https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2012/taaran-la-hde-953 Laurin lähde on yksi tunnetuimmista pyhistä parantavista lähteistä Suomessa ja se on ollut käytössä pitkään kristillisellä ajallakin. Kuva otettiin Laurin päivänä, jolloin lähteeseen oli tapana uhrata. / Lauri's spring is one the most well-known sacred springs in Finland. Its healing water was long used, eventhough the church forbid the use of the spring. The picture was taken on Lauri's Day, which is the day when offerings were traditionally given to the spirit of the spring.


Mirka Turpeinen]]> https://www.maavald.ee/gallery-953 /kuvavoistlused/2012/valkeakosken-kuppikivi-ja-pihlaja-1049 Suuren pihlajan alla on suuri kivi, johon on kaiverrettu lukuisia kuppeja. / Under a enormous rowan tree is a big sacred stone, in which is several sacrificial cups.

Kahden ison tien risteyksessä lähellä Sääksmäkeä. / In the crossing of two big roads near Sääksmäki.
Mirka Turpeinen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1049 /kuvavoistlused/2012/colima-vulkaan-mehhikos-pyhapaik-paljudele-ymberkaudsetele-elanikele-1204 Colima vulkaan Mehhikos, pühapaik paljudele ümberkaudsetele elanikele.

Mehhiko, Colima osariik.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-1204 /kuvavoistlused/2012/koolibri-purepecha-rahva-vaekohas-tzintzuntzanis-682 Koolibri ammutamas jõudu purepecha rahva väekohas Tzintzuntzanis, mis tähendab... koolibride paik. Mehhiko pühapaiku näitas mulle 2008. aastal üks sealne tuttav naine, kes korraldab põlisrahva ravijate kokkusaamisi Colima ja Jalisco osariigis.

Mehhiko, Michoacani osariik.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-682 /kuvavoistlused/2012/colima-vulkaan-ja-maisipold-1203 Colima vulkaan Mehhikos on pühapaik paljudele ümberkaudsetele elanikele. Mehhiko pühapaiku näitas mulle 2008. aastal üks sealne tuttav naine, kes korraldab põlisrahva ravijate kokkusaamisi Colima ja Jalisco osariigis.

Mehhiko, Colima osariik.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-1203 /kuvavoistlused/2012/cadamstown-dolmen-1201 Jällegi oli raske ligi saada ja ilm oli vihmane aga leidsin lõpuks vaatenurga kus saaks 2 hiiglast peale. Enamus dolmeneid iirimaal ulatub 2500-5000a tagsi.

Cadamstown küla, Iirimaa
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-1201 /kuvavoistlused/2012/mvp4436-61 Suvise pööripäeva hommikul kell 5 päikesetõusu tervitamas ja energiat kogumas. Väga püha koht, kus on kümneid iiri kuningaid kroonitud muinasajal.

Tara küla, Iirimaa
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-61 /kuvavoistlused/2012/laudsi-pettai02-702 Puud on olnud meile sama tähtsad kui kogukond, nad on kogukond. Siiani kasutusel üle 300a vanune hiie mänd.

Värska alev, Eesti
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-702 /kuvavoistlused/2012/atitlani-jarv-kolme-vulkaaniga-273 Atitlani järv Guatemalas, kakchiquelide ja tzutujilide pühapaik. Atitlani järv on ligipääsetav kõigile, tema pühaks pidamisest läbi aegade kõnelesid mulle kohalikud.

Guatemala.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-273 /kuvavoistlused/2012/dsc-0095-1214

Kerry maakond, Iirimaa
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-1214 /kuvavoistlused/2012/dsc-0041-1208 Kui mail olid ruunid 1000a tagasi, siis keltidel oli ogham kiri üle 2000a tagasi.

