https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2012/salevere-salumae-silmaallikas-927

Läänemaa, Hanila kihelkond, Salevere Salumägi
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-927 /kuvavoistlused/2012/lalli-liukivi-muhumaal-699

Muhu kihelkond, Saaremaa
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-699 /kuvavoistlused/2012/parn-madilas-soosalu-hiies-826 Selles minu kodukandi hiies käimise muudab väekalt elamuslikuks lisaks paiga tuumikule ka tee pühapaigani. Paras jalutuskäik läbi ilusa tiheda salumetsa loob alati erilise meeleolu ja annab pikaks ajaks mõnusa hingamise.

Madila küla, Nissi kihelkond, Harjumaa
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-826 /kuvavoistlused/2012/tammed-madilas-soosalu-hiies-980 Selles minu kodukandi hiies käimise muudab väekalt elamuslikuks lisaks paiga tuumikule ka tee pühapaigani. Paras jalutuskäik läbi ilusa tiheda salumetsa loob alati erilise meeleolu ja annab pikaks ajaks mõnusa hingamise. Otsekui väravana seisvaid sirgeid tammesid märkasin kord hiiest lahkudes, ning nad olid nõus kandma mu punast annilõnga.

Madila küla, Nissi kihelkond
Kadi-Ann Kraut]]> https://www.maavald.ee/gallery-980 /kuvavoistlused/2012/avaste-hiiepaik2-117 Hiiepaiga piire kahjuks ei tea. Paigale on vihjanud nii mõned kohalikud inimesed kui ka koduloouurija Muhkel Aitsam. Avastes on alles hiiekoht, mis on tugevate inimmõjudega. Kohati on siin maad songitud ning ka toodud põllukive. Aga paiga vägi ei ole kadunud. Seda saab tunda.

Läänemaa, Vigala khk, Avaste küla, Koorejaama ja Nirise talu vahel
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-117 /kuvavoistlused/2012/vana-vigala-1053 Vana-Vigala hiis on tänu Vigala Sassile tuntuim looduslik pühapaik kihelkonnas. Kaitsealune objekt.

Läänemaa, Vigala khk, Vana-Vigala küla.
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-1053 /kuvavoistlused/2012/mg-4758s-52

Võru maakond, Urvaste vald, Urvaste küla
Kalmer Lehepuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-52 /kuvavoistlused/2012/mg-4776s-53 Pilt on tehtud öösel, kuuvalguses. Olime ainult mina ja Tamme-Lauri tamm. Tamm on minust kordades suurem ja natuke vanem :D aga meil oli tore. Ainult kuu ei tahtnud koostööd teha, paistis ainult ühelt poolt ja enamus ajast mulle silma.Eks tal olid omad põhjused. Vahest tekib küsimus kui see puu oskaks räägita...

Võru maakond, Urvaste vald, Urvaste küla
Kalmer Lehepuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-53 /kuvavoistlused/2012/promu1-875 Tänu Maavallakoja vihjele on mul nüüd allikas kus käia.

Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-875 /kuvavoistlused/2012/laiuseallikas1-698 Laiuse Siniallikas oli vanasti ümberringi väga kuulus, sest võis rahvausu järgi vihma ja põuda saata ja sellega viljaikaldust või õnnistust anda. Oli põuaaeg, siis käisid teda kolm ühenimelist lesknaist jutluse ajal puhastamas ja laiali kiskumas, igaühel pidi aga labidas, reha, konks, leivamurikas ja lauluraamat kaasas olema. Vihma ajal aeti allikas jälle kinni - ja kohe mõjus. Seda võisid teha ka kolm ühenimelist leskmeest.

Jõgeva maakond Jõgeva valdLaiuse
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-698 /kuvavoistlused/2012/103-karkuse-hiiekaev-139 Kui ümbruskonna kaevud ongi tühjaks jäänud, on Karkuse Hiiekaevus alati vesi, sest kaev on allikasoonel.

