https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2015/odal-tsi-allikal-p-rast-vihma-2223 Oli just lõppenud suur sadu, mets tilkus ümberringi, kui õhtusel ajal allika juurde jõudsime. Oli väga vaikne, vesi auras, läheduses polnud hingelistki. Mu kaaslanegi kadus silmist, põikas teisele rajale. Kõndisin vaikselt ning sattusin aina enam paiga lummusse. Äkitselt kuulsin häält, nagu oleks keegi suur loom solpa-solpa läbi vee sammunud. Näha ei olnud kedagi. Liikusin tasakesi edasi, hingasin endasse allikaudu ning tegin pilte.

Saaremaa, Kihelkonna vald
Mari-Ann Remmel]]> https://www.maavald.ee/gallery-2223 /kuvavoistlused/2015/assaku-n-iakivi-2222 Eesti muinsuskaitseseltsiga pühasid paiku otsides sain pildistada teeäärset suurt ohvrikivi.

Harjumaa, Rae vald, Assaku
Heidi Tooming]]> https://www.maavald.ee/gallery-2222 /kuvavoistlused/2015/mustrid-hiiapaiga-liival-2221

Põlvamaa
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2221 /kuvavoistlused/2015/pakatame-energiast-2220

Põlvamaa
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2220 /kuvavoistlused/2015/k-restikuline-teavaskoda-2219

Põlvamaa
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2219 /kuvavoistlused/2015/taevaskojas-2218 Miks ma küll nii ammu siia enam juhtunud pole?

Põlvamaa
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2218 /kuvavoistlused/2015/salu-ohvrikivi-2217 Sellel pildil on Salumägi ja ohvrikivi. See on Salu talu pühapaik, kuid need inimesed, kes seda kivi mäletasid, on ammu surnud. Meie ajalooõpetaja otsis selle kivi üles. Seda, et see kivi on tähtis, näeb alles siis, kui sammal kokku rullitud. Kivil on suur lohk, mille sees on veel kivi, millel on väikesed lohud. Pärast pildistamist panime sambla jälle kivi peale.

Saare maakond, Valjala vald, Jursi küla.
Liina Lember]]> https://www.maavald.ee/gallery-2217 /kuvavoistlused/2015/s-ra-jaani-ohvrikivi-2216 Kivist olin teadlik juba palju aastaid varem - vanade arhiivijuttude ja -fotode kaudu. Kui 2012. aasta välitöödel temaga esmakordselt kohtusin, oli tunne nagu kohtuksin ammuse kirjasõbraga. Ta oli päriselt olemas. Sattus olema kaunis sügispäev, mil tuuled kandsid suuri tumedaid pilvi üle taeva. Samas külas Järve talu juures asub järve ase, mille kohta vanad lood räägivad, et järv rännanud sealt pilvena Keskküla rappa, hiiekohale. Ka kõrgendikku, millel asub Säära-Jaani kivi, on vanasti kutsutud Hiiemäeks. Enam seda keegi ei mäleta - nagu ka seda, et kivi ennastki on hiiekiviks nimetatud. Lohukesi kivil on peetud kivistunud pruudi rinnaeheteks. Vanad inimesed ei lubanud kivi otsa ronida, sest see olevat õnnis kivi. Mitu korda on teda ähvaranud hävitamine, kuid kivil on olnud õnne seista oma kohal tänase päevani. See lohukivi on praeguseks ainus märk kunagi ilmselt üsna ulatuslikust pühapaigast.

Läänemaal, Kelu külas Kirbla kihelkonnas Säära-Jaani talu lähedal.
Mari-Ann Remmel]]> https://www.maavald.ee/gallery-2216 /kuvavoistlused/2015/kungla-arstikivi-2214 See on väga huvitav kivi. Ta küljed on tugevasti sammaldunud. Kivi peal aga kasvab üsna kõrge rohi ja üks toomingaski kasvab arstikivi peal. Kui rohukamara serva üles kergitada, tuleb nähtavale suur lohk. Kui suur täpselt ja millise kujuga see lohk on, me ei tea, sest rohukamar on tõstmiseks liiga raske. Arstikivi lähedale jääb Kabelimägi ja Roosu tamm, mis on looduskaitse all. Sellest kivist on kunagi rääkinud Marie Piip.

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla. Roosu tamme lähedal.
Liis Treima]]> https://www.maavald.ee/gallery-2214 /kuvavoistlused/2015/hiieretk-virumaal-2215 Peale allikaga tutvumist suundus rühm Lavi ohvrikivi juurde.

