https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2015/hiiem-e-haavad-2266 Võitlus Paluküla hiiemäe pärast on olnud äge. Sellel aerofotol näivad loodusliku pühapaiga keskpaiga poole sirutuvad spordirajad otsekui kurja vaimu kombitsad. Aerofotolt paistab eriti selgesti, kuidas kergekäeline inimtegevus on loodusliku pühapaiga terviklikku ilmet muutnud võrreldes selle kaugema serva ning taamal laiuva Kõnnumaa kaitseala loodusmaastikuga.

Paluküla, Kehtna v, Rapla mk. Juuru khk
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2266 /kuvavoistlused/2015/paluk-la-hiiem-e-hari-2265 Õhuvaade Paluküla hiiemäe vana metsaga keskosale

Paluküla, Kehtna v, Rapla mk. Juuru khk
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2265 /kuvavoistlused/2015/hiieilu-2264 Rikkalikud annid hiiepuul näitavad, et maarahva tavad ja uskumused kestavad

Ilumäe k, Vihula v, Lahemaa RP, Lääne-Viru maakond
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2264 /kuvavoistlused/2015/eluj-u-v-rsed-2263 Hiieniinepuu igivanad tüved ja nooremad harud meenutavad justkui meie rahvast ja selle suguvõsasid, mille eest hiielised palumas on käinud. Rikkalikud annid ja rohtumata rada pühapaigas näitavad vanade kommete ja uskumuste elujõulisust. Loodetavasti ka maarahva elujõudu.

Ilumäe k, Vihula v, Lahemaa RP, Lääne-Viru maakond
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2263 /kuvavoistlused/2015/maarahva-taass-nni-heaks-2262 Niinepuu e. pärn on musitses pärimuses naiselikkuse ja pehmuse sümbol. Küllap on sellele pühapuule nuku annetajaks olnud noorik, kes on seal lapseõnne palumas käinud.

Ilumäe k, Vihula v, Lahemaa RP, Lääne-Viru maakond
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2262 /kuvavoistlused/2015/teekond-hiiesaarele-2261 Laudtee Kakerdaja rabas suundub päikeseloojangus lummava maastiku krooniks oleva püha Hiiesaare poole.

Kakerdaja raba, Järvamaa, Kullamäe (Järva-Madise) khk, Vetepere küla
Mati Kose]]> https://www.maavald.ee/gallery-2261 /kuvavoistlused/2015/linte-maarjam-gi-2259 Lähem võte andidest (kaks klaaspurki ja lauajuppi, puunott ning plastiklilled). Tamme küljes on ka lindid ja mingi teade. Ligiduses asus veel plastiklilli ning üks veoauto(Zil) mõlkis kapott. Paar kilomeetrit eemal asub ka Kureküla Linnamägi (I aastatuhande II pool). "Ohverdamiskohast on säilinud vaid tema loodepoolne osa, mida rahvapärimuses tuntaksegi ohverdamiskohana. Säilinud osa on loode-kagu suunas piklik. Tema ligikaudne pikkus on 60 m, laius 36 m ja kõrgus kagu otsas ligi 2 m, loodepool aga 3 m ning ida pool vaid 1,5 m. Küngas on kaetud murukamaraga. Edelapoolses osas on rida suuri kive, üksikuid kive on ka künka keskosas. Mäe pinda on kahjustatud erineva suurusega aukude kaevamisega Küngas on ohverdamiskohana aktiivses kasutuse olnud nähtavasti II aastatuhandel. Ohverdamiskohta on mainitud J. Jungile saadetud kirjas. Lähemalt on seda kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 40-41. O. Ugart märgib, et juba siis oli suurem osa nn „Maarjamäest“ ära kaevatud ja ära veetud. Alles oli vaid tema läänepoolne serv, mille kõrgus ulatus kuue meetrini. Mäe loodekallakul kasvas üks igivana pärn. Kruusaveol oli leitud inimese luid ja etnograafilisi esemeid. Rahvapärimuses on mägi oherdamiskoht, mida hiljem on kasutatud kalmena. Vanemad inimesed teadnud rääkida ka ohverdamisest. Jaaniõhtutel toodud siis sinna putru, piima, võid jmt." (muinas.ee)

