https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2017/kugu-pamash-bolshoj-rodnik-3527 Напротив горы Ӱярня - Масленица, через речку вытекает Большой Родник, выше расположено Кӱсото Мланде Ава Юмо - Священная роща Божества Матери Земли. Предки древнего рода, переселенцы с Немды, Вятских земель, сохранили «Мари-Чумбылат» в названиях деревни и речки.

Деревня Мари-Чумбылат, Республика Марий Эл.
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-3527 /kuvavoistlused/2017/pyhaj-rv-3526 Pyhajärv, paremal Kloostrisaar. Järve yhe tekkeloo järgi olevat muistsed Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ymberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe. Inimesed palunud taevaisa anda neile vett – ja vaata imet – äikesepilved tõidki vihma. Vesi sadas maha kui toobrist ja kogunes yhte suurde lohku kokku. Tekkinud järve pidas rahvas taevast tulnuks, seega pyhaks, ja ristis selle Pyhajärveks (mitmed pühapaikade teemalised veebilehed).

Valga maakond Otepää vald
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-3526 /kuvavoistlused/2017/sosna-sakralnyj-obereg-3525 Воткнуть иголку с ниткой в священную сосну - таков древний свадебный марийский обычай. Чем выше - тем лучше, так семейная жизнь пары будет дольше. Этот обряд относится еще к мифу о мировом древе, как посреднику между небом и землей, людьми и богами. Оно наделялось животворящей силой, а человек - жизненной энергией и долголетием.

Деревня Аимково, Республика Марий Эл.
Иван Богомолов]]> https://www.maavald.ee/gallery-3525 /kuvavoistlused/2017/taevast-tulnud-pyhaj-rv-3524 See kaugelt kohale lennanud ja maha sadanud väga armas ja ilus pyha järv mängib senini taevaga yhtesulamis-mänge, kyll madala päikese värvides, kyll pilvede peegeldustes. Paremal pool yks Sõsarsaartest

Valga maakond Otepää vald
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-3524 /kuvavoistlused/2017/p-haj-rv-kauge-kloostrisaarega-3523 Püha hiietammiku juurde kaugelt kohale lennanud ja selle kõrvale maha sadanud püha järv, mille alla jäänud mägedest said saared. Kõneldakse ka, et saared on sõjas hukkunud hiiuvendade kalmukünkad ja järv tekkis leinava ema pisaraist. (Ahto Kaasik Pühapaikade teejuht. Eesti põlised väekohad).

Valga maakond Otepää vald
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-3523 /kuvavoistlused/2017/vaikus-taevaskojas-3522 Astun pühakotta, mille põrandaks on maapind, laeks kõrge taevalaotus ning seinteks liivakivipaljandid. Olen Taevaskojas. Sellel pühakojal on neli nägu, neli palet ja iseloomu. Ma astun pühakotta ja ta vaatab mind oma kõige hardama, kõige pühalikuma, kõige rahulikuma pilguga, mis tal on. Seal on vaikne. Puhas. Valge. Aeg selles kojas seisab. Pole enam inimesi, kes jookseks, kilkaks, sulistaks. On üksnes puud. Palju puid. Neil on pühalikud rüüd ning ka nemad seisavad. Ilmselt auvalves.

Põlvamaa, Põlva vald
Margus Muts]]> https://www.maavald.ee/gallery-3522 /kuvavoistlused/2017/hommik-p-haj-rvel-3521 Oktoobrikuu karge varahommiku kohale kerkib horisondi tagant uut algust ja lootust kaasatoov puhastustule särav ketas. Koos selle säraga puhastub hing, et saaks väge eesootavate toimetuste tarvis. Pühajärvest on saanud kui suur katel, puhastuskatel,mis aurab ja tossab ning seeläbi osa oma vee soojusest ohverdab. Ikka meie hinge ja ilumeele hüvanguks. Või justnagu hiiehaldjad oleksid käinud end öösel veepeeglist imetlemas ning suve järele õhkamas, nii et uue päeva hakulgi veel nende hingeaur järve kohal heljub. esimeste külmade tulekul võib suvisest soojast rammusate veekogude kohal varahommikuti udulaamu liikumas näha. Omajagu võlu ja pühadust on selles nähtuses, olgu vaadatuna maast või õhust. Kuid Hiiehaldjad? Need jäägu igaühele ise otsida!