Kerry maakond, Iirimaa
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-1208 /kuvavoistlused/2012/wirarika-tydruk-marina-pyha-jarve-aares-mis-tana-kannab-nime-la-maria-1062 Wirarika tüdruk Marina püha järve ääres, mis täna kannab nime La Maria. Mehhiko pühapaiku näitas mulle 2008. aastal üks sealne tuttav naine, kes korraldab põlisrahva ravijate kokkusaamisi Colima ja Jalisco osariigis.

Mehhiko, Colima osariik.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-1062 /kuvavoistlused/2012/mvp3967-60 Iirimaal on selliseid dolmeneid palju aga selle ülesleidmine ja ligipääs oli tükk tegu lägi okkaliste puude põõsaste ja mitme eramaa vahel lukus. Aga tänu kohaliku väikese kiriku pühaisale, kes meile sihi kätte näitas ja koos GPS-i leidsime.

Kilternan, Dublini maakond, Iirimaa.
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-60 /kuvavoistlused/2012/mvp2827-59 Iiri praegu tegutsevate paganismi esindajate annid.

Tara küla, Iirimaa.
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-59 /kuvavoistlused/2012/tenacatita-rand-wirarika-rahva-pyhapaik-996

Mehhiko, Jalisco osariik.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-996 /kuvavoistlused/2012/mvp2821-58 Minu kolmas käik Taara mäele, kui ühele olulisemale pühapaigale maailmas ja kindlasti kõige tähtsam Iirimaal. Väga paljud erineva kultuuri ja religiooni esindajad on seda paika külastanud. Iiri paganad ja druiidid kasutavad seda rituaalideks siiani iga kuu täiskuul jne.

Tara küla, Iirimaal
Margus Valt]]> https://www.maavald.ee/gallery-58 /kuvavoistlused/2012/kuluse-hiiemumuga-magi-689 Kuluse hiiemägi, rahvasuus Hiiemumuga mägi, on laugete nõlvadega kõrgendik, kus leidub suuri rändrahne. Millest mägi oma nime on saanud, pole teada. Läheduses on muistsed põllud ja kalmekoht. Esimest korda sattusin sellesse paika sooja suveöö hakul. Mäletan, kuidas püüdsin pimedas taeva taustal mustavate puuvõrade kuju ning lehtede lõhna järgi aimata, mis puude keskel ma seisan. Üllatus keset võsa leitud kivirahnude suurusest oli üks tugevamaid muljeid, mida sellest esimesest käigust mäletan. Ootasin põnevusega, millal saan seda paika uuesti, juba päevavalgel näha.

Läänemaa, Martna e Umbra kihelkond, kuluse küla
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-689 /kuvavoistlused/2012/kuumaaveeallikad-guadalajara-lahistel-pyhapaik-694

Mehhiko, Jalisco osariik, Guadalajara lähistel.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-694 /kuvavoistlused/2012/ohekatku-ohvritamm-789 On ohvritammena muinsuskaitse all, samuti ka looduskaitse all. Võimas puu, eriline, jämedust tublisti üle meetri.

Rapla maakond, Ohekatku küla, tee ääres.
Toivo Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-789 /kuvavoistlused/2012/pyhapaik-colima-vulkaani-jalamil-892 Mehhiko pühapaiku näitas mulle 2008. aastal üks sealne tuttav naine, kes korraldab põlisrahva ravijate kokkusaamisi Colima ja Jalisco osariigis.

Mehhiko, Colima osariik, Hierbabuena.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-892 /kuvavoistlused/2012/pyha-viigipuu-hierbabuena-kylas-colima-vulkaani-jalamil-886 Mehhiko pühapaiku näitas mulle 2008. aastal üks sealne tuttav naine, kes korraldab põlisrahva ravijate kokkusaamisi Colima ja Jalisco osariigis.