Põlvamaa, Räpina Vald, Linte küla
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2259 /kuvavoistlused/2015/uku-koobas-2258 "Võhandu oli muistsetel aegadel rahvasuus püha ja selle kauni selgeveelise jõe kallastelt ei tohtinud ühtki oksa ega lille murda. Muistseid rahva tõekspidamisi ja uskumusi püüti vägivallaga murda. Võhandu kallastel tekkisid Eesti vanimad asulad, mille tõenduseks on rohked kalmed ja muinaslinnuse asukohad. Jõe ääres asusid rahva pühamud - hiied ja ohvripaigad. Põnev koht on Sõjatare, mille paljandis on Uku koobas - muistsete eestlaste jumala asukoht. Koopast voolab välja allikas. Legendi kohaselt olevat Sõjatare kaevatud Põhjasõja ajal pelgupaigaks. Praeguseks on Sõjatare paljand sisse langenud ja järgi jäänud suur auk. Kalmatumüüri kõrgel kaldal asub esivanemate iidne matmispaik - 12 kääbast. Siin asub ka Põhjasõja-aegseid matmiskohti ja suurtükiasemeid." (RMK). Eestimeelsemad klassijuhatajad viivad vahest oma õpilasi Süvahavvale loodusega tutvuma, kuid Uku koopast ning muistsete eestlaste jumalast Ukust(ning ilmselt ka seal asuvaist kääbastest) kuulsin esimest korda alles sellel aastal, kui lugesin infotahvlilt ülalpool kirjutatud teksti...

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2258 /kuvavoistlused/2015/omap-rased-juured-2257 See omapärane juurtevorm on leitav üsna kiigeplatsi lähedusest.

Harju maakond, Rae vald, Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2257 /kuvavoistlused/2015/naglaniidu-kalju-2256 Uku koopa vastas asub Naglaniidu kalju. Kas sellelt võib leida ka mõne iidse kujutise?

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2256 /kuvavoistlused/2015/naiselik-puu-2255 Seda puud hakkasin selle nurga alt tähele panema siis, kui ise last ootasin. Kui puud teiselt poolt vaadata, siis on puu hoopis teistsugune, kuid sugugi mitte vähem põneva vormiga.

Harju maakond, Rae vald, Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2255 /kuvavoistlused/2015/m-gede-vaimude-rahustamiseks-2254 Tiibetis pannakse palvelippe tee kohale mägede vahele, et teekond oleks ohutu. Sisenetakse "väravatest".


Merle Mäesepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2254 /kuvavoistlused/2015/kevadine-pilt-2253 Lehmja tammikus toimusid 2014. a. kevadel koristustalgud. Kolmandal mail olid puud alles raagus. Pildile on jäänud ka puhastusringkäiku lõpetav loodusesõber Errol Vares koos oma koeraga.

Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2253 /kuvavoistlused/2015/dakini-j-rv-tiibetis-2252 Dakini järve jäänused Tiibetis umbes 3000 m kõrgusel mägedes. Kogu ala on püha maa. Kunagi oli suur järv, nüüd on jäänud väiksed lombid. Vesi on kristallselge. Kõik elusolendid sellel maaalal on pühad ja neid ei tohi puutuda. Kohalik rahvas käib ümber järve palveringe tegemas ja annetusi jätmas.


Merle Mäesepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2252 /kuvavoistlused/2015/ilum-e-hiieniinepuu-2251 Ilumäe külas Kõnnu mäel asuv Ilumäe Hiieniinepuu. Tema alt olla voolanud kunagi Silmaallikas. Selle kandi inimesed on aastasadu käinud seal palvetamas, ande toomas, ravimas ja pühi pidamas. Hiiepuu õõnes tüvi on pakkunud vihmavarju karjalastele.


