https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/2018/hiiesaare-soosaar-n-itab-koduteed-4684 Rabas on kerge ära eksida. Tänu laudteedele leiab rabast ikka väljapääsu. Lastega Kakerdaja rabas jalutades proovisime ette kujutada, et laudteed ei ole ning püüdsime leida märke, mis juhataks meid rabast tuldud teedpidi tagasi. Heaks teejuhiks oligi Hiiesaare soosaar.

Kakerdaja raba
Barbi Valdmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4684 /kuvavoistlused/2018/p-hi-ristim-nd-nr-4-4683 Pühi ristimännid asuvad Pühi külas ja kõik 5 mändi asuvad suhteliselt üksteise kõrval. Nad asuvad tee ääres ja on üle tee on imeilus vaade põldudele.

Tartumaa, Kambja kihelkond, Pühi küla.
Sigrid Uutsalu]]> https://www.maavald.ee/gallery-4683 /kuvavoistlused/2018/p-hi-ristim-nd-nr-2-ja-3-4682 Pühi ristimännid asuvad Pühi külas ja kõik 5 mändi asuvad suhteliselt üksteise kõrval. Nad asuvad tee ääres ja on üle tee on imeilus vaade põldudele.

Tartumaa, Kambja kihelkond, Pühi küla.
Sigrid Uutsalu]]> https://www.maavald.ee/gallery-4682 /kuvavoistlused/2018/p-hi-ristim-nd-nr-2-4681 Pühi ristimännid asuvad Pühi külas ja kõik 5 mändi asuvad suhteliselt üksteise kõrval. Nad asuvad tee ääres ja on üle tee on imeilus vaade põldudele.

Tartumaa, Kambja kihelkond, Pühi küla.
Sigrid Uutsalu]]> https://www.maavald.ee/gallery-4681 /kuvavoistlused/2018/j-rvehiis-4680 <p>Loosalu järvest läänes kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga ja põlismetsaga kaetud saar – Järvehiis. Selles metsatukas, mis lagedal rabal orientiirina hästi silma paistab, kasvab mändide kõrval kaski, kuuski ja kadakaid. 'Vaatamata sellele, et saare juures olev infostend teatas, et tänapäeval ei ole möödunud aegade salapärast suurt midagi säilinud, tajusime saarel ringi uidates ometi midagi seletamatut ja müstilist. Esmalt äratasid meie tähelepanu väikese lagendiku ümber ringis kasvavad kuused, seejärel soojus, mis selle ringi keskmest õhkus. Mõni ime, et meie esivanemad seda paika hiiekohana tunnetasid.' (http://tuhattoimetust.blogspot.com/2015/09/)</p> <p>Võib oletada, et Loosalu rabas paiknevad Järvehiis kui ka Kuiv lohk on olnud muistsed kultusobjektid, kuid kirjalikku pärimust selle kohta säilinud pole. See võib olla tingitud ka asjaolust, et muistne peamine ohvrikoht Tõnni auk asus mõne kilomeetri kaugusel Paluküla Hiiemäel ning väiksemad pühapaigad ei pälvinud nii laialdast tähelepanu. Samas lähtudes teadmisest, et nii Käru-Juuru talitee kui suvine rada käisid üle Paluküla ja Loosalu raba, siis võib olla kindel, et vanarahva jaoks olid mõlemad paigad ühtviisi tähtsad ja lugusid, laule oli neil mõlema kohta, paraku pole need säilinud. (Kristjan Kuusela. Loosalu raba avaliku matka- ja õppekohana. Bakalaureusetöö loodusturismi erialal, Tartu 2014)</p>

Raplamaa, Vana-Kaiu küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4680 /kuvavoistlused/2018/hiiejumala-kivikalme-4679 Sõites Tartu poolt Kambjasse jääb tee kõrvale Hiiejumala kivikalme. Kalmet otsides ekslesime forellikasvatusse ja tundus, et ka kellegi koduhoovi. Hiiejumala kalme oli küll rohtu kasvanud aga ümbrus oli ilus ja kivegi oli piisavalt näha. Meid võttis vastu tore vanatädi koos oma armsa ja sõbraliku koeraga. Kokkuvõttes tekitas see koht minus positiivse ja rahuloleva tunde.

