Maavalla Koda https://www.maavald.ee/ Jääva naer /kuvavoistlused/2013-lisa/vormsi-surnuaed-rist-1070 Rõngasristid antud pildil tundusid päikese käes just kui hingavat ja naeratavat.

Läänemaa, Vormsi saar, Hullo küla
Kaja Kadakas]]> https://www.maavald.ee/gallery-1070 Hinged /kuvavoistlused/2013-lisa/vormsi-pyha-surnuaed-1069 Surnuaiad, matmispaigad ja kalmed on minu jaoks alati olnud rahu ja mõtete kogumise kohaks ja Vormsi surnuaed ei ole selles osas erand. Sealviibitud aeg andis energiat, pakkus tingimusteta rahulolu ja oli omal veidral moel väga lummav!

Läänemaa, Vormsi saar, Hullo küla
Kaja Kadakas]]> https://www.maavald.ee/gallery-1069 Loodi allikas [ei leidu an /kuvavoistlused/2013-lisa/mg-7078-54 Paistu ürgorus esineb arvukalt paljandeid. Suurimat neist kutsutakse Loodi Põrguks, mille alumises osas on koobas, kust väljub allikas. Kristel Vilbaste raamatust Allika raamat saame teada et M. J. Eisen on oma raamatus Esivanemate ohverdamised kirjutanud et Loodi allikast on leitud hulk merevaigust ja ahhaadist keradega klaashelmeid. Legend räägib et Suurte sõdade ja segaduste ajal varjasid ennast sealsetes koobastes inimesed. Sinna olevat peidetud palju varandust ja koolnu hõbedase kirstuga (Kattai, 1968). Loodi Põrgu paljanduga juhtunud tänavu Emalättega sarnane õnnetus. Alla on varisenud suur osa liivakivi paljandit.

Loodi küla, Paistu vald, Viljandimaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-54 Ajaraamat /kuvavoistlused/2013-lisa/img-9642-566 Säärased paeseinad võimaldavad heita pilgu kaugesse minevikku. Paesein on sadade miljonite aastate tagusest siluri ajastust. Astangu ees on väike rusukalle. Astangu peal on õhuke mullakiht lähiminevikust ning kõige peal on kasvav ja arenev sammal. Kui ma sadade miljonite aastate pärast siia tagasi tulen, huvitav, kas ma tunneksin selle koha ära?

Läänemaa, Kullamaa khk, Laukna küla
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-566 Iganõmme Pakamägi /kuvavoistlused/2013-lisa/img-9636-565 Laukna külatuumikust eemal pisikese tammederohe tee ääres on kaunis madal astang. Vana mere poolt kulutatud pangajupp on nüüd maakerke tagajärjel keset metsa.

Läänemaa, Kullamaa khk, Laukna küla
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-565 Ol' Crooked Pine /kuvavoistlused/2013-lisa/img-5868-535 Some 10 years ago there was a fire raging at the cliff forest caught by a matchstick play of youngsters. The fire was extinguished by the firemen and a helicopter. One can still see the black marks on the trees there but luckily this ol' crooked pine was safe from the flames.

Neulamäki, Kuopio Suomi Finland. Vuorilampi is a conservation area located in the suburbs of Kolmisoppi and Neulamäki of Kuopio. The reserve is sized 230 hectares. This tree is located at the highest cliff at the altitude of 70 metres just above the pond Vuorilampi.
Juha Markus Sorsa]]> https://www.maavald.ee/gallery-535 A stone and it´s guardian /kuvavoistlused/2013-lisa/rapola-102013-031-908 http://www.nba.fi/en/cultural_environment/archaeological_heritage/maintenance/maintained_sites/rapola

Pirkanmaa, Sääksmäki, Rapola
Kaisa Mikkonen]]> https://www.maavald.ee/gallery-908 Kalmisto /kuvavoistlused/2013-lisa/rapola-102013-010-907 http://www.nba.fi/en/cultural_environment/archaeological_heritage/maintenance/maintained_sites/rapola