Merle Mäesepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2251 /kuvavoistlused/2015/tige-tegelane-2250 Lehmja tammikus jalutades võib üsna kergesti leida omapäraseid vorme. Selle kuivanud puu latv näeb välja peaaegu nagu mõni koletis arvutimängust.

Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2250 /kuvavoistlused/2015/mikum-e-allikas-2249 Emand Mikumäe allikal soove ja palveid lugemas ning vastutasuks allikale hõbevalget andmas.

Lääne-Virumaa, Vihula vald, Ilumäe küla lähedal
Merle Mäesepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2249 /kuvavoistlused/2015/uku-k-is-k-las-2248 Uku koopa kohal asub hetkel üks kuivanud kuusk, mille külge on paigaldatud silt: "15. juulil 2014 kella 18-paiku liikus siit üle äikesepilv. Pilvest kärgatas kõu ehk pikne ja tabas siin kuuske. Pikselöögi jõul paiskus ümbrusesse palju pilpaid ja laaste. Õnneks kedagi puu all ei olnud. Kuusk oli määratud hukule - ta kuivas ära. Kuid õpetuseks teistele: ÄRA SEISA PIKSE AJAL PUU ALL! (Õppevahendina hoiame selle, piksest räsitud puu, mõneks ajaks vaatamiseks.) Kuna kohe siinsamas all on koobas, mida muuhulgas kutsutakse ka Uku koopaks(Uku on üks muistsete eestlaste jumalatest), siis võimegi öelda, et UKU KÄIS KÜLAS!" (MTÜ Ürgoru arendamise selts) Teistpidi võib seda ka nii võtta, et Uku ja Zeus pidasid omavahel lahingut, millest annab märku ka koopa ette visatud välgunool:)

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2248 /kuvavoistlused/2015/pingviin-2247 Üks lagunevatest puudest näeb eemalt vaadates välja nagu lind, näiteks pingviin.

Jüri
Mare Albi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2247 /kuvavoistlused/2015/draakon-on-laste-lemmik-pilt-nr-2-2246 Lehmja tammikust võib leida igasugu veidraid vorme, sest puud lagunevad ja kukuvad ümber. Kui kaua see "kuju" vastu peab, kes seda teab... Lastele ta meeldib.

Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2246 /kuvavoistlused/2015/saula-siniallikas-2245 Põnev on seda podisevat allikat jälgida, alati erinev.


Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2245 /kuvavoistlused/2015/salu-talu-ohvrikivi-2244 Salu ohvrikivi otsisin aastaid. Kivi on korralikult kirjeldatud, kuid Jursi külas ei mäletanud seda enam keegi. Ja siis, mõned aastad tagasi, helistas mulle Anne Auväärt, kes oli seeneretkel sattunud ühele "helgele künkale", millel oli suur kivi. Kuid sellel künkal, suure kivi kõrval hakkas mulle silma hoopiski teine kivi, madal ja tasane kui laud. Miski sundis mind samblavaipa üles kergitama... Ja seal ta oligi! Kuid üllatus oli seda suurem, kui märkasin, et ohvrlohku oli asetatud veel teine, väikeselohuline kivi. Selline põnev saladus on Salu ohvrikivil.

