https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2017-lisa/peidus-3620 <p>[Pole andmeid, et Kunkrikivi oleks vanasti pühaks peetud. Hiljuti võis kivi näha pühapaikade andmekogus, kuid praeguseks on viga parandatud. Toimetus]</p> <p> </p> <p>Aiamaa kunkrikivi on lihtsasti leitav ja ligipääsetav, kui Sa tead kuhu lähed, kahjuks inimeste tavalisest liikumiskaugusest eemal nagu enamus pühasid paiku. Peale kiviga tutvumist ja pildistamist mõtlesin, et teeks ühe üldkaadri ka sellest massiivsest kivist, mis sellisena raamistatuna jätab suhteliselt hapra mulje - keset võsa ja rohtunud künka otsas ta seal niimoodi elab ja hingab.</p>

Nõo kihelkond, Aiamaa küla, Tartu maakond
Kerly Ilves]]> https://www.maavald.ee/gallery-3620 /kuvavoistlused/2017-lisa/liivatee-suurkivi-3585 <p>[Pildil on Eesti Vabariigi kaitse all olev kultuurimälestis nr 18799 lohukivi "Liivateekivi". Paraku pole andmeid, et seda lohukivi oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Liivatee Suurkivini juhatas mind Maa-ameti kultuurimälestiste kaart. Et ta pole pelgalt anonyymne kultuskivi, vaid kannab oma nime(sid), otsustasin temaga silmast-silma kohtuda. Selleks tuli söita suurte tööstushoonete taha piki pöldu kulgevat asfaltteed. Koha peal kahjuks selgus, et ka kivi ymber käib ehitustegevus, kivi lähedal on piirded ja ymberringi on pargitud buldooserid - hakkas silma tohutu ja kurb kontrast industriaalse ja loodusliku maailma vahel. Aeg näitab, kumb peale jääb.</p> <p> </p>

Lehmja kyla
Aivo Põlluäär]]> https://www.maavald.ee/gallery-3585 /kuvavoistlused/2017-lisa/liivatee-suurkivi-3584 <p>[Pildil on Eesti Vabariigi kaitse all olev kultuurimälestis nr 18799 lohukivi "Liivateekivi". Paraku pole andmeid, et seda lohukivi oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p> </p> <p>Liivatee Suurkivini juhatas mind Maa-ameti kultuurimälestiste kaart. Et ta pole pelgalt anonyymne kultuskivi, vaid kannab oma nime(sid), otsustasin temaga silmast-silma kohtuda. Selleks tuli söita suurte tööstushoonete taha piki pöldu kulgevat asfaltteed. Koha peal kahjuks selgus, et ka kivi ymber käib ehitustegevus, kivi lähedal on piirded ja ymberringi on pargitud buldooserid - hakkas silma tohutu ja kurb kontrast industriaalse ja loodusliku maailma vahel. Aeg näitab, kumb peale jääb.</p>

Lehmja kyla
Aivo Põlluäär]]> https://www.maavald.ee/gallery-3584 /kuvavoistlused/2017-lisa/kirbu-rahapett-i-silt-3510 Lisa Kirbu rahapettäi foto juurde, tüve küljes olev silt.

Valgamaa, Karula kihelkond, Kirbu küla
Terje Puudersell]]> https://www.maavald.ee/gallery-3510 /kuvavoistlused/2017-lisa/iidne-metsaisand-3499 <p>[Seniste andmete põhjal ei saa Sääre tamme vanaks pühapuuks pidada. Toimetus]</p> <p>Läbi kohalike juhatuse, vesiste mätaste ning viltu vajunud siltide jõudsime lõpuks sinna müstilisse kohta. Ürgne salapära ning seletamatu aukartus valdas mind juba mõnikümmend meetrit enne kui kohale jõudsime. Kõrgendikult metsa kohale kõrguv võimas Sääre tamm, kelle pehmed sammaldunud oksad olid kui kõikjale ulatuvad kombitsad, millega ta ümbritsevat metsa iidse isandana valitseb.</p>

Viinistu küla, Kuusalu vald, metsa sees, teele lähedal.
Asse Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-3499 /kuvavoistlused/2017-lisa/iidne-matmispaik-haual-ppe-3498 <p>[Paraku pole otseseid andmeid, et paika on vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Tegemist on ilmselt ühe ajaloo hämarustesse vajunud pühapaigaga, mida legendide järgi austati ja isegi kardeti. Seni ajani on jäänud ainult legendid - 92. aastane vanim küla elanik Maimu ei mäletanud enam kohaga seoses mingeid pühi talitusi. Kirik oli juba tol ajal tähtsam. Koht on metsa sees selgelt loodusliku pühapaiga tunnustega, ülejäänud pinnasest 2-3m kõrgemal ja sisaldab mitmeid põlispuid. Sinna saab mööda vana kinni kasvanud metsateed, millel nimeks surmatee seal müstiliselt surnud tee-ehitaja järgi.</p>