Lavi küla, Rägavere vald, Virumaa
Raul Paulus]]> https://www.maavald.ee/gallery-2215 /kuvavoistlused/2015/katslaaugu-arstikivi-2212 Marjen Maripuu (Kalli külast) nägi 1960ndate aastate algul pealt, kuidas tema tädi end sellel kivil ravitses. Oli suvine aeg ja Marjenil on meeles, et tädi kasutas kodunt kaasa toodud vett, mille ta mingeid sõnu pomisedes kivile valas. Katslaaugu kivi asub päris Kungla tee servas, kurvi sees. Sellepärast ongi kivi kõrval ohule viitav punasetriibuline tähis.

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla. Kungla tee servas.
Liis Treima]]> https://www.maavald.ee/gallery-2212 /kuvavoistlused/2015/esimest-korda-hiie-otsingul-2211

Tartumaa, Nõo vald, Voika küla
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2211 /kuvavoistlused/2015/armastuse-puu-2210 Eelmise aasta autosõit viis meid Kasari jõeni. Silla juures nägin viita "Sipa pärn" ja süda ütles, et ma pean seda puud nägema. Kohale jõudes ehmusin, sest niivõrd võimsa puu taustal nägin loomafarmi. Olin tänulik oma kallile inimesele, kellega sain siseneda pärna kaitsva võra kaissu.

Sipa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond.
Eve Lumi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2210 /kuvavoistlused/2015/shoktagorem-k-soto-2209 Уже 300 лет деревне Кукмарий, раскинувшейся на 3 км., основанный фамильным родом Богомоловых, переселенцами, прибывшими с берегов Немды. Издревле проводятся жителями общинные моления в священной роще Шоктагорем кӱсото - святая роща «Кровяная колбаса у оврага» (кровяная колбаса - один из ритуальных блюд молений). Ещё в древности, на краю рощи пробился родник, и Юмо, и источник живительной воды распорядились так, что разделили Кукмарий на две части - Нижний и Верхний, и в прошлом веке из рода Богомоловых Шумат и Самут оказались на двух концах деревни. Сентябрьское традиционное общинное моление в Шоктагорем кӱсото объединило всех жителей деревни Кукмарий. Ритуальный обряд с жертвенными дарами вёл онаеҥ Виногоров Ефим Михайлович, возглавляющий Марийскую традиционную общину У Роҥго кундем. Его молитвы вместе с дымом от кострищ были устремлены у онапу Курык Кугыза - Горного Старца «Хозяин горы Немды», духу, судье, распорядителю справедливости.

деревня Кукмарий, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2209 /kuvavoistlused/2015/lugude-puu-2208

Harjumaa, Jõelähtme kihelkond, Jägala küla.
Eve Lumi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2208 /kuvavoistlused/2015/purtse-hiiem-gi-2207 Purtse Hiiemäele on rajatud Alutaguse Memento eestvedamisel “Kurjuse Ohvrite Mälestuspaik”. Leinaparki on istutatud tammed, pargi murul on kujutatud “Eestimaa valukaart”. Pildi esiplaanil on 1997 a. rajatud kellatorn. Purtse Hiiemäel süüdati 2015. aasta Punklaulupeo tuli.

Purtse küla
Allar Aron]]> https://www.maavald.ee/gallery-2207 /kuvavoistlused/2015/kastna-hiiep-rn-2205 1854. aastal sündinud ja 105-aastaseks elanud Mihkel Kleini jutustuse järgi asunud hiiemäe ja pärna kohal kunagi põld. Kord kündnud põllul mees härgadega, äkki näinud tema naine taluõuelt, et taevast lendab nende poole hiis. Selle peale naine hõiganud: "Vanamees, hoia alt, hiis tuleb!" Mees ei olevat naise hüüdu kuulnud ja jäänud koos härgadega mäe alla. Selle koha pealt kasvanud loo järgi välja pärn. Mihkel Klein mäletanud, et tema nooruses oli samas paigas kasvanud ühetüveline suur puu. Praegused harud olevat tekkinud eelmise puu kännuvõsust. 1939. aastal Vändra kihelkonnas üleskirjutatud lugu seletab samuti 11-harulise pärna kasvamist hiiemäele sellega, et samal kohal kasvanud vana pühapuu raiuti maha: Selle mäe otsas kasvanud ka hiiglasuur pärn, selle all käidud ohverdamas ja endiseid küla elanikke mälestamas. Selle tüvi olnud seest õõnes ja nii suur, et kuus karjast sees kaarte mänginud. Aga see raiutud maha ja kännu ümbert on siis üksteist uut võsu välja ajanud ja need kõik on nüüd juba suured jämedad puud.