Mehhiko, Colima osariik, Hierbabuena küla.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-886 /kuvavoistlused/2012/kivi-pyhapaigas-colima-vulkaani-jalamil-676

Pühapaik Colima vulkaani jalamil. Mehhiko, Colima osariik. Lähedal kasvab väga vana viigipuu.
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-676 /kuvavoistlused/2012/kaali-jarv-616 Kaali järv märgib minu jaoks meie rahva mälu otsatut ulatust, seda, kuidas teade aastatuhandete tagusest sündmusest on laulu sees põlvest põlve edasi antuna meieni jõudnud. Heade kohtade head väge olen kogenud, nagu paljud meist, hulga kordi. Kui sel kohtumisel pika muljeterohke suvepäeva lõpus järve äärde jõudsin, olin ikkagi üllatunud sellest, kui suur ja häirimatu on selle paiga kosutav vägi. Pilti vaadates tuleb see tunne mulle meelde - sügav siniroheline rahu.

Saaremaa, Püha kihelkond
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-616 /kuvavoistlused/2012/pic-082-833 Leia hiiesalu kohta sain teada maa-ameti kaardilt pärineva info järgi. olin selles kohas sel sügisel juba kolmandat korda. koht asub üsna kaugel külast, ürgse looduse külje all. hiiesalu piirnebki läänest ja edelast madalsooga, kust läbi soo viib tee Karukõrve soosaarel asuvasse muistsesse pelgupaika. Vahest tegid meie esivanemad siin ennemuistsel ajal peatuse ja ohverdasid jumaletele, enne kui soosaarele vaenlaste eest pagesid. siin kasvavad praegu iidsed tammed ja on täitsa olemas ka oma ohvrikivi. Erinevalt eelmisest kahest korrast, kui siin viibisin, oli seekord salus olevale vanale tammeoksale kellegi poolt külge seotud üks omapärase tikandiga "hingestatud" ohvrilint (ühe sealse ruudu peal oleksid justkui kellegi silmad ja suu). See avaldas muljet ning sestap saigi see omanäoline lint jäädvustatud.

Leila küla, Kullamaa vald, Läänemaa
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-833 /kuvavoistlused/2012/vohandu-1068 Võhandu jõge on pühaks peetud ning selle kaldal asub palju teisigi pühapaiku. Näiteks paarsada meetrit pildistamise kohast eemal Süvahavva Uku koopa allikad. Sinna kindlasse kohta sattusin ma, kui enda arvates oma kaaslasele mööda oru kõrget kallast mööda järgnesin, keda kuulsin eemal ees sammumas. Kui lõpuks alla jõe äärde jõudsin, selgus, et polnud seal kedagi. Aga leidsin eriliselt köitva vaatepildi.

Räpina kihelkond, Süvahavva küla, Võhandu jõe ürgorg.
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-1068 /kuvavoistlused/2012/moaljakivi-775 Moaljakivi (moalja-moaalja- maaalja-maahaldja) (Muhumaa Lehtmetsa küla) on erandlik ravikivide hulgas, sest erinevalt teistest, mis ravivad maast tulnud haigusi, ravivat see veest tulnud haigusi, meriskeid. Kivi lohus on olnud ka hobusekabjast tõmmatud naelu, mis oli üks ravimise juurde käivaid elemente iga arstikivi juures (sool, vesi, viljapead ja kabjast tõmmatud nael) ning millel pidavat ka kõrgem jõud taga olema.

Muhumaa Lehtse küla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-775 /kuvavoistlused/2012/hiiesober-lalli-liu-kivil-385 Ka Maavana kivi või Kivivana (Muhumaa Lalli küla), kust sajandeid või enamgi on liugu lastud ning õiget väge saadud. Suurepärane rahvavalgustaja ja entusiastlik hiiesõber Martin Kivisoo näitab vihmast ilma trotsides head eeskuju, kuidas mingile murele või tõeliselt soovitule keskenduda, et Maavana saaks asja kordamineku eest hoolitseda. Eeskuju oli nakkav ja nii mõnigi jätkas rännakut mööda Tihuse pärimuskultuuri rada porise püksitagumikuga. Vana kombe kohaselt lasti liugu aga palja istmiku peal.