Kasispea küla, Kuusalu vald, Harjumaa vald. Pinnasest kõrgem koht.
Asse Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-3498 /kuvavoistlused/2017-lisa/saadj-rv-3488 <p>[Saadjärve pühaks pidamise kohta ei leidu varasemaid andmeid. Andi on antud aga Kalevipoja vanema venna kivile, mis asub järve lõunaosas Somba nukas vee all. Seda ala pole aga kuval näha. Toimetus]</p> <p>Saadjärv. Imekaunis järv. Üle järve sõidul olevat valitsenud vanal ajal komme visata vette hõbevalget. Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et seal olevat enne kuiv maa olnud ja keset järve kirik olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku läinud, läks üks naine kiriku lähedale loogu võtma. Kui naisel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naine jooksnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud "Saad". Selge ilmaga peaks kiriku torni ots vee sees rahvajutu järgi näha olema.</p>

Tartumaa, Tartu vald, Äksi küla
Kädi Streff]]> https://www.maavald.ee/gallery-3488 /kuvavoistlused/2017-lisa/vesine-allikas-raviallikas-ii-3480 <p>[Pole andmeid, et pildil olevat allikat on vanasti pühaks peetud. Lubjakünka allikat kirjeldas 1993. a Ü.Eelsalu, kelle sõnul immitseb allikas välja kuivapoolselt künkalt, mitte vee alt. Järve kaldail leidub mitmeid allikaid, kuid teadaolevalt on neist pühaks peetud vaid üht. Toimetus]</p> <p>Kuivast Vormsi Raviallikast edasi jalutades leidsime ka niiske allika, selgus et lubjakünka e. raviallikaid on Vormsi Prästvike järve ääres mitu. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-850947960</p>

Vormsi saar
Anna-Helena Purre]]> https://www.maavald.ee/gallery-3480 /kuvavoistlused/2017-lisa/ajalik-ja-ajatu-3-3477 <p>[Kuval on jäädvustatud oletatav pühapaik, mille kohta varasemad andmed puuduvad. Toimetus]</p> <p>Kõige suurem oht on unustamine! Vanad eestlased istutasid oma kodu lähedusse hingepärna, sest pärn on puhta armastuse puu. Temas on kõik raviv: õied, lehed, koor. Pärn vabastab südame kalkusest ja annab sisemist sära. Varem on igal talumajapidamisel olnud oma pühapaik – puutumatu aianurk, kivi, puu, või kivikangur. Paraku teame täna vaid üksikute selliste asukohti. Peaaegu kõik nad on unustatud. Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Pärna kinnistul kasvavad madalal künkal viis pärna. Puude läheduses on Kabelimägi - kaitsealune maa-alune külakalmistu 15.-18. sajandist (http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13006). Kas ka Haage põlispärnade puhul on tegemist unustatud pühapaigaga?</p>

Tartumaa, Tähtvere vald, Haage küla, Pärna kinnistu
Virpi Sirel-Kiriland]]> https://www.maavald.ee/gallery-3477 /kuvavoistlused/2017-lisa/ajalik-ja-ajatu-2-3476 <p>[Kuval on jäädvustatud oletatav pühapaik, mille kohta varasemad andmed puuduvad. Toimetus]</p> <p>Kõige suurem oht on unustamine! Vanad eestlased istutasid oma kodu lähedusse hingepärna, sest pärn on puhta armastuse puu. Temas on kõik raviv: õied, lehed, koor. Pärn vabastab südame kalkusest ja annab sisemist sära. Varem on igal talumajapidamisel olnud oma pühapaik – puutumatu aianurk, kivi, puu, või kivikangur. Paraku teame täna vaid üksikute selliste asukohti. Peaaegu kõik nad on unustatud. Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Pärna kinnistul kasvavad madalal künkal viis pärna. Puude läheduses on Kabelimägi - kaitsealune maa-alune külakalmistu 15.-18. sajandist (http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13006). Kas ka Haage põlispärnade puhul on tegemist unustatud pühapaigaga?</p>

