https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2017/sammud-hiies-3356 Tõusva päikese soojad kiired. Värviderüüs puud ja põõsad. Karge õhk, hallane maa. Sügis sammub Väkra hiies.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3356 /kuvavoistlused/2017/karum-e-allikas-3355 Karumäe allikale minek läbi soise maastiku võtab omajagu aega. Otsustan meie matkagrupist eralduda ja lõigata otse üle ühe loopsu. Kerge jääkiht ja kohati üle saapasääre ulatuv vesi, loopsu teises servas nähtud teerada lõppeb juba paarikümne meetri pärast metsas. Natuke võsas ragistamist ja jõuan ilusale käidavale metsarajale. Madalamal lagendikul nosib põder peenemaid puuoksi. Maapind tõuseb, loodus muutub. Olen jõudnud Karumäele. Rühm saab lagendikul uuesti kokku, suundume allikale. Tuulevaikus ja soe päike, püüame üksteise võidu värve ja peegeldusi pildimasinasse.

Saare maakond, Valjala vald, Koksi küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3355 /kuvavoistlused/2017/h-bevalge-kahjamine-vana-vigala-hiiekohas-3354 Hõbevalge kahjamine jõulukuu viimasel päeval.

Raplamaa, Vigala vald, Vana-Vigala küla
Joonas Born]]> https://www.maavald.ee/gallery-3354 /kuvavoistlused/2017/l-hmuse-talu-ohvrikivi-3353 Mahalangenud puud ja jalgade all raksuvad poolkõdunenud oksad, nende vahel ühtlase samblakattega eri suuruses kivid, läheduses punakübaraga kärbseseened. Olen siin esimest korda ja ei oska selle ühtlaselt kokkusulanud massi seest otsitavat leida. Pilku köidab muidugi selle metsa kõige suurem kivi. Ka varasemalt ohvrikivi juures käinud Ester ja Madis vaatavad otsival ilmel ringi. Aga mitte kaua. Suure kivi kõrval on märkamatuks jääv madal ja pealt lame kivi, mille samblakatte alt tuleb välja sügav lohk ja selle sisse asetatud teine kivi. Uurime kivi lohkusid, pildistame ja rullime samblateki kivile uuesti peale, et järgmistel otsijatel ka ikka leidmisrõõmu jaguks. Väike õun ka kivile.

Saare maakond, Valjala vald, Jursi küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3353 /kuvavoistlused/2017/s-gis-3352 Tõusva päikese soojad kiired. Värviderüüs puud ja põõsad. Karge õhk, hallane maa. Sügis sammub Väkra hiies.

Saare maakond, Valjala vals, Väkra küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3352 /kuvavoistlused/2017/soovipaelad-vana-vigala-hiiekohas-3351 Vana-aasta (10229) viimasel päeval jäädvustatud soovipaelad Vana-Vigala hiiekohas.

Raplamaa, Vigala vald, Vana-Vigala küla
Mehis Born]]> https://www.maavald.ee/gallery-3351 /kuvavoistlused/2017/uduvere-ohvrip-rn-riinu-3350 ...

Pärnu maakond, Halinga vald, Pärnu-Jaagupi alev
Mehis Born]]> https://www.maavald.ee/gallery-3350 /kuvavoistlused/2017/paluk-la-hiiem-el-3349 Hingedeaja hiiepühal Paluküla hiiemäel.

Raplamaa, Kehtna vald, Paluküla.
Mehis Born]]> https://www.maavald.ee/gallery-3349 /kuvavoistlused/2017/puha-puu-3348 <p>Timi külas, Hämeenkyrö, on Timi mänd, 400 aastat vanane männipuu, seisab kindlalt metsa servas. Puu pärimused on tugevad. On teatatud, et 1930. aastatel on männi pragudesse ohverdatud raha.</p> <p>Hämeenkyrön Timin kylässä on Timin mänty, 400-vuotias vanha uhripuu, joka seisoo edelleen tukevasti metsän reunassa. Perimätieto puusta on vahvaa. Kerrotaan, että vielä 1930-luvulla puun halkeamiin on uhrattu rahaa. Lähde: http://retkipaikka.fi/vapaa/timin-manty-hammassarkyisten-auttaja/</p>

Hämeenkyrö, Soome
Mervi Hirviniemi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3348 /kuvavoistlused/2017/peegeldus-3347

Vormsi
Janek Joab]]> https://www.maavald.ee/gallery-3347 /kuvavoistlused/2017/puudutus-3346 Kabelimägi ja tamm on pidevas muutuses, aeg räsib püha puud ja igal aastal arutame, et kaua ta veel püsib. Langenud harud ja murenev koor - võimsa puu väsimuse märgid. Kabelimäe vana tamme noorus jääb sajandi(te) taha.