Kehtna vallas,Vändra kihelkonnas,Kastna külas
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2205 /kuvavoistlused/2015/kohtumine-suurima-ja-vanimaga-2204 Selle aasta suvel viis elu mind jälle üle pikka aja Lõuna-Eestisse ja kuna olen ammu tahtnud kokku saada selle vanima ja suurima tammega oli kindel plaan ta juurest läbi astuda, kallistada ja öelda talle "Tere".

Võrumaa, Urvaste
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2204 /kuvavoistlused/2015/ohekatku-ohvritamm-2203 Tamme oletatav vanus on 250-300 aastat. Tammega seotud ohvritraditsioon pärineb 18.-19. sajandist.

Rapla maakond, Kehtna vald, Ohekatku küla
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2203 /kuvavoistlused/2015/samma-silmaallikas-2202 Samma silmaallikas on osa Tammealuse hiiest millega seotud omad tavad ja tegevused hiies.

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma küla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2202 /kuvavoistlused/2015/suvistepyha-2198 Suvistepyha on üks suurimaid kevadpühasid. Põhja-Eestis on ta kiige- ja munadepyha kus siis kindlasti keedetakse putru ja värvitakse kaselehetedega mune.

Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Samma küla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2198 /kuvavoistlused/2015/tamsa-kabelim-gi-2197

Tartu maakond, Elva vald, Tamsa küla
Krister Rajandu]]> https://www.maavald.ee/gallery-2197 /kuvavoistlused/2015/saula-siniallikas-2195

Saula Siniallikad on allikad Kose vallas Saula külas.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2195 /kuvavoistlused/2015/iise-silmaallikas-2194 Vana Iise jõe (praegune Purtse jõgi) ääres asus muinaskyla mille lähedal on ka vana silmaallikas kus inimesed käisid oma haigusi ravimas.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Purtse kyla
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2194 /kuvavoistlused/2015/hiietavad-2193 Erinevatel pidustustel on tavaks keeta pidulistele ka pidusööki. Pilt on tehtud sellel aastal Tammealuse suvistepyhal.

Viru-Nigula, Lääne-Virumaa
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2193 /kuvavoistlused/2015/kiriv-d-maaemale-2192 Pilt on tehtud Tammealuse hiies selle aasta suvistepyhal. Vanale hiietammele on aastate jooksul erinevate pidustuste käigus seotud ümber vöö hulgaliselt punupaelu mis muudab vana hiietamme maaema kehastuses kirivöödega kaunistatud naisterahvaks.

Samma küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Viljandu Tulit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2192 /kuvavoistlused/2015/linte-maarjam-gi-2191 Selle koha otsisin hiljuti Pühapaikade andmekogu kaudu üles. Kahju, et ära rikutud. II aastatuhat. Paar kilomeetrit eemal asub ka Kureküla Linnamägi (I aastatuhande II pool) "Ohverdamiskohast on säilinud vaid tema loodepoolne osa, mida rahvapärimuses tuntaksegi ohverdamiskohana. Säilinud osa on loode-kagu suunas piklik. Tema ligikaudne pikkus on 60 m, laius 36 m ja kõrgus kagu otsas ligi 2 m, loodepool aga 3 m ning ida pool vaid 1,5 m. Küngas on kaetud murukamaraga. Edelapoolses osas on rida suuri kive, üksikuid kive on ka künka keskosas. Mäe pinda on kahjustatud erineva suurusega aukude kaevamisega Küngas on ohverdamiskohana aktiivses kasutuse olnud nähtavasti II aastatuhandel. Ohverdamiskohta on mainitud J. Jungile saadetud kirjas. Lähemalt on seda kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 40-41. O. Ugart märgib, et juba siis oli suurem osa nn „Maarjamäest“ ära kaevatud ja ära veetud. Alles oli vaid tema läänepoolne serv, mille kõrgus ulatus kuue meetrini. Mäe loodekallakul kasvas üks igivana pärn. Kruusaveol oli leitud inimese luid ja etnograafilisi esemeid. Rahvapärimuses on mägi oherdamiskoht, mida hiljem on kasutatud kalmena. Vanemad inimesed teadnud rääkida ka ohverdamisest. Jaaniõhtutel toodud siis sinna putru, piima, võid jmt."

