https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2012/taatsi-kallio-954 Seida is a holy place of old Sami religion. The Taatsi Seida was known as a very famous and powerful Seida among Sami people in a large area of Lappland. Sami people sacrificed deer and reindeer bones and fish heads to Seida, latterly also coins. Even today there are coins and reindeer horns, skull and bones in Seida. http://www.outdoors.fi/destinations/historyandculture/prehistoricsites/pakasaivoandthekirkkopahtaseidarock/placesofwoshipforthesamipeople/Pages/Default.aspx http://kulttuuriymparisto.nba.fi/netsovellus/rekisteriportaali/mjreki/read/asp/r_default.aspx

Kittilä, West Lapland, Finland. 11 km north-west from village Pokka
Ulla Portaankorva]]> https://www.maavald.ee/gallery-954 /kuvavoistlused/2012/dscn9880-328 Ülesvõtte aeg tänavu aprillis. Tulin Tallinnast ja otsutasin Põlvast jalgsi koju Perile minna. Kõnealuse metsatukani jõudes köitis mu pilku metsaääres kraavis vedelev prügi. Hetk hiljem köitis mu tähelepanu silmanurgas vilksatanud risti meenutav märk puul. Tervadasin tähelepanu ja märkasin, et nii ühel kui teisel puul on armistunud ristikujulised sisselõiked, kusjuures need olid üsna madalal. Pilku ülespoole suunates nägin seda peaaegu värsket sisselõiget, millest imbunud vaik õhtupäikeses paljutähenduslikke sõnumeid saates küütles. Olin lummatud. Tegin mõned pildid, tänasin ja lahkusin aukartusvärinaga südames.

Asub Rosma ja Peri küla vahelisel väiksel ja vaiksel kõrvalmaanteel
Margit Õkva]]> https://www.maavald.ee/gallery-328 /kuvavoistlused/2012/yllekytsen-kuningakivi2-1084

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla, Tika
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1084 /kuvavoistlused/2012/yllekytsen-kuningakivi-1-1083 Maidla hiiekoha ümber on kaks kuningakivi. Mõlemad kivid on kolmnurga kujulised ning asuvad üks hiiemäe ees ja teine taga. Sildil on kirjas kultusekivi, kuid kaardi järgi (muinas.ee) peaks tegu olema siiski kuningakividega.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla, Tika
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1083 /kuvavoistlused/2012/sukkilan-kuppikivi-943

Pirkanmaa, Lempäälä ,Sukkila. Hauralantien varressa.
Mikko Tappura]]> https://www.maavald.ee/gallery-943 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlavarbolakivi2-362 Kui kivi pikemalt vaadata, siis võib näha, et tal on nägu peas. Selline veidi muigav pilk, üks silm kinni...

Märjamaa vald, Varbola maalinna lähedal
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-362 /kuvavoistlused/2012/261680-220006808022486-1088009-n-175

Suomi
]]> https://www.maavald.ee/gallery-175 /kuvavoistlused/2012/260415-220006284689205-5006893-a-174