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3346 /kuvavoistlused/2017/l-hmuse-talu-ohvrikoht-3345 Lõhmuse talu ohvripaik asub talust umbes 300 m kaugusel metsa all. Ohvrimägi on kolmest küljest piiratud soise alaga. Mäel on palju kive, mis on paksu rohelise samblaga kaetud. Pildil keskel on ohvrikivi.

Saare maakond, Valjala vald, Jursi küla
Rikardo Vallik]]> https://www.maavald.ee/gallery-3345 /kuvavoistlused/2017/valgusem-ng-3344 Päikesetõus tekitas Väkra hiiekivi ümbruses maalilise vaate – päikesekiirtes ujuvad kihilised udulaamad, mille all terve heinamaatäis külmast krabisevatel rohukõrtel sillerdavaid jääkristalle.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3344 /kuvavoistlused/2017/k-ljala-p-ha-metsa-tammevana-3343 Otsides Kõljala Pühas metsas eelmisel aastal nähtud suurt umbes 300-aastast hiidtamme, eksisin rajalt ja sattusin hoopis teise kohta. Seekordne koht asus Laugu jõe ääres ja siin ootas mind ees veelgi vanem ja väärikam tammehiigane, umbes 400-aastane või veelgi vanem tõrupuu. Ta oli seal tõesti väärikas kui kuningas oma trooni peal, selline suursugune ja tarmukas. Siinsel Pühal metsal võib olla mingi sügavam seos Kaali Püha järvega. Igatahes sealsel loodusmaastikul nad asuvad, kaks lähestikku olevat sarnase epiteet-nimetusega (Püha järv ja Püha mets) ürgloodusobjekti.

Saaremaa, Pihtla vald, Kõljala küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3343 /kuvavoistlused/2017/odal-tsi-allikas-3342 Odalätsi Pidula tee äärne allikas ja selle liivakarvane-pruunihallisegune simaja hõbedase varjundiga sisemaailm, mida ilmestamas taevasinisuse ja puuokste-lehtede varjudest tekkinud peegelduste fragmendid. Odalätsi karstiallikate rühmas teatakse olevat üle 40 allika, millest Pidula tee äärne arvatakse olevat üks kõige pilkupüüdvamaid. Muistendite järgi on need Saaremaa ühed veerikkamad allikad tekkinud Suure Tõllu ja Vanapagana omavahelise heitluse käigus. Ühe versiooni järgi olevat Suur Tõll Vanapagana tagaajamisel oma oda siia maa sisse löönud ja sellest tekkinudki siis need allikad. Siin olevat Suur Tõll peale seda, kui oli oda maasse löönud, lubanud endale ka väikse puhkehetke. Folkloorist allika kohta veel selline huvitav teave: "Ka räägitakse, et teeäärne allikas pidi andma jõudu: "Odalätsi allik Pidula teel, Väljatalu kohal. Möödamineja jõi allikast külma vett - sai tugevaks."(RKM II 73, 533 (193)(Kristel Vilbaste "Eestsi allikad").

Saaremaa, Kihelkonna vald, Odalätsi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3342 /kuvavoistlused/2017/odal-tsi-allikas-3341 Maise maailma ebamaine peegeldus Odalätsi allikavees. Vaatepildi teeb eriliseks see, et siin ühtivad allikavees kasvavate taimede värvid maise maailma puude peegelduse värvidega, moodustades seeläbi kui mingi ühtse terviku. Odalätsi karstiallikate rühmas teatakse olevat üle 40 allika. Muistendite järgi on need Saaremaa ühed veerikkamad allikad tekkinud Suure Tõllu ja Vanapagana omavahelise heitluse käigus. Ühe versiooni järgi olevat Suur Tõll Vanapagana tagaajamisel oma oda siia maa sisse löönud ja sellest tekkinudki siis need allikad. Siin olevat Suur Tõll peale seda, kui oli oda maasse löönud, lubanud endale ka väikse puhkehetke. "Eesti allikad").