Põlvamaa, Räpina Vald, Linte küla
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2191 /kuvavoistlused/2015/hiiep-ha-paluk-la-hiiem-el-2190

Rapla maakond Kehtna vald Paluküla
Piret]]> https://www.maavald.ee/gallery-2190 /kuvavoistlused/2015/veekanalite-valvur-uyu-uyu-juures-2-2189 Varemete juures asuva valvuri foto kaugemalt. Seal kanali ääres pikutades tundsin, et saan täiesti aru kohalike inimeste austusest ja lugupidamisest vee vastu. Vesi on seal tõsine defitsiit, mägedest tulevad jõed ja kosed on kuivanud kokku ja ka Llahuaris olles oli näha, kuidas jõe tase on viimaste aastatega drastiliselt kahanenud ja vana jõesäng on välja tulnud. Ketšua perekond, kelle juures Yangue külas (asula Uyu-Uyu varemete juures) ööbisin, rääkis et küla vanemad naised vaatavat iga päev taevasse ja kurdavad, et vihmaperioodi sel aastal ei tule. Kliima muutuste tõttu on tõsine põuaoht ning riiklikul tasandil on välja töötatud isegi hädaplaanid juhuks, kui selleaastane vihmaperiood tõesti ei alga või on väga lühike - lahenduseks on keerata asulates ja linnades vesi kinni kuueks tunniks päevas. Nende viljadest, lilledest ja puuviljadest valmistatud kujukeste nägemine erinevate sildade, jõgede ja koskede juures muutus selle teadmise valguses nii loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks. Nagu ka respekt puhta vee vastu ja harjumus sellega säästlikult ümber käia, ka Euroopasse jõudes.

Yangue küla, Peruu. Uyu-Uyu varemete kohal, mäest tuleva kose suubumiskoht niisutuskanalitesse
Kati Taal]]> https://www.maavald.ee/gallery-2189 /kuvavoistlused/2015/veekanalite-valvur-uyu-uyu-juures-2188 Mul oli jäänud Colca kanjoni avastamiseks viimane vaba päev enne töökohustuste algust. Otsustasin üles otsida Uyu-Uyu, ühe paljudest inkade varemetest Peruus. Olin lõõgastunud terve varahommikul avalikes kuumaveeallikates ja täis värskust ja otsustuskindlust minna varemeid otsima. Olin neid hommikul näinud maanteelt ja olin kindel, et leian õige tee üles ilma vaevata. Uyu-Uyu on üsna populaarne turismi sihtkoht ja kuna ma soovisin vältida suuri teid, läksin otse külade ja põldude vahelt üle mägede. Muidugi eksisin ma ära, aga seda põnevam oli minu teekond. Ma sattusin üleval olevate terrassideni, põldudeni, kus kohalikud töötasid. Kuna Peruus oli just kevad ja põllutööde algus, oli terve küla väljas oma põldude peal, muulade ja härgade ja kõblastega. Järjekordsest nõlvakust üles ronides nägin enda ees kaugemal ühte mäge ja selle seest koske alla vuhisemas. Otsemaid oli minu sooviks jõuda sellele loodusimele nii lähedale kui võimalik ja ma hakkasin edasi orienteeruma kose ja mäetipu järgi. Neid silmas pidades jõudsin lõpuks ka Uyu-Uyu varemeteni ning kosk, mille kohinat ma juba kuulsin, asus nende varemete taga. Jalutasin mööda erinevaid teid nii üles mägedess kui pääsesin ja mingil hetkel sattusin suure kanali peale, mis oli värsket vett täis ka kohisedes alla küla ja põldude poole jooksis. Läksin mööda kanalit edasi eesmärgiga leida selle algus, mis loogiliselt pidi toitu saama sellest samast kosest mida ma hommikul eemalt nägin. Tee kanali alguseni ei olnud kuigi raske, kuid asus see päris kõrgel. Mind üllatas ja paelus esimesena suur puu, mis kõrgus mäekuru vahel, otse kanali alguses. Kosest tulev vesi purskus mööda mäekülge alla, suubus sealt suure puu juurest alla kividega ümbritsetud lätte moodi basseini, mis läks edasi juba betooniga ääristatud kanaliks. Kaks viljast punutud kuju olid puu juures mäenõlva sees, väikese kividest basseini peal. Selget teed kose juurde üles enam ei läinud ja ma jäin sinna samasse veekanali juurde ääre peale istuma ja jalgu puhkama. Vesi oli väga külm ja karge, väga tugeva vooluga. Mõtlesin veel ise, et kuidas kohalikud seda kohta hooldamas käivad ja kujusid vahetamas, kui vihmaperioodid on ja kui mäekuru vaheline ala on mudane ja vihmast läbipääsmatu. Pikutasin seal mäekurus värske vee juures ilmselt päris tükk aega, kirjutasin reisipäevikut ja puhkasin, kuni järsku kuulsin et keegi mu selja taga kolistab. Üks meestest, keda ma olin hommikul näinud põllu peal töötamas, oli tulnud ülesse, et vett teise kanalisse suunata. Nägin siis esimest korda, kuidas toimub mägedest tuleva vee juhtimine läbi erinevate kanalite. Kohalik ei paistnud olevat minu kohalolust väga häiritud, teretasime ning otsustasin suunduda tagasi alla külla.