Saare maakond, Valjala vald, Jursi küla.
Ester Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2244 /kuvavoistlused/2015/uku-koobas-2243 "Võhandu oli muistsetel aegadel rahvasuus püha ja selle kauni selgeveelise jõe kallastelt ei tohtinud ühtki oksa ega lille murda. Muistseid rahva tõekspidamisi ja uskumusi püüti vägivallaga murda. Võhandu kallastel tekkisid Eesti vanimad asulad, mille tõenduseks on rohked kalmed ja muinaslinnuse asukohad. Jõe ääres asusid rahva pühamud - hiied ja ohvripaigad. Põnev koht on Sõjatare, mille paljandis on Uku koobas - muistsete eestlaste jumala asukoht. Koopast voolab välja allikas. Legendi kohaselt olevat Sõjatare kaevatud Põhjasõja ajal pelgupaigaks. Praeguseks on Sõjatare paljand sisse langenud ja järgi jäänud suur auk. Kalmatumüüri kõrgel kaldal asub esivanemate iidne matmispaik - 12 kääbast. Siin asub ka Põhjasõja-aegseid matmiskohti ja suurtükiasemeid." (RMK) Eestimeelsemad klassijuhatajad viivad vahest oma õpilasi Süvahavvale loodusega tutvuma, kuid Uku koopast ning muistsete eestlaste jumalast Ukust(ning ilmselt ka seal asuvaist kääbastest) kuulsin esimest korda alles sellel aastal, kui lugesin infotahvlilt ülalpool kirjutatud teksti...

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2243 /kuvavoistlused/2015/paluk-la-hiiem-gi-2242

Raplamaa
Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2242 /kuvavoistlused/2015/svyashchennyj-kamen-estov-2241 Съемки проходили на холме Тоомемяги. В переводе с эстонского Тоомемяги означает «Домская гора». Холм был образован из послеледниковых отложений песка и гравия. Много веков назад холм Тоомемяги был центром древнего поселения. В парке находится Жертвенный камень, который, как предполагается, сохранился с древнейших времен, когда на Тоомемяги находилась священная дубовая роща. В ней эстонцы устраивали различные культовые церемонии. Жертвенный камень находится на месте бывшего пруда с гротом, который был здесь ещё до начала прошлого века.

Тарту, Эстония
Валентина Валерьевна Семенова]]> https://www.maavald.ee/gallery-2241 /kuvavoistlused/2015/otsused-2240 Selles islandlaste rahvuslikus pyhamus peab iga toda maad puudutanud inimene korraks peatuma, maad puudutama ning isegi pisut järele mõtlema. Olin oma kaheksapäevalisel visiidil Islandile sain korraks ka nautida sealseid vaateid ja tunda selle koha avarust ja erilisus. Midagi seal tõesti on - millegipärast ju tolle maa rahvas valis selle Kesk-Atlandi mäestiku asukoha mitu tuhat aastat tagasi koosviibmiskohaks.

Þingvellir, Island. Suur ja avar maastik Reykjavikis mitukümmend kilomeetrit.
Kristiine Špongolts]]> https://www.maavald.ee/gallery-2240 /kuvavoistlused/2015/kastna-hiiem-e-p-rn-2239


Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2239 /kuvavoistlused/2015/ohvriand-p-rnam-e-hiies-2238 Sattusime Pärnamäe hiide lumeta detsembris, ei jõudnud ära imestada, mida kõike ohvrianniks puu külge riputatakse. Küllap on iga asja taga isiklik lugu.

Harjumaa, Jõelähtme vald
Mari-Ann Remmel]]> https://www.maavald.ee/gallery-2238 /kuvavoistlused/2015/panga-pank-2237 Oli õnnelik hetk, kus vesi ei ulatunud pangani ja sai panga all jalutada ja pildistada.

Saare maakond
Heidi Tooming ]]> https://www.maavald.ee/gallery-2237 /kuvavoistlused/2015/zhertvennyj-kamen-2236 Съемки проходили на холме Тоомемяги. В переводе с эстонского Тоомемяги означает «Домская гора». Холм был образован из послеледниковых отложений песка и гравия. Много веков назад холм Тоомемяги был центром древнего поселения. В парке находится Жертвенный камень, который, как предполагается, сохранился с древнейших времен, когда на Тоомемяги находилась священная дубовая роща. В ней эстонцы устраивали различные культовые церемонии. Жертвенный камень находится на месте бывшего пруда с гротом, который был здесь ещё до начала прошлого века.