VimpeliSuomi
]]> https://www.maavald.ee/gallery-174 /kuvavoistlused/2012/yllekytsensipaohvriparn3-1095 Puu vanuseks arvatakse 600 aastat, kuid seda pole kontrollitud. Sipa pärna kohta on teada rohkesti pärimusi. Tema rahvapärane nimetus "iiepuu" näitab, et puu on kunagi olnud püha ja sellele on ohverdatud. Juhan Raidjõe on kogunud kohalikelt inimestelt rahvajutte. Ühes neist ("Eesti Loodus", 1976, nr. 1) kõneldakse, et Sipa pärna juures olevat käidud palju ohverdamas, Põhjasõja ajal, kui siinkandis levis katk. Siis loodetud, et pühapuu suudab selle tõve eest kaitsta. Ka veel 19. sajandi lõpus olnud kombeks tuua pärnale ohreid. Siis olnud pärna kõrval kivil tihti näha ohvriande - leiba, soola jm. Sipa naabrusest Raikkülast Kadaka külast Kose talust pärit Julius Ervin on folkloori kogujatele 1944. a. kõnelnud, et puu all olevat olnud kombeks kohtuda armastajapaaridel. Nii mõnegi paari olevat vana puu kogu eluks kokku viinud. Puul olevat ka oma õnnenumber - 7. Kas tulenes see puu 7 harust (praegu on neid järel 5)? Usutud, et neile, kes puu all kohtamise järel paari läinud, pidi peresse sündima 7 poega. Aeg-ajalt olevat peetud puu laia võra all lustakaid külarahva kogunemisi ja pidusid. Tähelepanuväärse loo on folkloristid puu kohta kirja pannud 1925. a. Kirjandusmuusemi rahvaluule arhiivi kartoteegist võib lugeda, et keegi Kiisemann on teatanud Sipa külas Sepa talu põllul Arma talu lähedal kasvavast kolmeharulisest pärnast. Sõna-sõnalt on teade järgmine: "Rahva teada olla see puu Tallinnas Toompeal registreeritud selleks, et keegi ei tohiks teda maha raiuda. Muidu oleks peremees ta ammu maha saaginud, olla põllu peal tülinaks." Loo teeb kummaliseks asjaolu, et siis polnud Eestis looduskaitse seadust veel olemas. See kehtestati alles 1935. a. Varem, kui eestlased olid n.-ö. puudeusku, olid pühapuud puutumatud sellepärast, et kardeti karistust üleloomulikelt jõududelt. 20. sajandi alguses ei võetud vanu kombeid ega veendumusi enam sama tõsiselt. Ebamäärane aukartus endisaegse pühapuu ees oli aga säilinud. Nüüd leiti sissejuurdunud hirmule maisemja asjalikum seletus. Pühapuu peab olema kõrgetel riigiametnikel kusagil kirjas ja kes puu maha raiub, seda ei karista pühapuud kaitsev vägi, vaid riik. Hendrik Relve. Pühapuud. Tln., 2003 http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1587

Rapla maakond, Märjamaa vald, Sipa küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1095 /kuvavoistlused/2012/yllekytsensipaohvriparn2-1094 Kui piiluda Sipa ohvripärna võra vahele, siis võib kohtuda puu vaimuga, kes puutüvel mõtlustab:) Hakkasime teda kutsuma suure nina tõttu Punn-ninaks :)

Rapla maakond, Märjamaa vald, Sipa küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1094 /kuvavoistlused/2012/yllekytsensipaohvriparn1-1093 Puu vanuseks arvatakse 600 aastat, kuid seda pole kontrollitud. Sipa pärna kohta on teada rohkesti pärimusi. Tema rahvapärane nimetus "iiepuu" näitab, et puu on kunagi olnud püha ja sellele on ohverdatud. Juhan Raidjõe on kogunud kohalikelt inimestelt rahvajutte. Ühes neist ("Eesti Loodus", 1976, nr. 1) kõneldakse, et Sipa pärna juures olevat käidud palju ohverdamas, Põhjasõja ajal, kui siinkandis levis katk. Siis loodetud, et pühapuu suudab selle tõve eest kaitsta. Ka veel 19. sajandi lõpus olnud kombeks tuua pärnale ohreid. Siis olnud pärna kõrval kivil tihti näha ohvriande - leiba, soola jm. Sipa naabrusest Raikkülast Kadaka külast Kose talust pärit Julius Ervin on folkloori kogujatele 1944. a. kõnelnud, et puu all olevat olnud kombeks kohtuda armastajapaaridel. Nii mõnegi paari olevat vana puu kogu eluks kokku viinud. Puul olevat ka oma õnnenumber - 7. Kas tulenes see puu 7 harust (praegu on neid järel 5)? Usutud, et neile, kes puu all kohtamise järel paari läinud, pidi peresse sündima 7 poega. Aeg-ajalt olevat peetud puu laia võra all lustakaid külarahva kogunemisi ja pidusid. Tähelepanuväärse loo on folkloristid puu kohta kirja pannud 1925. a. Kirjandusmuusemi rahvaluule arhiivi kartoteegist võib lugeda, et keegi Kiisemann on teatanud Sipa külas Sepa talu põllul Arma talu lähedal kasvavast kolmeharulisest pärnast. Sõna-sõnalt on teade järgmine: "Rahva teada olla see puu Tallinnas Toompeal registreeritud selleks, et keegi ei tohiks teda maha raiuda. Muidu oleks peremees ta ammu maha saaginud, olla põllu peal tülinaks." Loo teeb kummaliseks asjaolu, et siis polnud Eestis looduskaitse seadust veel olemas. See kehtestati alles 1935. a. Varem, kui eestlased olid n.-ö. puudeusku, olid pühapuud puutumatud sellepärast, et kardeti karistust üleloomulikelt jõududelt. 20. sajandi alguses ei võetud vanu kombeid ega veendumusi enam sama tõsiselt. Ebamäärane aukartus endisaegse pühapuu ees oli aga säilinud. Nüüd leiti sissejuurdunud hirmule maisemja asjalikum seletus. Pühapuu peab olema kõrgetel riigiametnikel kusagil kirjas ja kes puu maha raiub, seda ei karista pühapuud kaitsev vägi, vaid riik. Hendrik Relve. Pühapuud. Tln., 2003 http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1587