Lääne-Virumaa Tapa vald Karkuse küla
Anne Raava]]> https://www.maavald.ee/gallery-139 /kuvavoistlused/2012/img-7764-leppek-545 Arvatakse, et tegu on jumalaga tähtsate lepete sõlmimise ja arupidamise kohaga.Rahvasuu räägib, et siia tõid vanad meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekive. Või oli rikkal mõisnikul tõesti plaan siia püramiid ehitada, minetea.

Hiiumaa Pühalepa vallas Pühalepa külas
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-545 /kuvavoistlused/2012/img-7780leppek-546 Ootasin päikeseloojangut,see tuli oma salapärase valgusega ja kivid ärkasid

Hiiumaa Pühalepa valla Pühalepa külas
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-546 /kuvavoistlused/2012/img-7667silmaallikas-544 Sinine kruus ootamas veejoojat, ämblik punumas võrku üle rakete avause, kaanest järel vaid käepide.

Hiiumaa Pühalepa valla Partsi külas
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-544 /kuvavoistlused/2012/lehtmetsa-arstikivi-709 Ilma paika teadmata ei oskaks seda tagasihoidlike mõõtmetega kivi märgata ega temast suurt midagi arvatagi. Ometi kannab ta vapralt ravitsemisega seotud pärimust ning küllap on aidanud tervist taastada paljudel ning seega võib väikegi olla suur.

Muhumaa, Lehtmetsa küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-709 /kuvavoistlused/2012/elku-parn-365 Lätlase üheks pühapuuks on Elku (Idol) pärn. Selle oksad näivad justkui tüvega riius olevat ning püüdlevad jämedate siugudena võimalikult kaugemale otsekui tahaks nad inimestele oma lahke abikäe ulatada.

Läti, Kurzeme regioon, Talsu piirkond
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-365 /kuvavoistlused/2012/tsoorist-valja-1026 Tammetsõõr on eriomane pühapaik, milles paiknevad 13 meetrise läbimõõduga ringis mõnesaja aastased tammed, ringi sees ohvrikivi arvukate anniks jäetud müntidega. Paiga teeb iseäranis eriliseks selle energeetika - jääb mulje justkui koolutaks mingi nähtamatu jõud tammeoksi ringist väljapoole. Mis küll sünnib tsõõri mõneks ajaks jääva inimesega?

Võrumaa, Kütioru kirdeosas
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-1026 /kuvavoistlused/2012/kiigeoru-valgetes-oites-665 Kiigeoru hiies võib oskuslik silm vahel kohata looduskaitse alla kuuluvat ööviiulit. Tänavu keset juulit oli põliste künnapuude all ennast hästi hakanud tundma suureõieline kellukas. See enamasti helesiniste õitega liik ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja, kuid hoopis harva võib kohata tema valgeõielist vormi. Need ilusad õied on loodus loonud tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, kes saavad tasuks kopsaka kõhutäie mesimagusat nektarit. Mesilased valmistavad sellest mett ja nii saame meiegi osa hiie pühadusest.

Tartumaa, Võnnu kihlekond, Koke küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-665 /kuvavoistlused/2012/hiis-428 Samma külas paiknevat hiit tunneb rahvas Tammealuse hiiena. Iidse mahapõletatud hiietamme asemel kasvab praegu u 70 aastat vana tamm. Koos ohvrikiviga moodustab ande kandev noor puu iseäranis hiielise paiga.

Virumaa, Samma küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-428 /kuvavoistlused/2012/avaste-hiiepaik1-116 Avastes on alles hiiekoht, mis on tugevate inimmõjudega. Kohati on siin maad songitud ning ka toodud põllukive. Aga paiga vägi ei ole kadunud. Seda saab tunda.

Läänemaa, Vigala khk, Avaste küla, Koorejaama ja Nirise talude vahel
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-116 /kuvavoistlused/2012/taevalik-koda-958 Taevaskoja kui Põlvamaa tuntuima pühapaiga nimes on siinsed maa ja vesi ühendatud taevaga. Juuresoleval pildil on paiga keeleline seos taevaga fotograafiliselt toonitatud: võtsin pühast raviva toimega lättest vett, lastes sellel ülavalt alla kallatuna pildile voolata.