Saaremaa, Kihelkonna vald, Odalätsi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-3341 /kuvavoistlused/2017/kungla-kabelim-e-tamm-3340 Kunagisest seitsmest harust on järele jäänud neli, sellegipoolest jätab ta võimsa mulje ja tekitab kustumatu soovi see aukartust äratav puu täies hiilguses fotole saada ... kui seda võsa ainult ees ei oleks ... Murdunud okste aukudest paistvad vana roostes hobuseraud ja natuke uuema aja mündid annavad aimu, et külalisi on Kungla kabelimäe tammel tulnud võõrustada läbi pikkade aastate. Kabelimäe tamme läheduses on veel kaitsealune Roosu tamm ja Kungla arstikivi http://2it.ee/kodukoht/puehapaigad/kungla-kabelimaegi

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla
Jaanus Mägi]]> https://www.maavald.ee/gallery-3340 /kuvavoistlused/2017/janutab-3339 Kivimäe allikas ei olnud seekord palju vett. See-eest oli hästi näha võimas kivi, mille alt allikas välja jookseb ja vana kase juurestik kui hiiglasliku looma allika poole avatud suu.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3339 /kuvavoistlused/2017/k-lma-puudutus-3338 Väkra hiis ja hiiekivi on üks võimsamaid pühapaiku Saaremaal. Oli külm sügishommik. Jooksime ajaga võidu, et jõuda talletada kogu seda ilu, mis silme ees avanes. Tõusev päike, härmatunud rohi ja salapärane udu andsid kohale müstilise ilme. Seda ta ka on - müstiline ja võimas.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3338 /kuvavoistlused/2017/hiie-v-ravad-3337 Vanast Väkra hiiest on praeguseks alles jäänud väike osa, mida lõhub 1970ndatel rajatud tee. Ometigi, hommikul tõusva päikese ja uduga on see koht taas väge täis. Hiis nagu elaks oma elu edasi, ärgates igal varahommikul uuesti.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3337 /kuvavoistlused/2017/uuele-elule-3336 Kivimäe allika kõrval murdunud vana kase juurte peale on ennast elama sättinud väiksed seened. Kask ise ei taha kuidagi surra – seega ei oska me arvata, kas seened sättisid ennast sinna, et aidata tal hiljem minna või selleks, et aidata tal edasi elada.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3336 /kuvavoistlused/2017/kivim-e-allika-valvurid-3335 Kivimäe allika kohta on teada, et ta on raviallikas. Allikas ei olnud küll üle terve kihelkonna teada-tuntud koht, pigem selline ühe pere toimingute paik. Niimoodi rääkis Aleksander Toomann Kiviallikalt, kelle juttu vahendasid Väkra külast pärit Elmar Väester (aastal 1997) ja Arvi Liik. Ühest küljest kaitseb allikat võimas kivi, teisest küljest vana kask, millest tormid ja tuuled on jagu saanud. Langenud puust on välja kasvanud uus põlvkond kaski ja ega vana isegi ei ole veel alla andnud.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3335 /kuvavoistlused/2017/rosma-ristimets-3334 Kuna külastan palju erinevaid matkaradu ja kuna Põlvamaal neid ka palju on, siis oli vaid aja küsimus, mil Põlvast Võru suunas sõites jääb silma Rosma kalmistu ning kohe kalmistule keerates võib suure üllatusega avastada ka ristipuud ja kui siis selle vallandunud pisut kõheda-müstilise tunde ajel edasi liikuda, pakub Rosma kalmistu äärne metsatukk tõelise üllatuse -- terve hulga ristipuid. Tõeliselt kõhe-müstilise olemisega koht. Kui uskuda loetut, siis on ristipuid hajusalt metsa ääres ja metsas kokku 235 - 97 kuuske ja 138 mändi. Nii paljusid riste mu silm ei fikseerinud, aga kümmekonda ristipuud nägin küll. Muuhulgas, kui oled nii paljude ristipuudega metsas, siis hakkab silm juba igas valguse ja varju mängus puudetüvel riste nägema.