Rapla maakond, Märjamaa vald, Sipa küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1093 /kuvavoistlused/2012/ukko-koli-fall-1031 http://hiki.pedia.ws/wiki/Koli

Lieksa, Soome
Astikainen Ritva]]> https://www.maavald.ee/gallery-1031 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlalaitseallikas3-343 Infot näeb siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17913

Harju maakond, Kernu vald, Laitse küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-343 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlalaitseallikas1-342 Infot leiab siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17913

Harju maakond, Kernu vald, Laitse küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-342 /kuvavoistlused/2012/vaade-hiidenvuori-tipust-1042

Soome,Iiti.http://www.iitti.fi/matkailu/naehtaevyydet.html?setLang=fi-FI
Andrus Leiten]]> https://www.maavald.ee/gallery-1042 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlaohvriallikas2-354

Infot leiab siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=12061 Selles kohas asub kaks allikat
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-354 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlaohvriallikas1-353 Selles kohas asub kaks allikat. Selle allika kohta leiab infot siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=12061

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla, Haaviku maja
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-353 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlaohvriallikas4-356 Leia infot siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=12060

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla Haaviku maja
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-356 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlaohvriallikas3-355 Infot saab siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=12060

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla Haaviku maja
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-355 /kuvavoistlused/2012/yllekytsenmaidlahiiemagi2-1090 Vaata ka siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=12055

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla, Tika
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1090 /kuvavoistlused/2012/yllekytsenmaidlahiiemagi-1089 II at algus - 18/19 saj. Vaata ka siit: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=12055

Rapla maakond, Märjamaa vald, Maidla küla, Tika.
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1089 /kuvavoistlused/2012/kavelate-late-644


Maavalla koda]]> https://www.maavald.ee/gallery-644 /kuvavoistlused/2012/maardu-736


Maavalla koda]]> https://www.maavald.ee/gallery-736 /kuvavoistlused/2012/iida-433


Maavalla koda]]> https://www.maavald.ee/gallery-433 /kuvavoistlused/2012/img-7486tamm3-543 Sellele 600-1000 aastasele puule ohverdatud münte veel möödunud sajandi algul.Ohvripuu juures peetud neljapäevaõhtuseid riituseid, kus tantsitud ja tehtud tuld.

Hiiumaa Emmaste valla Tärkma külas
Marje Vann]]> https://www.maavald.ee/gallery-543 /kuvavoistlused/2012/edgarmaidlavarbolakivi1-361 Kivi peal olevad märgid meenutavad ruunikirja. Tunduvad olevat kaitsemärgid.

Märjamaa vald Varbola küla, Varbola maalinna lähedal
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-361 /kuvavoistlused/2012/mg-3032-44 Kiigeoru hiiesallu sattusin esimest korda mõned aastad tagasi yhel kõledal sügispäeval.T ookord see koht ei jätnud eriti sügavat mule. Tänavu kevadel läksime sinna õhtul enne päikese loojangut. Madalalt langevad päikesekiired tekitasid muinasjutulise meeleolu. Seekord märkasin asju, mida eelmisel korral polnud tähele pannud. Mitmele poole oli jäetud oriandideks müne, ehteid ja lilli ning seod paelu.

Kiigeoru hiiesalu, Mäksa vald, Tartumaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-44 /kuvavoistlused/2012/hiis-010-429 Viru koja ühispalvus Kunda hiiemäel

Lääne virumaa, Kunda linn.
Rene Raadik]]> https://www.maavald.ee/gallery-429