Põlvamaa, Taevaskoja
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-958 /kuvavoistlused/2012/igavene-tagasitulek-432 Alta fjordi kaljude ja nendele aastatel 4200-500 e Kr kantud kujutiste tähendus ja tähtsus ei ole üheselt teada. Arvatavasti toetavad paiga pühadus ja inimkäte poolt loodu teineteist. Siinset maa ja mere kokkupuutekohta peetakse piiriks, mille surnu ületab teispoolsusesse minnes. Kaljudel kujutatut võib vaadelda ka Å¡amanistliku maailmapildi kontekstis. Kaljo Põllu on oma kaljukunstile pühendatud raamatus maininud, et nüüdisaegse tõlgendamise kohaselt väljendavad loomakujutised ülekantud tähendusi, mis ei väljenda tegevusi, vaid pigem olemise terviklikke algpõhjuseid ehk mütogramme. Aastatuhandeteks kivisse jäädvustatud põhjapõder on igavene tagasitulija, inimese saatja selles ilmas ja väeloomana hingerännakutel.

Norra, Finnmarki maakond, Alta fjord
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-432 /kuvavoistlused/2012/tee-pyha-parna-juurde-993 Lisaks olemisele on tähtis tulemine. Püha puu ei ole lihtsalt püha puu, ta on ka teekond temani. Tavaliselt liginetakse Vedu ohvripärnale külavahetee poolt, sammudes üle põllu. Ent proovige ka vastasuunast, tihedate kuuskede vahelt - nõnda võib valgus helendada tunneli lõpus ootamatult eriomasemas tähenduses.

Tartumaa, Vedu küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-993 /kuvavoistlused/2012/suur-948 Ma väga loodan, et see pilt ise jutustab oma loo. Minu tühine jutt tunduks selle väärika puu juures väga tühine.

Võru maakond urvaste vald Urvaste küla
Janek Joab]]> https://www.maavald.ee/gallery-948 /kuvavoistlused/2012/img-7483-tamm1-542 On külatee ääres ja hästi teada kõigile

Hiiu, Emmaste valla, Tärkma külas
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-542 /kuvavoistlused/2012/img-0216kylmallikas-462 Viimasel korral sel suvel, kui allikal käisin, ei olnud ma seal üksi, natuke kahju oli.

Hiiu,Kõrgessaare, Mägipe
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-462 /kuvavoistlused/2012/img-8283kylmallikas-553 Külaelanikud teadsid juhatada.

Hiiu, Kõrgessaare, Mägipe külas.
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-553 /kuvavoistlused/2012/img-0215-461 Mustahamba tamm on jämeduselt kolmas tamm Eestis. Tamm on ilusa võraga, terve elujõuline puu. Puu tüve koore sisse on uuristatud väikeseid riste (Mustahamba tamm on olnud ristipuu). teatakse rääkida, et "tamme kõrvale olevat maetud üks sõdur. Noormees oli tahtnud I maailmasõja ajal sõjaväest koju põgeneda ja lastud siin selle eest maha." (http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1310) Iga kord kui surnuvoor Ruusmäelt Rõuge surnuaeda sõitis, lõigati lahkunu mälestuseks tamme tüvesse rist. Varem olnud tüve koores näha kümneid riste, millest nüüd enamik kinni kasvanud. (Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003)

Mustahamba tamm asub Võrumaal Haanja vallas Ruusmäe-Rõuge tee ääres.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-461 /kuvavoistlused/2012/img-9770-570 Tamme-Lauri tamm on pildistatud Võrumaa kaitsealuste puude avastamisretke käigus. Tamme-Lauri tamm on Eesti vanim puu, mis oletatavasti pandi kasvama aastal 1326.