Valgamaa, Otepää vald
Margus Muts]]> https://www.maavald.ee/gallery-3521 /kuvavoistlused/2017/hiiep-rna-juures-ilum-el-3520 Käime igal aastal perega Lahemaal. Allee Ilumäelt Palmsesse on sõitmiseks vaikne ja ilus. Alati teeme peatuse Ilumäe hiiepärna juures. Vahel ongi see väega koht reisi kõige võimsam elamus. Seal olles on alati eriline tunne. Sel aastal tuli veel eriti vaikselt olla, et puus elavaid sumisejaid mitte häirida.

Lahemaa rahvuspark
Mooni Lee Pajula]]> https://www.maavald.ee/gallery-3520 /kuvavoistlused/2017/p-hjatud-virvendused-3519 Pühatu nimi tuleb sõnast põhjatu, aga allika põhjatus ise tekitab natuke kõhedavõitu tunde, kui seista otse vee kohal. - seal ei näe kuskil allika põhja, on vaid petlikud virvendused, peegeldused, säigatused, sähvimine. Kui jalg juhtuks puujuure taha jääma ja kogemata sulpsataks allikasse, kas siis väljumiskoht oleks otse maa südames? Või teises aegruumis? Kas oleks keegi selliseks katsumuseks valmis? Kus on põhjatuse põhi?

Pähkla küla, Kuressaare vald, Saaremaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3519 /kuvavoistlused/2017/p-hjatud-virvendused-3518 Pühatu nimi tulevat sõnast põhjatu, aga allika põhjatus ise tekitab natuke kõhedavõitu tunde, kui seista otse vee kohal. - seal ei näe kuidagi allika põhja, on vaid petlikud virvendused, peegeldused ja vetevigurid. Kui jalg juhtuks puujuure taha jääma ja kogemata sulpsataks allikasse, kas siis väljumiskoht oleks otse maa südames? Või teises aegruumis? Kas oleks keegi selliseks katsumuseks valmis? Kus on põhjatuse põhi?

Pähkla küla, Kuressaare vald, Saaremaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3518 /kuvavoistlused/2017/p-hjatud-virvendused-3517 Pühatu nimi tulevat sõnast põhjatu, aga allika põhjatus ise tekitab natuke kõhedavõitu tunde, kui seista otse vee kohal. - seal ei näe kuskil põhja, on vaid petlikud virvendused, peegeldused, säigatused ja värelused. Kui jalg juhtuks puujuure taha jääma ja kogemata sulpsataks allikasse, kas siis väljumiskoht oleks otse maa südames? Või teises aegruumis? Kus on põhjatuse põhi?

Pähkla küla, Kuressaare vald, Saaremaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3517 /kuvavoistlused/2017/keremet-oto-3516 "Керемет ото" в переводе на русский язык означает "Чёртово роща". В этой роще молились больные за здоровье. Приходили с хлебом - солью попросили здоровье, обещали подарок Если они выздоровели, пришли с подарком: с тем , что они обещали:теленка, овечку, гуся, утку или курицу. Сейчас в этой роще молитвенные обряды не проводятся. Но есть большое желание сохранить её.

д. Шлань Моркинского района Республика Марий Эл
Осипова Галина Александровна]]> https://www.maavald.ee/gallery-3516 /kuvavoistlused/2017/uku-tleb-3515 Müristamisjumala Uku järgi nime saanud koobas asub Võhandu jõe kaldal Sõjatare müüris, kus see loodusjõududel end aja jooksul kujundada on lasknud. Sel pildil näitab koopasuu koos tema kohal kõrguva paljandiga üht oma nägudest. Liivakivist silmad ja nina, all sügav suu, kust maa allika kaudu oma iidset tarkust kuulutab. Kes tahab, see näeb ja kuuleb.

Süvahavva küla, Räpina vald, Põlvamaa
Rain Jaaksoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3515 /kuvavoistlused/2017/kivid-ahja-j-es-3514 <p>Ahja jõgi, pühapaigana ka Ohvrijõgi, voolab läbi ürgsete metsade ja mõjub Taevaskojast Eoste suunas uitajale tõeliselt müstilisena. Jõel on jõudu uuristada liivakivi ja kanda pinnast. Ka kauge aja pärandina jää poolt toodud rahnud on vesi päevavalgele toonud, kuid need on jäänud paigale ja samblagi peale kasvatanud. Kivid on kuulnud, kivid on näinud ja teavad paljutki. Üksteisele vaikivalt otsa vaadates on nad tunnistajaks aegade möödumisele.</p> <p>Pilt on tehtud Suure Taevaskoja paljandi kõrval, paarkümmend meetrit allavoolu.</p>

Taevaskoja, Põlva vald, Põlvamaa
Rain Jaaksoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3514 /kuvavoistlused/2017/m-r-l-te-setomaal-3513 Kõõru ohvriallikas ehk Müräläte asub Setomaal Mokornulgas. Allikas toidab Tilana oja, mis omakorda annab lisa Piusa jõele. Nii nagu Piusa on igipõline piirijõgi, leiab ka allika väljumast maastikute piirilt: ühel pool soine Piusa luht, teisel kontrastselt üle kolmekümne meetri kõrgemale ronivad liivamäed, kustkaudu Kõõru küla rahvas allikale käinud on. Aga pilt maastiku ekstreemsusi ei reeda. Läte peitub järsu mäenõlva jalamil sügiseselt väsinud heinakardina all.