Pirkanmaa, Sääksmäki, Rapola.
Kaisa Mikkonen]]> https://www.maavald.ee/gallery-907 Lao järv /kuvavoistlused/2013-lisa/img-9251-564 <p>Sattus kätte Mati Mandeli raamat "Arheoloogiga Läänemaa radadel", kus hakkas silma huvitav soojärv Kuistlema rabas. M. Mandel nimetab paika vanaks oherdamispaigaks. Äkkideena otsustasin järve üles otsida. Hoolimata 700 meetri kaudusel olevast kuivendatud turbaväljast on järve seisund hea. Järve naabruses on heas seisus älvesraba. Järveni viib turbaväljalt RMK hallatav laudtee, mis on nüüdseks sisuliselt pehkinud. Järve ääres on vaatetorniga matkaonn. Järve kaldal riivavad silma pantoonid, mis on olnud kunagi vees sillaaluseks.</p> <p>--</p> <p>Korraldaja selgitus</p> <p>Viidatud raamatus siiski ei ole teavet järve pyhaks pidamisest, või sinna ohverdamisest. Mati Mandel yksnes oletab, et Lao järv on võinud kunagi ohvrijärv olla. Oletuse aluseks on aga yksnes pärimus, et sinna olevat kunagi naised uppunud.</p> <p>Seega ei ole teavet järve pyhaks pidamisest ja praeguste andmete põhjal ei saa seda looduslikuks pyhapaigaks pidada.</p> <p> </p> <p> </p>

Läänemaa, Kullamaa kihelkond, Kuistlema raba
Meelis Muuga]]> https://www.maavald.ee/gallery-564 Meie tavad. Kassinurme hiis /kuvavoistlused/2013-lisa/jogevamaa-24-08-2013-2013-08-24-105-614 Käesoleval aastal külastaisn esimest korda elus Jõgevamaad ning sh Kassinurme linnamäge. Tutvudes linnamäega, jõudsin asukohta, mida nimetati Kassinurme hiieks. Üllatav moment avastada pühapaik.

Jõgevamaa, Patjala küla
Merli Jürisoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-614 Labürindis jõudu ammutamas /kuvavoistlused/2013-lisa/imgp0141-stitch1-577 Aegna 11-käiguringiga kivilabürint, tuntud ka Jeruusalemma nime all, on saare kultuuripärandi lahutamatu osa.Labürint on läbi aegade olnud mõjuvõimas sümbol, kujutades endast inimkätega tehtud rituaalset pühapaika, maagilist jõukeset ühenduse saamiseks üleloomulike jõududega. Skandinaavias seostati labürinti inimese sünnist alguse saava müstilise teekonnaga surmani ja sealt tagasitulekuga uuestisündimise teel.Maagilist labürinti ei rajata ja sinna ei siseneta kaugeltki lõbu pärast. Labürindi teekond on igaühele ainuomane sooritus, mis on soovitav läbida häirimatus üksinduses, pinge- ja mõttevabalt, rahulikul sammul. Võimalusel kas siis päikesetõusu või -loojangu ajal, ideaalis, kui selleks seesmine tung.Labürindi läbimisel täheldatakse kergendust, aga ka tundmusi, mis on iga inimese puhul erinev. Nii mõnigi labürindi läbimisega kaasnev tulem võib avalduda alles mõne aja möödudes.Aegna kivilabürindi rajamise aeg ei ole täpselt teada,arvatavasti võib see jääda keskaega või isegi varasemasse aega.

Harju maakond,Aegna saar
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-577 Aegna kivilabürint /kuvavoistlused/2013-lisa/imgp0155-stitch-578 Aegna 11-käiguringiga kivilabürint, tuntud ka Jeruusalemma nime all, on saare kultuuripärandi lahutamatu osa.Labürint on läbi aegade olnud mõjuvõimas sümbol, kujutades endast inimkätega tehtud rituaalset pühapaika, maagilist jõukeset ühenduse saamiseks üleloomulike jõududega. Skandinaavias seostati labürinti inimese sünnist alguse saava müstilise teekonnaga surmani ja sealt tagasitulekuga uuestisündimise teel.Maagilist labürinti ei rajata ja sinna ei siseneta kaugeltki lõbu pärast. Labürindi teekond on igaühele ainuomane sooritus, mis on soovitav läbida häirimatus üksinduses, pinge- ja mõttevabalt, rahulikul sammul. Võimalusel kas siis päikesetõusu või -loojangu ajal, ideaalis, kui selleks seesmine tung.Labürindi läbimisel täheldatakse kergendust, aga ka tundmusi, mis on iga inimese puhul erinev. Nii mõnigi labürindi läbimisega kaasnev tulem võib avalduda alles mõne aja möödudes.Aegna kivilabürindi rajamise aeg ei ole täpselt teada,arvatavasti võib see jääda keskaega või isegi varasemasse aega.

Harju maakond,Aegna saar
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-578 Unipiha mõisapark. /kuvavoistlused/2013-lisa/sam-1427-929 siin asus unipiha mõis.

Tartumaa, Nõo vald
Einar Tiits]]> https://www.maavald.ee/gallery-929 Kivi /kuvavoistlused/2013-lisa/dscn2548-326

Saarde, K-Nõmme.
Tanel Å ubin]]> https://www.maavald.ee/gallery-326