Tamme-Lauri tamm asub Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-570 /kuvavoistlused/2012/lati-009-700 Toborna pettäi leidsin nii, et meie pere võttis eesmärgiks avastada Võrumaad teise nurga alt. Tavaliselt külastatakse vaatamisväärsusi (mõisaid, muuseume jne), kuid meie otsisime Internetist üles Võrumaa kaitsealused puud ning hakkasime neid kaardi järgi üles otsima. Ettevõtmine pakkus otsimisrõõmu (mitmel korral avastasime ennast keset metsi ja teadmata kohtadest, sumpasime läbi kõrge heina ...), mõtisklemist, seikluslusti, austust põlispuudesse (mida kõike nad näinud on!), suhtlemist kohalike elanikega ning vahvaid üllatusi. Avastasime mitmeid looduskauneid paiku, kuhu muidu ei oleks osanudki sõidusihti seada. Enne Toborna pettäi juurde jõudmist pakkus Kütiorg oma käänulise ja üles-alla viiva teega lummavaid sügisesi loodusvaateid. See mänd on olnud põlvkondadele teetähiseks ja kadunud aegade tunnistajaks. Räägitakse, et seal on olnud kunagi hiiekoht, millest ainukesena on alles jäänud Toborna pettäi. "Rahvasuu mäletab ka lugusid Vastseliina lossi kullast, mille suunda oskab vana mänd täiskuuöösiti näidata" (http://www.geopeitus.ee/aare/1404).

Toborna pettäi asub Võrumaal Kutioru idanõlval. Mänd kummardub üle Võru-Loosi maantee.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-700 /kuvavoistlused/2012/lati-053-701 Toborna pettäi leidsin nii, et meie pere võttis eesmärgiks avastada Võrumaad teise nurga alt. Tavaliselt külastatakse vaatamisväärsusi (mõisaid, muuseume jne), kuid meie otsisime Internetist üles Võrumaa kaitsealused puud ning hakkasime neid kaardi järgi üles otsima. Ettevõtmine pakkus otsimisrõõmu (mitmel korral avastasime ennast keset metsi ja teadmata kohtadest, sumpasime läbi kõrge heina ...), mõtisklemist, seikluslusti, austust põlispuudesse (mida kõike nad näinud on!), suhtlemist kohalike elanikega ning vahvaid üllatusi. Avastasime mitmeid looduskauneid paiku, kuhu muidu ei oleks osanudki sõidusihti seada. Enne Toborna pettäi juurde jõudmist pakkus Kütiorg oma käänulise ja üles-alla viiva teega lummavaid sügisesi loodusvaateid. See mänd on olnud põlvkondadele teetähiseks ja kadunud aegade tunnistajaks. Räägitakse, et seal on olnud kunagi hiiekoht, millest ainukesena on alles jäänud Toborna pettäi. "Rahvasuu mäletab ka lugusid Vastseliina lossi kullast, mille suunda oskab vana mänd täiskuuöösiti näidata" (http://www.geopeitus.ee/aare/1404).

Toborna pettäi asub Võrumaal Kutioru idanõlval. Mänd kummardub üle Võru-Loosi maantee.
Kadriliis Rämmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-701 /kuvavoistlused/2012/ukukivi-1035 Ruila Ukukivi lohk on Eesti suurim - selle läbimõõt on 50 cm ja sügavus 25 cm (suurem osa Eesti neljasajast ohvrikivist on lohuta). Lohku kogunenud vihmaveega pesti haiget kohta - seeläbi vabaneti tülikast haigusest. Vee kasutamise tasuks toodi kivile ohvrit, näiteks raha vms. Ohvrianni saajana nimetati jumalat - siit ka ohvrikivi nimi Ukukivi. Ohver jäeti tavaliselt lohu peale. Ukukivi kasutati ka nõupidamiskohana, samuti koguneti selle juurde teatud kalendripäevadel (jaanipäev või -õhtu, hingedepäev, jõululaupäev).

Harju maakond, Kernu vald, Ruila, Kääbaste mägi, Lossi talu õu
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-1035 /kuvavoistlused/2012/img-0094-460 Ohvrimännist kuulsin kohalikult elanikult Ööbiku talust, kes mind ka kohale juhatas. Nähes, et puu pole just paremas seisus, kuid ometigi väga iidne ja muljet avaldav, tekkis tahtmine tagasi tulla ning hetkeolukord ajalukku talletada. Mingi vägi kannustas mind tagasi tulema öösel ja puu erilisemalt jäädvustada. Päeval poleks puu piisavalt rõhutatud. Vihmakrabin öises tuulevaikuses ja õrna kuupaiste kuma tegid seal viibimise eriliselt meeldejäävaks.