Muhumaa, Lalli küla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-385 /kuvavoistlused/2012/terviseallikas-997 Prästvike Suurallika juurest viib väike rada Terviseallikani. Allika nimi tuleneb lubja- ja rauarikkusest, mis annab veele tervistavad omadused. Võrreldes Prästvike Suurallikaga, on Terviseallikas hoopis tilluke ja madal. Aga vesi selles on selge ja karge. Mõnus on jälgida allika silmi - vaikselt üleskeevaid mullikesi.

Vormsi saar Läänemaa
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-997 /kuvavoistlused/2012/panga-pank-823 Mustjala Panga järsk ja kõrge paekallas on olnud ammuseks ohverdamiskohaks. Muiste viidi merejumalale igal aastal lepitusohvriks üks inimene, hiljem iga seitsme aasta tagant üks härg, siis lehm, siis siga, viimaks lammas (lükati alla). Hiljem hakati ohverdama õlut ja viina, kallates seda paadist merre. Pangal olevat olnud kunagi ka puusammas või jumalakuju, kuhu kalaõnne pärast ohvreid viidud.

Saaremaa Mustjala
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-823 /kuvavoistlused/2012/panga-panga-kaitse-all-822 Mustjala Panga järsk ja kõrge paekallas on olnud ammuseks ohverdamiskohaks. Muiste viidi merejumalale igal aastal lepitusohvriks üks inimene, hiljem iga seitsme aasta tagant üks härg, siis lehm, siis siga, viimaks lammas (lükati alla). Hiljem hakati ohverdama õlut ja viina, kallates seda paadist merre. Pangal olevat olnud kunagi ka puusammas või jumalakuju, kuhu kalaõnne pärast ohvreid viidud. Minuarust on pildile jäänud ka panga-vanamehe kõiketeadev ja looduslikult ülev näoprofiil, paekalda ülemises kolmandikus.

Saaremaa Mustjala
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-822 /kuvavoistlused/2012/ukusaar-1036 Uku saar pole enam küll päris saar Võhandu jõe keskel, ent sedavõrd ligipääsmatu, et seal sai end tunda nagu linnuse peal või nagu pärimus ütleb - Uku templis.

Vastseliina kihelkond, Paidra küla, Võhandu jõe kaldal.
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-1036 /kuvavoistlused/2012/ranna-tuhandeaastane-tamm-2-906 Ka Rannamõisa tamm, Kodavere tamm või rootsiaegne tamm asub Jõgevamaa Ranna asula (endise nimega Tulistvere) lähedal a kõvera vanakesena - viimane ohvritamm kunagises ligi tuhandeaastases matmispaigas ja hiiesalus. Hiiesalu asumist kalmistu alal esines tihti, kus muinas-eestlased suhtusid puusse kui teispoolsuse maisesse sümbolisse, millele ohverdati lahkunud esivanemate mälestuseks. Seega põimusid matmispaiga alal esivanemate ja puudega seostuvalt loodusvaimude kultused. Tamme vanuseks arvatakse siiski 400 aastat ning praegune kõverik on vaid puu viimane allesjäänud haru. Tamme tüves olla asunud nii suur õõnsus, kuhu mahtunud 7 meest, mõne legendi kohaselt ka 20 rootsi sõja aegset soldatit, ning kuhu mõisaproua olevat armastanud külalistele kohvilauda pakkuda.

Jõgevamaa Ranna asula
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-906 /kuvavoistlused/2012/ranna-tuhandeaastane-tamm-1-905 Ka Rannamõisa tamm, Kodavere tamm või rootsiaegne tamm asub Jõgevamaa Ranna asula (endise nimega Tulistvere) lähedal a kõvera vanakesena - viimane ohvritamm kunagises ligi tuhandeaastases matmispaigas ja hiiesalus. Hiiesalu asumist kalmistu alal esines tihti, kus muinas-eestlased suhtusid puusse kui teispoolsuse maisesse sümbolisse, millele ohverdati lahkunud esivanemate mälestuseks. Seega põimusid matmispaiga alal esivanemate ja puudega seostuvalt loodusvaimude kultused. Tamme vanuseks arvatakse siiski 400 aastat ning praegune kõverik on vaid puu viimane allesjäänud haru. Tamme tüves olla asunud nii suur õõnsus, kuhu mahtunud 7 meest, mõne legendi kohaselt ka 20 rootsi sõja aegset soldatit, ning kuhu mõisaproua olevat armastanud külalistele kohvilauda pakkuda.