Тарту, Эстония
Валентина Валерьевна Семенова]]> https://www.maavald.ee/gallery-2236 /kuvavoistlused/2015/draakon-on-laste-lemmik-2235 Lehmja tammikust võib leida igasugu veidraid vorme. Selle ümber kukkunud ja kuivanud puu juurepahmas on draakoni pea sarnane. Näo lähedal maas võib näha ka harali sõrmedega käppa.

Jüri
Mare Albri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2235 /kuvavoistlused/2015/tamme-lauri-tamm-2233 Urvastes käies saab imetleda võimsat kuulsat tamme, mis oli ka Eesti kümnekroonisel rahatähel.

Valgamaa
Heidi Tooming ]]> https://www.maavald.ee/gallery-2233 /kuvavoistlused/2015/quis-decernit-2231 Selles islandlaste rahvuslikus pyhamus peab iga toda maad puudutanud inimene korraks peatuma, maad puudutama ning isegi pisut järele mõtlema. Olin oma kaheksapäevalisel visiidil Islandile sain korraks ka nautida sealseid vaateid ja tunda selle koha avarust ja erilisus. Midagi seal tõesti on - millegipärast ju tolle maa rahvas valis selle Kesk-Atlandi mäestiku asukoha mitu tuhat aastat tagasi koosviibmiskohaks.

Þingvellir, Island
Kristiine Špongolts]]> https://www.maavald.ee/gallery-2231 /kuvavoistlused/2015/valgus-lehmja-tammikus-2230 Lehmja tammikus on palju häid pilte tehtud, see koht on üsna tuntud. Proovisin tabada sügisest päikesevalgust. Tammik ei olegi tegelikult tammik, vaid salumets, kus kasvab ka teisi puuliike peale tammede ning kus leidub muidki loodusharuldusi - rääkimata sellest, et tegemist on pühapaigaga, mille juurde kuuluvad muistendid puuks muudetud pulmalistest.


Mari-Ann Remmel]]> https://www.maavald.ee/gallery-2230 /kuvavoistlused/2015/kurem-e-ohvritamm-ehk-p-ha-tamm-2229 Kuremäe kloostri läheduses

Ida-Virumaa, Kuremäe Hiiemägi
Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2229 /kuvavoistlused/2015/moneta-v-svyashchennom-kamene-estov-2228 Съемки проходили на холме Тоомемяги. В переводе с эстонского Тоомемяги означает «Домская гора». Холм был образован из послеледниковых отложений песка и гравия. Много веков назад холм Тоомемяги был центром древнего поселения. В парке находится Жертвенный камень, который, как предполагается, сохранился с древнейших времен, когда на Тоомемяги находилась священная дубовая роща. В ней эстонцы устраивали различные культовые церемонии. Жертвенный камень находится на месте бывшего пруда с гротом, который был здесь ещё до начала прошлого века.

Тарту, Эстония
Валентина Валерьевна Семенова]]> https://www.maavald.ee/gallery-2228 /kuvavoistlused/2015/lavi-ohvriallikas-2226

Lavi küla, Põlula, LääneVirumaa
Triinu Põdramägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2226 /kuvavoistlused/2015/laiuse-siniallikas-2227

Jõgevamaa
Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2227 /kuvavoistlused/2015/hageri-hiiekivi-verekivi-2225

Raplamaa
Heidi Tooming ]]> https://www.maavald.ee/gallery-2225 /kuvavoistlused/2015/moneta-v-svyashchennom-kamene-estov-2224 Съемки проходили на холме Тоомемяги. В переводе с эстонского Тоомемяги означает «Домская гора». Холм был образован из послеледниковых отложений песка и гравия. Много веков назад холм Тоомемяги был центром древнего поселения. В парке находится Жертвенный камень, который, как предполагается, сохранился с древнейших времен, когда на Тоомемяги находилась священная дубовая роща. В ней эстонцы устраивали различные культовые церемонии. Жертвенный камень находится на месте бывшего пруда с гротом, который был здесь ещё до начала прошлого века.

Тарту, Эстония
Валентина Валерьевна Семенова]]> https://www.maavald.ee/gallery-2224