Asukoht: Valga maakond, Taheva vald, Tsirgumäe küla, Ööbiku. Ohvrimänd asub kunagisel Liivimaal Eesti ja Läti piirijõe Koiva vahetus läheduses. Ohvrimänd asub selgesti eristuval mäekünkal, lähemad talud asuvad 5minutilise jalutuskäigu kaugusel.
Arvo Meeks]]> https://www.maavald.ee/gallery-460 /kuvavoistlused/2012/picture-1747-836

Rapla kihelkond, Palukyla
Monika Suskevics]]> https://www.maavald.ee/gallery-836 /kuvavoistlused/2012/picture-2353-838 Taamal Palukyla Hiiemäe tipp, vaade Lalli külast. Pilt on tehtud 1 sydakuud 10225, olime perega heinamaal jalutamas. Talv polnud veel oma õiget nägu näidanud, kuid järgmiste päevade jooksul kattus maapind juba tasapisi lumega.

Rapla kihelkond, Kehtna
Monika Suskevics]]> https://www.maavald.ee/gallery-838 /kuvavoistlused/2012/picture-2090-837 Vaade Palukyla Hiiemäele Lalli külast Sonni mäelt. Palukyla Hiiemägi on ajaloolise Harjumaa kõrgeim mägi. Kuva on võetud ühel pilvisel porikuu päeval (10224), sellele vaatamata paistab mäe tipp ysna selgelt ära.

Rapla maakond, Kehtna vald
Monika Suskevics]]> https://www.maavald.ee/gallery-837 /kuvavoistlused/2012/mg-3044-46 Kiigeoru hiiesallu sattusin esimest korda mõned aastad tagasi yhel kõledal sügispäeval.T ookord see koht ei jätnud eriti sügavat mule. Tänavu kevadel läksime sinna õhtul enne päikese loojangut. Madalalt langevad päikesekiired tekitasid muinasjutulise meeleolu. Seekord märkasin asju, mida eelmisel korral polnud tähele pannud. Mitmele poole oli jäetud oriandideks müne, ehteid ja lilli ning seod paelu.

Kiigeoru hiiesalu, Mäksa vald, Tartumaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-46 /kuvavoistlused/2012/mg-3034-45 Kiigeoru hiiesallu sattusin esimest korda mõned aastad tagasi yhel kõledal sügispäeval.T ookord see koht ei jätnud eriti sügavat mule. Tänavu kevadel läksime sinna õhtul enne päikese loojangut. Madalalt langevad päikesekiired tekitasid müstilise meeleolu. Seekord märkasin asju, mida eelmisel korral polnud tähele pannud. Mitmele poole oli jäetud oriandideks müne, ehteid ja lilli ning seod paelu.

Kiigeoru hiiesalu, Mäksa vald, Tartumaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-45 /kuvavoistlused/2012/mg-3015-410 Kiigeoru hiiesallu sattusin esimest korda mõned aastad tagasi yhel kõledal sügispäeval. Tookord see koht ei jätnud eriti sügavat mule. Tänavu kevadel läksime sinna õhtul enne päikese loojangut. Madalalt langevad päikesekiired tekitasid muinasjutulise meeleolu. Seekord märkasin asju, mida eelmisel korral polnud tähele pannud. Mitmele poole oli jäetud ohvriandideks münte, ehteid ja lilli ning seotud paelu.

Kiigeoru hiiesalu, Mäksa vald, Tartumaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-410 /kuvavoistlused/2012/mg-1036mv-409 Minu jaoks on Inglismaa salapärasemaid ja mystilisemaid paiku kindlasti Stonehenge. Tema olemasolust kuulsin ja nägin pilte kunagi nooruses ja kummitama on ta jäänud mind senini. Sellise ehitise otstarbes pole selgust siiani. Arvataks et see oli muistne pühakoda, ohvripaik või observatoorius. Esmakortselt sattusin sinna tosin aastat tagasi. Teist korda satusin sinna mõni aasta tagasi. Seda kohta külastades jääb alati võimas tunne ja soov sinna tagasi tulla.

Sonehenge, Suurbritania
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-409