Põlva maakond, Põlva vald, Rosma, Rosmalt Võru poole minnes vasemat kätt, Rosma kalmistu ääres
Helen Loit]]> https://www.maavald.ee/gallery-3334 /kuvavoistlused/2017/rosma-ristimets-3333 Kuna külastan palju erinevaid matkaradu ja kuna Põlvamaal neid ka palju on, siis oli vaid aja küsimus mil Põlvast Võru suunas sõites jääb silma Rosma kalmistu ning kohe kalmistule keerates võib suure üllatusega avastada ka ristipuud ja kui siis selle vallandunud pisut kõheda-müstilise tunde ajel edasi liikuda, pakub Rosma kalmistu äärne metsatukk tõelise üllatuse -- terve hulga ristipuid. Tõeliselt kõhe-müstilise olemisega koht. Kui uskuda loetut, siis on ristipuid hajusalt metsa ääres ja metsas kokku 235 - 97 kuuske ja 138 mändi. Nii paljusid riste mu silm ei fikseerinud, aga kümmekonda ristipuud nägin küll. Muuhulgas, kui oled nii paljude ristipuudega metsas, siis hakkab silm juba igas valguse ja varju mängus puudetüvel riste nägema.

Põlva maakond, Põlva vald, Rosma, Rosmalt Võru poole minnes vasemat kätt, Rosma kalmistu ääres
Helen Loit]]> https://www.maavald.ee/gallery-3333 /kuvavoistlused/2017/p-ikesetervitus-3332 Väkra hiies asuva Hiie talu tammesid võib pildistada lõpmatult. Kui oskad vaadata, võid näha, kuis tõusva päikese valguses pulbitseb tammedes elu - võimsaid oksi päikese poole sirutades tervitavad nad tärkavat hommikut.

Saare maakond, Valjala vald, Väkra küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-3332 /kuvavoistlused/2017/v-hksa-n-iakivi-3331 Nõiakivi ümbrus on nõiduslik. Üks suur puu on kukkunud Nõiakivi peale ja kivi ei paista kohe väljagi. Kivi oleks nagu nõiametsas.

Saare maakond, Valjala vald, Rannaküla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3331 /kuvavoistlused/2017/v-hksa-n-iakivi-3330 Nõiakivi oli vanasti väga tuntud. Inimesed käisid siin ennast ravimas ja panid kivile tänutäheks ohvriande. Praegugi on kivil vanu hobuseraudu, rauatükke ja münte.

Saare maakond ,Valjala vald, Rannaküla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3330 /kuvavoistlused/2017/p-hatu-allikas-3329 Pühatu allikas on minu vanavanaema kodu lähedal. See on väga suur ja ilus allikas. Vanad inimesed arvasid, et allikas on põhjatu. Legend järgi sidusid Pähkla küla mehed kõik küla köied kokku, panid rauast paja raskuseks otsa ja lasksid allikasse. Kuid põhjani need köied ei ulatunud. Kui köied välja tõmmati, oli paja sees verine lambapea. Vanavanaema ütles, et lambapea oli hoiatuseks, et püha allikat ei tohi segada.

Saaremaa, Lääne-Saare vald Pähkla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3329 /kuvavoistlused/2017/p-hatu-allikas-3328 Pühatu allikas on minu vanavanaema kodu lähedal. See on väga suur ja ilus allikas. Vanad inimesed arvasid, et allikas on põhjatu. Legend järgi sidusid Pähkla küla mehed kõik küla köied kokku, panid rauast paja raskuseks otsa ja lasksid allikasse. Kuid põhjani need köied ei ulatunud. Kui köied välja tõmmati, oli paja sees verine lambapea. Vanavanaema ütles, et lambapea oli hoiatuseks, et püha allikat ei tohi segada.