Kõõru küla, Mokornulk, Setomaa vald, Võrumaa
Rain Jaaksoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3513 /kuvavoistlused/2017/tammikult-tulema-3512 Tammiku hiiesalu suur tamm on seisnud oma kohal paar sajandit kui mitte rohkem, kuid kevadel paistis, et tamm tahab kõndima minna. Pildilt on näha, kuidas puu üks jalg on päris pikalt juba ette sirutunud ja ootab vaid aega, mil teinegi jalg järele tuleb. Kaevandused on sealkandis mitu aastat juba kinni ja loodus saab taastuda, kuid nüüd just on tamm ennast minekule seadnud. Eks tuleb astub teiste puude kaitseks välja, saemeestele ette, sest keegi peab seda lõpuks tegema?

Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3512 /kuvavoistlused/2017/agavajrem-oto-3511 "Агавайрем ото" в переводе на русский язык означает "Роща весеннего сева". В роще молились и молятся жители деревни Шлань. На молитву начинают готовиться заранее. Летом, и сейчас после весенних полевых работ выходят всей деревней и совершают молитвенную обряд чтоб урожай уродился хорошо. во время был дождь

д. Шлань Моркинского района Республика Марий ЭЛ
Осипова Галина Александровна]]> https://www.maavald.ee/gallery-3511 /kuvavoistlused/2017/unarattad-neerukausis-3509 Taas üks kauni kujuga loodusvorm keset hiiemetsa, kus Valgeallikas moodustab justkui tumeda neerumustriga kausi ja tema sisse on poetatud loendamatu hulk rohelisi õunarattaid. Allikad muudavad ikka meeleolu kergeks ja pingevabaks.

Kose vald, Harjumaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3509 /kuvavoistlused/2017/rohesinises-3508 Saula Siniallikate samblakaldad ja kaunis põhi oma roheliste nõiarlingidega hakkavad hästi silma, kui ümbrus on lumest valge ja muid värve pole konkureerimas. Värvid ujuvad pisut edasi ka allika sabakesse, pisikesse kõiki allikaid ühendavasse ojakesse, sealt veel edasi Pirita jõkke, kuhu loodetavasti jõuab pisut ka sinirohelisest väest.

Kose vald, Harjumaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3508 /kuvavoistlused/2017/looked-3507 Saula sinine allikas voolab ojakesse metsa vahel, lumega on hästi näha maaliline looklev veeteeke, mis paremalt toob vett must- ja valgeallikast ning vasemal kaob Pirita sängi suunas. Sinine allikas moodustab kaunivärvilise sopistuse nende kahe tee vahel.

Kose vald, Harjumaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3507 /kuvavoistlused/2017/allika-s-da-3506 Veebruaris võis Saula siniallika vastaskaldalt näha, et allikal on kaunis ümarjas südamekuju ja lisaks oli süda valgetes õites! Allikas oleks justkui avanenud ja edastanud mingi tähtsa sõnumi, mille sisu ei osanud mõista. Aga piisas ka vaatepildist, külmas tabas oma südant tänutunne kauni hetke eest.

Kose vald, Harjumaa
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3506 /kuvavoistlused/2017/r-nga-saatusega-p-rn-3505 Niiviisi kivil istudes ammutan endasse püha paiga energiat. Õhtupoolikul Saarnaki laiule maabunud, tegime jalutuskäigu sealses põlises pärnamäesalus. Koht on oma võimsate pärnade poolest lausa kananahka tekitav ja kiirgab põlisust. Pildil olev pärn on üks võimsamatest mida seal silmasin. Kahjuks on see aga elujõu kaotanud ning seetõttu ka ümber kukkunud. Viibisime laiul kuus päeva, et ELFi talgute raames hooldada siinseid haruldaste orideede kasvualasid. Kolmandalt osapoolelt saime käsu ümber kukkunud pärn ära koristada. Arvata oligi, et kellegi käsi ei tõusnud ega mõte liikunud pühapaiga ilmet muutma.