Uyu-Uyu varemete kohal, mäest tuleva kose suubumiskoht niisutuskanalitesse
Kati Taal]]> https://www.maavald.ee/gallery-2188 /kuvavoistlused/2015/suure-taevaskoja-mustrim-ngud-2187 Ahja jõe ürgorus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, millest on paik ka oma nime saanud – Taevaskoja. Tuntumad neist on lähestikku asuvad Suur- ja Väike-Taevaskoja. Nagu iga võimsa looduspaiga juures, ei puudu siingi kunagine ohverdamis- ja ravikoht, kus võimas loodus ise tavateadvuse ümber lülitab. Vana ohverdamiskoht on olnud ka Suur-Taevaskoda. Ohverdatud on viljasaagi, karja sigivuse, inimeste tervise ja õnne heaks. Vana kombe kohaselt on Taevaskotta kogunetud kevadiste põllutööde lõpu ja heinaaja eel, suvise pööripäeva kandis. Suur-Taevaskoja esisel orulammil, kust helid imepäraselt vastu kajavad, on lauldud ja tantsitud.

Põlvamaa Taevaskoja
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2187 /kuvavoistlused/2015/t-nya-kumaltysh-2186 В течение всего года мари проводят несколько молений, среди которых главным считается Всемарийское моление Тÿня Кумалтыш - завершающее годичный цикл религиозных обрядов. Даже те мари, которые давно переехали в города приезжают на священнодействие, отдать дань уважения своим предкам и участвовать в языческих обрядах. Религиозная жизнь приверженцев традиционной марийской религии проходит в пределах деревенской общины, одного или нескольких мирских общин. На всемарийских молениях с жертвоприношением могут принять участие все марийцы, с разных регионов, образуя тем самым временную религиозную национальную общину народа. На фото - онапу Шочын Ава Юмо, покровительствующий рождению жизни, защищающий её всеблагость, возрождение и неиссякаемость жизни, богиня рождения.

деревня Яҥгранур, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2186 /kuvavoistlused/2015/derevo-zhelanij-2185 Дерево желаний - лестница в верхний мир, древний образ. В ежегодно проводимых летних молениях, паломники повязывают на священную ель символические жертвы, полотенца, платки, ленточки, задабривая духов леса и горы, в надежде на исполнение самых сокровенных желаний. Прежде всего марийцы желают здоровья и счастья своим родственникам, близким, а уж после, просят что-то для себя. Дерево это связано с духом Курык Кугыза, Горного Старца «Хранителя горы», находится в культовом месте, на склоне горы Чумбылат, недалеко от священного источника на берегу реки Немда. В родник принято кидать монету - жертвоприношение духу источника за целебную силу, в знак благодарности за восстановление здоровья до следующего моления и удачную дорогу.

Кировская область
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2185 /kuvavoistlused/2015/and-pachamamale-llahuaris-2-2184 Samas kohas tehtud foto, aga kaugemalt.

Llahuar Lodge, Colca kanjon, Peruu. Üle Huaruru silla, poolel teel Llahuar Lodge majutuskohani
Kati Taal]]> https://www.maavald.ee/gallery-2184 /kuvavoistlused/2015/jyvansola-k-soto-2183 Евгений и Вера Каменщиковы приверженцы марийской традиционной религии. С почтением относятся к обычаям и обрядам, посещают как крупные моления, проводимые на Чумбылате, осенние всемарийские, также и общинные, родовые в Йывансоле.