Tartumaa, Tähtvere vald, Haage küla, Pärna kinnistu
Virpi Sirel-Kiriland]]> https://www.maavald.ee/gallery-3476 /kuvavoistlused/2017-lisa/ajalik-ja-ajatu-1-3475 <p>[Kuval on jäädvustatud oletatav pühapaik, mille kohta varasemad andmed puuduvad. Toimetus]</p> <p>Kõige suurem oht on unustamine! Vanad eestlased istutasid oma kodu lähedusse hingepärna, sest pärn on puhta armastuse puu. Temas on kõik raviv: õied, lehed, koor. Pärn vabastab südame kalkusest ja annab sisemist sära. Varem on igal talumajapidamisel olnud oma pühapaik – puutumatu aianurk, kivi, puu, või kivikangur. Paraku teame täna vaid üksikute selliste asukohti. Peaaegu kõik nad on unustatud. Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Pärna kinnistul kasvavad madalal künkal viis pärna. Puude läheduses on Kabelimägi - kaitsealune maa-alune külakalmistu 15.-18. sajandist (http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13006). Kas ka Haage põlispärnade puhul on tegemist unustatud pühapaigaga?</p>

Tartumaa, Tähtvere vald, Haage küla, Pärna kinnistu
Virpi Sirel-Kiriland]]> https://www.maavald.ee/gallery-3475 /kuvavoistlused/2017-lisa/hoidkem-meie-p-ha-puhtana-3446 <p>[Kahjuks pole andmeid, et seda allikat oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Sõitsime Koeru vallas pikalt mööda külavaheteid, kuniks jõudsime Norra-Oostriku allikate algusesse. Väikemees alati küsib minult, et kas meil on kaasas prügikott, seda siis ka seekord, tegime sujuvalt allika ümbruse seal olles ka puhtaks. Pole sugugi raske võtta maast prahti ning jätta endast seljataha puhas mets!</p>

Koeru vald, Norra-Oostriku, asub Endla rahvuspargi alal, kõrval väike metsavaheline kruusatee.
Eeva-Maria Malkov]]> https://www.maavald.ee/gallery-3446 /kuvavoistlused/2017-lisa/lindipuu-ja-hiiekivi-3406 <p>[Kahjuks pole andmeid, et seda paika oleks juba vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Kaks meie väga head sõpra, Heiti ja Salme palusid mind koos mu abikaasaga teejuhtideks Kassinurmele. Tuleval suvel plaaniti seal maha pidada üks korralik pulmapidu ning Kassinurme oma maaliliste mägedega ja püha hiiega oli neile ideaalne valik. Olime kaasaga seal tihti käinud ning tundsime kohta hästi. Pärast pisukest matka Kalevipoja lingukivini ning sealt edasi, jõudsime hiide ja jätsime sinna ohvriande suvise peo õnneks ning seda nad ka said - pulmapäeval oli ilm imeline ja kõik kulges ladusalt. Noorpaar andis üksteisele tõotuse just sealsamas hiiekivi kõrval.</p>

Patjala küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Kassinurme hiies on ohvrikivi ning lindipuu.
Tuuli Jõesaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3406 /kuvavoistlused/2017-lisa/ajaj-ljed-hiies-3405 <p>[Kahjuks pole andmeid, et seda paika oleks ka vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Kaks mu väga head sõpra, Heiti ja Salme, otsustasid sel aastal pidada maha pulmapeo ning kohaks valiti Kassinurme. Valiku langetamisel sai määravaks teguriks, et lisaks maalilisele maastikule oli sealsamas ka püha koht, Kassinurme hiis. Noored otsustasid kohta vaatama minna ning kuna üks sõber, kes neid sinna pidi viima, ei saanud sel laupäeval minna, paluti mind ja minu abikaasat teejuhtideks. Olime varemgi Kassinurmel käinud, üsna tihti isegi, ning võtsime pakkumise hea meelega vastu. Ka hiis võttis meid hästi vastu, ilm oli sel veebruarikuu päeval võrratu, lisaks peeti kohalikes mägedes vastlapäeva - saime meiegi hernesuppi ja vastlakuklit süüa ning mäest suure kelguga alla lasta. Suvisele peole õnne palumiseks sai hiide ohvriande viidud ja hiis andis värskele noorpaarile oma õnnistuse - pulmapäeval oli ilm imeline, päike siras kuigi eelmistel päevadel oli vihma tulnud nagu oavarrest. Tagasi Tartu poole sõites oli ümber päikese halo.</p>