Saarnaki laid, Salinõmme, Pühalepa vald, Hiiumaa
Epp Libe]]> https://www.maavald.ee/gallery-3505 /kuvavoistlused/2017/looduslik-v-rav-3504 Muraste hiies panin tähele, et seal moodustus igal pool palju looduslike väravakaari. Mõni oli uhkem, mõni hakkas paremini silma. Kuuseoks ja puu, mis asetsesid teineteisest eemal said pildi peal ühiseks kaareks.

Harjumaa, Muraste
Aet Altement]]> https://www.maavald.ee/gallery-3504 /kuvavoistlused/2017/shamaani-s-da-3503 Koos Baikali põhjaga moodustab Shamaani kalju südamekujulise sümboli. Shamaani kalju on kogu Venemaa kõige püham koht. Sattusime sinna olles ümber Baikali reisil autodega.

Olhoni saar, Baikal, Irkutski oblast, Venemaa.
Asse Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-3503 /kuvavoistlused/2017/noorpaar-igavikus-3502 Habras inimene võimsal kaljul, igaviku taustal. Terve Venemaa üks pühamaid paiku - Ohloni saare Shamaani kalju. Selline ühtlane taust on pigem seal kandis haruldane. Mandril hakkas sadama ning sadu jõudis pikkamööda ka tugeva tuule saatel saarele. Üldse pidavat sadama seal umbes 4 korda aastas. See oligi see hetk koos julge noorpaariga. Sattusime sinna olles ümber baikali reisil autodega.

Ohloni saar, Baikal, Irkutski oblast, Venemaa.
Asse Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-3502 /kuvavoistlused/2017/piisad-ja-peegeldused-3501 Käisin Muraste hiies esimest korda, selle aasta esimese lumega. Sel päeval oli seal käinud üksikuid inimesi, nii et kui sattusin kusagile kaugemale olin täiesti üksi hiie vaikuses. Kraavi ületades kostus kõrvu piiskade sulpsatused vette. Jäin vaatama ja imetlema.

Harjumaa, Muraste
Aet Altement]]> https://www.maavald.ee/gallery-3501 /kuvavoistlused/2017/p-drasamblik-3500 Põdrasamblikuid peetakse üheks vanimaks organismiks kuival maal. See Ilumäe pärn on aga Eesti üks vanimaid pärnasid, vanuseks üle 400 aasta. Sarnasus on märgatav.

Kõnnu mägi, Ilumäe küla, Kuusalu vald. Tee ääres.
Asse Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-3500 /kuvavoistlused/2017/lendi-niinepuu-3497 Hiiumaa Ülendi küla püha niinepuu hargneva võra keskel on näha vana, põlenud puud.

Hiiumaa, Ülendi küla
Ott Heinapuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-3497 /kuvavoistlused/2017/lendi-niinepuu-3496 Pilt Ülendi niinepuust Hiiumaal. Puu juures käib palju inimesi, selle juures on ande.

Hiiumaa, Ülendi küla
Ott Heinapuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-3496 /kuvavoistlused/2017/karkuse-hiiekaev-3495 Hiiekaevule viis mind elamusterohke rännak Karkuse ja Tõrevere mail, kus varahommikune härmakardin sadas alles hilisel lõunatunnil päikese tahtel kõlisedes maha. Kohapärimus hiiekaevu kohta kõlab nii: "Karkuse mõisast vierand versta õhta puol on üks kaunis kõrge ja pikk määseilandik järsku suomua sies. /---/ Karkuse puol mäe jääres on üks kaheksa jala sügavune kaev väga ia viega, mis kua kõige kuivemalgi ajal vett ei kauta. Sialt suab kua Karkuse küla alati suuremalt jault oma vietarvituse. Kuival aegadel aga viiakse sialt kua mujale, nagu nimelt Koiki, vett. Kaevu üütakse kua Iie kaevuks." (Rahvaluulekoguja J. Ney 1889). Hiiekaev asub Karkuse külas, Karkuse mõisa hoonetest 400 m lääne pool. Hiiekaevust 280 m kagus asub Hiie talu.

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Karkuse küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3495 /kuvavoistlused/2017/kitlim-gi-3494 Kitlimägi ehk Hiiemägi. Pärimused räägivad, et Kolu-Kallukse tee ääres (praeguse Kitlimäe kohal) asus kunagi Hiiemägi hiiemetsaga. Seal lähedal kasvav Kallukse mänd arvatakse olema jäänud sinna sellest metsast.

Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Vaiatu küla
Kädi Streff]]> https://www.maavald.ee/gallery-3494 /kuvavoistlused/2017/panga-pank-3493 Panga pank on muistne ja hästituntud ohvripaik Saaremaal. Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala meeleheaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle või viina valamisega merre, antud seda merele „maida“. Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsuti „mari kakk“. Seal käidud ka jõululaupäeva ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. (Pesti, Rikas, 1991: lk 38.) Tahtsin kindlasti pildistada Panga panka mere tasapinnalt. Pildistamiskohani jõudmist raskendasid vetikad, mis olid panga äärde uhutud ja kiviklibune rand. See pilt, mis panga alt avanes, oli võimas ja ületas kõik ootused.

Saare maakond, Mustjala vald, Panga küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-3493 /kuvavoistlused/2017/igavene-noorus-3492 Odalätsi allikad on kohapärimuse järgi tekkinud Suure Tõllu maha löödud odast ja Vanapagana jalajälgedest, kui ta Tõllu eest põgenes. Sealse veega nägu ja käsi pestes ning seda juues pidavat inimene igavesti nooreks jääma.

Saare maakond, Kihekonna vald, Odalätsi küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-3492 /kuvavoistlused/2017/s-gisene-kaali-j-rv-3491 Kaali järv ehk peakraater on tuntud ohvripaik ja turistide magnet Saaremaal. Kevadise suurvee ajal on kraatris tavaliselt palju vett, kuid suvel on veetase mõnikord nii madal, et järve keskel ilmub nähtavale kivivare, kuhu Kaali mõisnik olevat tahtnud paviljoni ehitada.

Saare maakond, Pihtla vald, Kaali küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-3491 /kuvavoistlused/2017/peegeldus-3490 Vaikne tuuleiil ajas Kaali järve veepinna sillerdama. Taeva peegeldus on veepinnal isegi sinisem kui päriselt.

Saare maakond, Pihtla vald, Kaali küla
Cariina Latkin]]> https://www.maavald.ee/gallery-3490 /kuvavoistlused/2017/pelgupaik-3489 Kakerdaja järvest umbes kilomeeteri jagu idas asub liigirikka puistuga Hiiesaar, mis arvatakse olevat muistne pelgu- ja ohvripaik. Mind viis tol päeval must-valgesse rabaavarusse lõppeva aasta viimane rännak. Oli aega lihtsalt olla.

Järvamaa, Albu vald, Kakerdaja raba
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3489 /kuvavoistlused/2017/saadj-rv-3487 <p>[Saadjärve pühaks pidamise kohta ei leidu varasemaid andmeid. Andi on antud aga Kalevipoja vanema venna kivile, mis asub Somba nukas vee all (kusagil kuva paremas servas). Toimetus]</p> <p>Saadjärv. Imekaunis järv. Üle järve sõidul olevat valitsenud vanal ajal komme visata vette hõbevalget. Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et seal olevat enne kuiv maa olnud ja keset järve kirik olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku läinud, läks üks naine kiriku lähedale loogu võtma. Kui naisel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naine jooksnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. Selle löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud "Saad". Selge ilmaga peaks kiriku torni ots vee sees rahvajutu järgi näha olema.</p>

Tartumaa, Tartu vald, Äksi küla
Kädi Streff]]> https://www.maavald.ee/gallery-3487 /kuvavoistlused/2017/vana-hiid-3486 Väärikas tammevana sarapuude ringis Taara tammikus. Kunagi käinud külanoored tammikus tantsimas ja laulmas ning koos aega veetmas. Praegu kasvab tammikus kümmekond põlistamme, kes neid aegu näinud. Tiheda alusmetsa moodustavad sarapuud, pihlakad, kased ja teised puud.

Pärnu maakond, Halinga vald, Helenurme küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3486 /kuvavoistlused/2017/ajahammas-hammustab-valusalt-3485 Tammevana mahakukkunud oksad Taara tammikus. Kunagi käinud külanoored tammikus tantsimas ja laulmas ning koos aega veetmas. Praegu kasvab tammikus kümmekond põlistamme, kes neid aegu näinud. Kauni alusmetsa moodustavad sarapuud, pihlakad, kased ja teised puud.

Pärnu maakond, Halinga vald, Helenurme küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-3485 /kuvavoistlused/2017/p-hatu-kurisu-3484 Pühatu (Pühate) kurisu asub Saaremaal, Mustjala vallas, Ohtja küla lähedal männimetsas. Vanal Mustjala kihelkonna kaardil on seda kurisut mainitud ka kui Pehato kurrise.

Saaremaa, Lääne-Saare vald, Ohtja küla
Kädi Streff]]> https://www.maavald.ee/gallery-3484