Куженерский район, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2183 /kuvavoistlused/2015/annid-pachamamale-llahuaris-2182 Pilt on tehtud Peruus, Colca kanjoni põhjas teel Llahuari külla. Pildil olev pühakuju on ehitatud esiküljega jõe poole, ta vaatab kohta kus kaks elutähtsat jõge, Huaruro ja Colca kokku saavad. Olin näinud selliseid pühapaiku Peruus (andide piirkonnas) ka varasemalt mitmes erinevas kohas (väga sageli on need üle mägede või kanjoni mineva silla otsas, mäest tulevate jõgede ja koskede juures), aga see konkreetne kuju äratas tähelepanu oma kirka värviga. Ta oli suurem ja tugevam kui teised mida ma seni olin näinud ja kaunistatud üleni nende punaste imeilusate lilledega, mida mägedes igal pool kasvamas võib näha. Olin just maha matkanud väga pika maa kanjoni teisest otsast, üleni tolmune ja ka parajalt väsinud ja sel hetkel seal kuju juures tundsin, kui hea meel mul on et see jõgi siin olemas on! Värske ja kosutav ja nii võimas oma loomulikus voolus. Minu sihtkohaks oli kilomeetrike eemal asuv Llahuar Lodge, selle katus juba paistis ilusti kuju juurest kätte, aga ma mäletan, et otsustasin ometigi teha pausi ja keset teed seal jõe ja kuju juures natuke puhata. Ju siis miski kohe kutsus aega maha võtma enne öömajale jäämist. Pärast küsisin majutuskoha perenaise käest selle kuju kohta ja ta ütles et see on nende küla oma, aga peamiselt hooldavad seda (st panevad uued lilled või toovad puuvilju, ehitavad uue peale tormi vmt) nemad oma perega. Mõlemad fotod on tehtud kõnnitee poolt vaadatuna, st kuju selja tagant, sest teisel pool kuju kõrgus kanjon ja teisel pool oli all järsak ja jõgi.

Llahuar Lodge, Colca kanjon, Peruu. Üle Huaruru silla, poolel teel Llahuar Lodge majutuskohani
Kati Taal]]> https://www.maavald.ee/gallery-2182 /kuvavoistlused/2015/rgne-sarvik-2180 Kuusepuu tahtis ka vist loodusega üheks saada.

Harjumaa, Kose vald, Saula küla
Argo M]]> https://www.maavald.ee/gallery-2180 /kuvavoistlused/2015/onae-pered-onapu-serlagysh-2179 20 сентября, в день осеннего равноденствия при зарождающей луне, во время осеннего общинного ритуального обряда в Пывактынпочинга, жрец Льова посвятил молитвы: Серлагыш Юмо - Великий Бог над нами, Великий Пророк над нами, Великий Хранитель над нами, примите с любовью наши жертвенные дары в милость, в благодарность за богатый урожай. От жителей близлежащих округи, Онаеҥ благостно пожелал всем народам жить в гармонии с природой, благополучия, мира и добра.

Священная роща деревни Пибахтино, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2179 /kuvavoistlused/2015/keremet-k-soto-2178 Покровителем рода и родственной группы являлся дух Керемет. В его синкретизированном образе переплелись представления о почитаемых силах и явлениях окружающей природы: деревья, птицы и животные, реки, ключи, камни, возвышенные места, духах «водыж», душах умерших, предков. В древности марийцы молились в специально отведенных рощах, которые также назывались керемет ото «кереметями», обычно расположенными в западной стороне от деревень. Но сущность керемета не однозначна, и трактовать его только как «высшего злого духа» было бы неверно. Многие почитали керемета сильным и благодетельствующим божеством, и его тому участие в приносимых жертвах и молениях. Его призывают в случае беды и не вкладывают в этот призыв отрицательного смысла. Представление луговых мари о керемете, как злом духе, является более поздним.

деревня Большая Коклала, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2178 /kuvavoistlused/2015/t-nya-kumaltysh-2177 В течение всего года мари проводят несколько молений, среди которых главным считается Всемарийское моление Тÿня Кумалтыш - завершающее годичный цикл религиозных обрядов. Даже те мари, которые давно переехали в города приезжают на священнодействие, отдать дань уважения своим предкам и участвовать в языческих обрядах. Религиозная жизнь приверженцев традиционной марийской религии проходит в пределах деревенской общины, одного или нескольких мирских общин. На всемарийских молениях с жертвоприношением могут принять участие все мари, с разных регионов, образуя тем самым временную религиозную национальную общину народа. На фото главный онаеҥ произносит молитву Юмо, покровительствующий рождению жизни, защищающий её всеблагость, возрождение и неиссякаемость жизни, богине рождения - Шочын Ава.

деревня Яҥгранур, Республика Марий Эл
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2177