Jõgevamaa Ranna asula
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-905 /kuvavoistlused/2012/ukusaarel-1037 Tegu on tõsiselt huvitava paigaga, kus tekkis selline metsikul saarel olemise eriline tunne. Sinna läksin ma pikast päevast väsinuna ja tüdinuna, ent lahkusin kergel jalal ja meelel.

Vastseliina kihelkond, Paidra küla, Võhandu jõe kallas. Kaartide pealt on näha, et Uku saar oli varem selgelt saar, millest Võhandu jõgi kahelt poolt mööda voolas. Praeguseks on see aga juba kinni kasvamas.
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-1037 /kuvavoistlused/2012/odalatsi-allika-pohi-787 Olin lugenud, et Odalätsi nimi tulnud sellest, kui Vanapagan Tõlluga sääl võideldes oma oda katki teinud. Ütelnud siis:"Oda läts!" ning "Oda läts!". Sellest siis nimi. Need allikad olevat Vanapagana jäljed. Kuhu ta astunud, sinna jäänud allikad. Mulle meeldib alati allika põhja pikalt vaadata. See, mis pildilt hiljem paistab, on ka päris huvitav. Siin näiteks ajab mingi suur müstiline elukas (vasakul) taga peata mehikest. Ja kui palju silmapaare seda jälgimas on!

Saare maakond
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-787 /kuvavoistlused/2012/salevere-ohvriallikas-928 Jõudsin Salevere Salumäele üsna õhtusel ajal, tunnuke enne loojangut. Ei ühtki inimest liikvel, vaikus ja rahu. Vaid linnulaul ümberringi. On teada, et et seda lätet peetakse pühaks ning tema vett kasutatakse silmahaiguste puhul. Palusin allikalt pudelikese vett kaasa ning jäid minugi ohvriannid sinna...

Salevere Salumägi Hanila kihelkond Läänemaa
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-928 /kuvavoistlused/2012/nommeri-783 Hiis oli kurvas seisus - suur osa sest on langenud lageraie ohvriks ning paigast sõidab läbi autotee. Ent ometi leidus seal oma nurgake, kus oli helge ja hää.

Harjumaa, Nõmmeri küla.
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-783 /kuvavoistlused/2012/ebavere-329 Pilt sündis Ebavere mäel hingedeaja palvuse hommikul. Rahvas rääkis, et Ebavere hiiemäe sees olla suur ja uhke linn. Aga uuem pärimus ning palvusepäeva tähelepanekud annavad märku sellest, et tänapäeval elab seal hoopis jõuluvana.

Virumaa, Ebavere küla.
Mana Kaasik]]> https://www.maavald.ee/gallery-329 /kuvavoistlused/2012/lumekakk-taevaskojas-734 Sombusel varakevadisel päeval pakkus Taevaskoda ometigi midagi põnevat. Liivakivist koopaseinale oli laskunud... lumekakk! Justnagu tahtnuks oma tiibadega katta kinni inimeste lollusest kraabitud nimed.

Põlvamaa Taevaskoda
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-734 /kuvavoistlused/2012/imgp0195-582 Olime perega reisimas mööda Lahemaad, kui nägime tee ääres Hiiedpuud. Otsustasin näidata 4-aastasele õele püha puud. Kui ta oli Niinepuud uurinud leidis ta väikese nuku, millest ma ka pildi tegin.

Lääne-Virumaa, Vihula vald, Ilumäe küla. Puu on kohe Palmse mõisa poole viiva tee ääres.
Karl Kaisel]]> https://www.maavald.ee/gallery-582