Saaremaa, Lääne-Saare vald Pähkla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3328 /kuvavoistlused/2017/p-hatu-allikas-3327 Pühatu allikas on minu vanavanaema kodu lähedal. See on väga suur ja ilus allikas. Vanad inimesed arvasid, et allikas on põhjatu. Legend järgi sidusid Pähkla küla mehed kõik küla köied kokku, panid rauast paja raskuseks otsa ja lasksid allikasse. Kuid põhjani need köied ei ulatunud. Kui köied välja tõmmati, oli paja sees verine lambapea. Vanavanaema ütles, et lambapea oli hoiatuseks, et püha allikat ei tohi segada.

Saaremaa, Lääne-Saare vald Pähkla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3327 /kuvavoistlused/2017/sepa-allikas-3326 See on vana ja tuntud ohvriallikas, raviallikas. See on veerohke, sammaldunud põhi annab allikale roheka varjundi.

Saare maakond, Valjala vald, Jõelepa küla
Säde Au]]> https://www.maavald.ee/gallery-3326 /kuvavoistlused/2017/kungla-kabelim-gi-3325 Kungla kabelimägi oli vana pühapaik. Kabelimäel on palju tammesid. Kuid see on ka lihtsalt kena koht jalutamiseks, eriti kevadel, kui sinililled ja ülased õitsevad. Rahvas mäletab, et Võhksa mõisapreilidki olevat seal jalutada armastanud. Rahvajutu järgi olevat sinna kunagi pidalitõbiseid maetud. Üks kalmekoht on seal kindlasti.

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla
Säde Au]]> https://www.maavald.ee/gallery-3325 /kuvavoistlused/2017/kungla-kabelim-e-tamm-3324 Kungla kabelimäel on vana võimas tamm. Praegu on sellel 4 haru, kuid kunagi oli neid ilmselt 7. Vanad murdumiskohad näitavad seda. Huvitav on see, et Kabelimäe tammele on ohvreid toodud, sest tamme murdunud oksa kohal on praegugi vana tugevasti roostetanud hobuseraud. See oli siis ohvritamm.

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla
Säde Au]]> https://www.maavald.ee/gallery-3324 /kuvavoistlused/2017/kamen-lashkovo-3322 Фотография сделана на месте исчезнувшей в начале прошлого века часовни в деревне Лашково, которая славилась особым камнем. С помощью старожила мы нашли этот камень. А женщина Ирина, умеющая видеть давно умерших людей, сказала, что видит, как многие поклоняются этому камню.

Ленинградская область, Подпорожский район Лашково
Пётр Васильев]]> https://www.maavald.ee/gallery-3322 /kuvavoistlused/2017/svyashchennaya-roshcha-v-derevne-bor-3321 Фотография сделана в октябре 2017 года на горе возле деревни Бор, на окраине которой угадываются остатки старой часовни.

Россия, Ленинградская область, Лодейнопольский район, Бор
Пётр Васильев]]> https://www.maavald.ee/gallery-3321 /kuvavoistlused/2017/svyashchennaya-roshcha-yurgozera-3320 <p>Фотография сделана в октябре 2017 года над деревней Мягозеро, на окраине которой, на пути к старому деревенскому кладбищу, и находится по словам краеведа Валентины Лебедевой, священная роща с деревьями карсикко. Она находится возле залива озера.</p> <p>фото с коптера</p>

Россия, Ленинградская область, Подпорожский район, Мягозеро
Пётр Васильев ]]> https://www.maavald.ee/gallery-3320 /kuvavoistlused/2017/vaikus-enne-pimedust-3319

Otepää, Pühajärv
Raido Prosa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3319 /kuvavoistlused/2017/madu-3318 Jõulufilmi lennud...

Taevaskoda
Raido Prosa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3318 /kuvavoistlused/2017/saladuste-saar-3317

Otepää, Pühajärv
Raido Prosa]]> https://www.maavald.ee/gallery-3317 /kuvavoistlused/2017/taevane-s-gavik-j-kirme-all-3315 Kargelt kaunis loodus sundis seda kõike kõrgemalt vaatama ja vaatepilt mis avanes oli õhkutõusmist väärt. Jäätumine oli alanud ning see esimene jääkirme on alati eriline, värske ja puhas.

Kaali
Margus Vilisoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3315