Patjala küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Kassinurme hiies on ohvrikivi ning lindipuu.
Tuuli Jõesaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3405 /kuvavoistlused/2017-lisa/kirbu-rahapett-i-3323 <p>[Kahjuks pole selge, kas seda puud on vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Puu on Valgamaal Kirbu külas. Lapsest saadik on mulle räägitud, et seal on eriline puu. Koos puuga mainitakse tihti ka läheduses asuvat Ohvrikivi. Kusjuures, puu juures on ka kivi, aga see pole olnud eriti tähtis mainida. Kivi ja puu, puu on nüüdseks kuivanud, kuid mis tema ümber on toimunud, on võimas ja rikas elu. Loodan, et kellelgi ei tule pähe ala "korrastama" hakata omapäi. ümbritsevate lageraielankide kõledas valguses on kohakene eriti muljetavaldavalt puutumatu.</p>

Valgamaa, Valga (Karula) vald, Kirbu küla, metsaserval tee ääres, põllu servas. Läheduses on üks talu.
Terje Puudersell]]> https://www.maavald.ee/gallery-3323 /kuvavoistlused/2017-lisa/hupall-rabas-3316 <p>[Pole andmeid, et seda paika oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Ühed ootavad seiklust ja jäävadki ootama... teised lihtsalt seiklevad</p>

Meenikunno raba
Raido Prosa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3316 /kuvavoistlused/2017-lisa/kivi-maale-loodi-andi-andsin-s-da-sisse-loodi-3289 <p>[Antud koordinaatidel asub muinsuskaitsalune lohukivi nr 9516. Paraku pole andmeid, et seda kivi oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>59°11′47.56″, 25°50′50.63″ MInu lapsepõlveradadel, sai selle kivil lohke uuritud..</p>

Järva, Ambla. Keset heinamaad, idasse jääb üks lagunenud maja, läände vana kuusehekk, lõunasse lepamets, põhja lagedam väli.
Urmo Kütismaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3289 /kuvavoistlused/2017-lisa/kivi-maale-loodi-andi-andsin-teine-kivi-k-nka-alla-ra-viidi-3288 <p>[Antud koordinaatidel asub muinsuskaitsalune lohukivi nr 9516. Paraku pole andmeid, et seda kivi oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Kivi asub Amblas minu lapsepõlve radadel, 59°11′47.56″, 25°50′50.63″ Teist kivi (mis minule oli püha), mida ma tegelikult läksin otsima, on ära maetud NSVL lõpus.</p>

Järva, Ambla. Keset heinamaad, idasse jääb üks lagunenud maja, läände vana kuusehekk, lõunasse lepamets, põhja lagedam väli.
Urmo Kütismaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3288 /kuvavoistlused/2017-lisa/kylm-nmyllynl-hde-3277 Kylmänmyllynlähde 2017.

Kylmänmyllynlähde, 38800 Jämijärvi, Finland
Mauno-Juhani Kari]]> https://www.maavald.ee/gallery-3277 /kuvavoistlused/2017-lisa/udune-hommik-3275 <p>[Paraku pole andmeid, et Lasa järve oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Elan ja olen, matkan ja kulgen igapäevaselt looduslikus pühapaigas - Maavallas. Sellel sydakuu hommikul leidsin ennast Lasa järve äärest Helme kihelkonnast.</p>

Lasa järv, Helme Kihelkond
Jyri Roost]]> https://www.maavald.ee/gallery-3275 /kuvavoistlused/2017-lisa/aarrekallio-3274

Iitlahti, Sulkava, etelä-savo
Pekka Hintsanen]]> https://www.maavald.ee/gallery-3274 /kuvavoistlused/2017-lisa/pominalnoe-derevo-minina-i-partasa-3265 Возле деревни Чебоксаркассы Чебоксарского района находится дерево, По преданиям не раз зафиксированных исследователями в этой деревне жил Партас воевода Минина, того самого что с Пожарским освобождал Москву от поляков. Минин возвращался из Казани поздно осенью переправился реку, намок и заболел. Возле этого дерева он обессиленный упал на руки Партаса встретившего его здесь. Партас пытался выходить Минина, но надо было срочно ехать в Нижний Новгород и по дороге туда Минин и умер. Местные попы сегодня распространяют слухи, что якобы сюда чуваши-язычник приносили в жертву детей.

Чувашская республика , Чебоксарский район, деревня Чебоксаркасссы
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3265 /kuvavoistlused/2017-lisa/tell-khazna-3263 Телль Хазна один из важнейших культовых центров государства Субарту функционировал с 3000 по 2750 гг до н.э. на протяжении 22 лет его изучала Сирийская экспедиция ИА РАН, семь лет из которых я отработал там. Объект интересен тем, что это полностью сохранившийся город, законсервированный древними людьми из-за усиливающихся засух. Город концентрический в плане сплошь состоит из культовых сооружений. Здесь найден древнейший в мире одномастабный зиккурат. Фото снято на рассвете в естественных лучах солнца

Сирия, Провинция Хассаке, Телль Хазна. Северная Месопотамия
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3263 /kuvavoistlused/2017-lisa/bashni-mertvykh-v-palmire-3262 Башни мертвых 3- 1 века до н.э. в Пальмире ныне уничтожены бандитами. Башни в пять этажей на каждом из которых находилось по шесть склепов с резными каменным саркофагами являлись семейными усыпальницами местной знати.

Сирия, Пальмира
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3262 /kuvavoistlused/2017-lisa/khram-baala-v-palmire-3261 После археологической экспедиции в Месопотамии нам удалось съездить в Пальмиру. На фото храм Баала уничтоженный нынче бандитами. Кстати именно по моим фотографиям сделанным здесь сейчас создается реконструкция храма и опубликован книга посвященная Пальмире. Храм Баал интересен тем, что является копией храма Ирода Великого 3 в.до н.э., так называемого храма Соломона в Иерусалиме.

Сирия, Пальмира
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3261 /kuvavoistlused/2017-lisa/muraste-suurupi-liivakivi-pank-3240 <p>[Muraste hiis asub küll vähem kui kilomeetri kaugusel, kuid pole andmeid, et pildil jäädvustatud paika oleks peetud pühaks. Toimetus]</p> <p>Pilt on tehtud 1. juuli õhtul, kui õhtupäike veel ulatab põhjakaare rannale. See paik on mulle aastaid silma torganud ka mitme muu nähtava ja tunnetatava erisusega. Asub Muraste Hiiest enam vähem otse põhja suunas mere ääres. Liivarand lõppeb äkki paari kolme meetri kõrguse liivakivi pangaga. Päike jõuab sinna ainult suvise pööripäeva aegu, õhtuti. Pildid tegin eesmärgiga maalida suurem õlimaal ühele näitusele.</p>

Harjumaa, Harku vald, Suurupi, (endine) Randalu talu maade merepiir
Tarmo Roosimölder]]> https://www.maavald.ee/gallery-3240 /kuvavoistlused/2017-lisa/muraste-suurupi-liivakivi-pank-3239 <p>[Muraste hiis asub küll vähem kui kilomeetri kaugusel, kuid pole andmeid, et pildil jäädvustatud paika oleks vanasti pühaks peetud. Toimetus]</p> <p>Pilt on tehtud 1. juuli õhtul, kui õhtupäike veel ulatab põhjakaare rannale. See paik on mulle aastaid silma torganud ka mitme muu nähtava ja tunnetatava erisusega. Asub Muraste Hiiest enam vähem otse põhja suunas mere ääres. Liivarand lõppeb äkki paari kolme meetri kõrguse liivakivi pangaga. Päike jõuab sinna ainult suvise pööripäeva aegu, õhtuti. Pildid tegin eesmärgiga maalida suurem õlimaal ühele näitusele.</p>

Harjumaa, Harku vald, Suurupi, (endine) Randalu talu maade merepiir
Tarmo Roosimölder]]> https://www.maavald.ee/gallery-3239 /kuvavoistlused/2017-lisa/kostivere-liukivi-3226 <p>[Pildil olev kivi asub küll Kostivere Liukivi tänaval, kuid teadaolev ja muinsuskaitse alla kuuluv Liukivi asub 980m kagu pool asula servas lautade taga. Toimetus]</p> <p>Pildid sellest kivist olid osa minu 8. klassi loovtööst, mille käigus pildistasin ma erinevaid looduslikke pühapaikke. Tol päeval pildistasin ma kokku 8 pühapaikka</p>

Harjumaa, Jõelähtme vald, Kostivere. Asub liukivi tänava lähedal
Rasmus Põder]]> https://www.maavald.ee/gallery-3226 /kuvavoistlused/2017-lisa/kivi-udus-3225 <p>[Pole andmeid, et Kunkrikivi oleks vanasti pühaks peetud. Hiljuti võis kivi näha pühapaikade andmekogus, kuid praeguseks on viga parandatud. Toimetus]</p> <p>Pildid sellest kivist olid osa minu 8. klassi loovtööst, mille käigus pildistasin ma erinevaid looduslikke pühapaikke. Tol päeval pildistasin ma kokku 8 pühapaikka.</p>

Tartumaa, Nõo vald, Aiamaa. Autoteelt nähtav
Rasmus Põder]]> https://www.maavald.ee/gallery-3225 /kuvavoistlused/2017-lisa/gu-pank-3219 [Üügu panga all Kallaste külas asub küll looduslik pühapaik Silmaallikas, kuid kogu panga pühaks pidamise kohta andmed puuduvad. Seni leidub vaid üks kahtlasevõitu teade, et panka on nimetatud Iiepangaks. Korraldaja]

Muhumaa,
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3219 /kuvavoistlused/2017-lisa/starinnye-marijskie-vorota-3193 фото уникальных старинных марийских ворот сделано по дороге на Килемары

Марийская республика, дорога на Килемары
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3193 /kuvavoistlused/2017-lisa/sarskoe-gorodishche-vorota-posvyashcheniya-v-meryu-3192 2016 год. Сарское городище под Роством Великим на реке Саре (Гда) было первой столицей мери, откуда начался призыв варягов. Сегодня на этом городище есть заново открытая киреметь, камень посвящения и ворота посвящения в мерю

Владимирская область
Мадуров Дмитрий Федорович]]> https://www.maavald.ee/gallery-3192 /kuvavoistlused/2017-lisa/perila-kultusekivi-3185 <p>[Perila külas leidub mitmeid kultuse- ehk lohukive. Pildil on jäädvustatud ilmselt muinsuskaitsealune kivi nr 18680. Paraku ei leidu andmeid, et seda või mõnda lähedalasuvat sarnast kivi oleks vanasti pühaks peetud. Tometus]</p> <p>Pilt on osa mu 8. klassi loovtööst, mille käigus ma pildistasin erinevaid Eesti looduslikke pühapaiku. Tol päeval pildistasin ma kokku 8 erinevat pühapaikka</p>

Harjumaa, Raasiku vald, Perila.
Rasmus Põder]]> https://www.maavald.ee/gallery-3185 /kuvavoistlused/2017-lisa/preilikivi-3157 <p>[Pole teada, et seda kivi oleks varem pühaks peetud. Korraldaja]</p> <p>Preilikivi infotahvel ütleb: "Siin puhkab Margarethe Victoria, Kärde paruni vanim tütar. See oli olnud mõisapreili lemmikkoht avara vaatega Endla järvele. Rahvasuu räägib, et kaunis 21-aastane valgejuukseline neiu uputas end õnnetu armastuse pärast. Rita olevat olnud armunud lihtsasse talupoissi, kuid kuna vanemad olid mitteseisusekohase abielu vastu, valis ahastuses tütarlaps vabasurma. Tema põrm puhkab rohukamara all, kuid armastuse vaba vaim hõljub tuulehoogudes puude latvades. Noore neiu surma tegelikke asjaolusid ei teata. Kirikuraamatu sissekande järgi suri ta 27.juunil 1903.a. südame seiskumise tagajärjel Kuigatsis, Lõuna-Tartumaal. Kivisse on raiutud Stackelbergide perekonna vapp. Vapikilbil on kolm mäge, millel seisavad kaks pärnatüve. Murtud tüved alla rippuvate lehtedega sümboliseerivad suguvõsa, mida võib küll murda, aga ei saa hävitada, sest tugevatest juurtest sirguvad uued harud." Mina avastasin selle kivi enda jaoks viis aastat tagasi, kui olin teel vanaema juurde ja otsustasin möödasõidul pruuni suunava sildi juures peatuse teha. Mind paelus trepp, mis näis viivat "eikuhugi". Seejärel paelus mõnus rada, mis lõppes kivi juures, mis sel hetkel lummas oma loo ja lihtsusega. Järgnevad möödasõidud olid ikka mõnusa peatuse ja jalutuskäiguga Preilikivi juurde. Kuni 2013. aastal jätsin millegipärast sellele kivile taskust leitud tammetõru. Nüüdseks on minuga selle kivi juures värsket õhku hinganud nii minu kallim kui ka kolmeaastane tütar. Ning kui mõnikord ilma tõttu peatust ei tee, siis südamest käib jõnksatus möödasõidul ikka läbi.</p>

Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kärde küla. Tartu-Jõgeva-Aravete tee ääres, Kärde mäel.
Katre Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3157