Tartumaa, Kambja kihelkond, Tatra küla. Asub Toomemäe talu põhjaküljel.
Sigrid Uutsalu]]> https://www.maavald.ee/gallery-4679 /kuvavoistlused/2018/sild-teispoolsusesse-4678 simajad sinirohelised värvid Saula Siniallikas. allikasse kukkunud puu oleks justnagu sillaks kuskile sinna teisele poole. see on üks väheseid allikakohti Eestis, kus teatakse tegutsevat omanimeline haldjas (jumalus) - Töl'p (Siniallika T'ölp). rahvasuu teab pajatada, et ennevanasti viidud Siniallikale vanu rahasid. Siniallika Töl'p pidi elama allikas ja ümbruskonnas. talle viidud ande, mispeale saadi allikast vastutasuks silmarohtu võtta (silmavett silmade raviks). Töl'p pidi olema olnud sinise kuuega, kübar käes ja kepp peos.

Harjumaa, Kose vald, Saula küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4678 /kuvavoistlused/2018/kahe-maailma-htesulandumine-4677 Saula Siniallikate gruppi kuuluva Valgeallika veealune maailm segatuna veepealse maailmaga. see on üks väheseid allikakohti Eestis, kus teatakse tegutsevat omanimeline haldjas (jumalus) - Töl'p (Siniallika T'ölp). rahvasuu teab pajatada, et ennevanasti viidud Siniallikale vanu rahasid. Siniallika Töl'p pidi elama allikas ja ümbruskonnas. talle viidud ande, mispeale saadi allikast vastutasuks silmarohtu võtta (silmavett silmade raviks). Töl'p pidi olema olnud sinise kuuega, kübar käes ja kepp peos.

Harjumaa, Kose vald, Saula küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4677 /kuvavoistlused/2018/trummid-ja-pulgad-4676 Saula Siniallikate gruppi kuuluva Valgeallika veealune maailm - maagilised trummid ja pulgad. see on üks väheseid allikakohti Eestis, kus teatakse tegutsevat omanimeline haldjas (jumalus) - Töl'p (Siniallika T'ölp). rahvasuu teab pajatada, et ennevanasti viidud Siniallikale vanu rahasid. Siniallika Töl'p pidi elama allikas ja ümbruskonnas. talle viidud ande, mispeale saadi allikast vastutasuks silmarohtu võtta (silmavett silmade raviks). Töl'p pidi olema olnud sinise kuuega, kübar käes ja kepp peos.

Harjumaa, Kose vald, Saula küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-4676 /kuvavoistlused/2018/panga-pangal-4673 Need valged merelained tekivad teise panga juures. Teine pank on vee all. Selle juures on väga sügav vesi. Kunagi väga ammu toodi Panga pangal merele ande. Selleks et meri oleks inimeste vastu hea. See pank, mis maa peale jääb, on üle 20 meetri kõrge. Pangalt merd pildistada oli natuke hirmus. Ilm oli sombune ja tugev tuul oli.

Saare maakond, Saaremaa vald, Panga küla
Tristan Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4673 /kuvavoistlused/2018/viguriga-m-nnid-panga-pangal-4672 Panga pangal on imelikud männipuud, mille tüved ja oksad on nii kõverad, nagu oleksid nad mingid vigurvändapuud.

Saare maakond, Saaremaa vald, Panga küla
Tristan Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4672 /kuvavoistlused/2018/odal-tsi-allikad-4671 Odalätsi allika põhjast paistab salapärane kivi, mille muster on tekkinud miljoneid aastaid tagasi. Just siin meeldib inimestele teha allikale annetusi. Tänapäevane ohvrikoht, kus alati leidub münte.

Saare maakond, Saaremaa vald, Odalätsi küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4671 /kuvavoistlused/2018/odal-tsi-allikad-4670 Legendi järgi tekkisid Odalätsi allikad Vanapagana jalajälgedest, kui ta Suure Tõllu eest põgenes. Iga jälje sisse olevat tekkinud allikas. Allikate voolu vaadates jääb selline mulje küll. Ja Vanapagan pidi päris pikalt jooksma.

Saare maakond, Saaremaa vald, Odalätsi küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4670 /kuvavoistlused/2018/p-hatu-allikas-4669 Legendi järgi olevat need Pähkla inimesed, kellel elus ja armastuses väga kehvasti läks, ähvardanud ennast Pühatu allikasse uputada. Läinudki Pühatule, kuid pühal allikal on nii imeliselt rahustav mõju, et sinna uputanud pole end keegi. Nii kaunis pühapaigas ei saagi kurja teha, ei endale ega teistele. Noored armunud jalutavad veel tänapäeval Pühatule. Allikat vaatama viiakse ka oma lapsed. Seda kuulsin oma vanavanaemalt.

Saare maakond, Saaremaa vald, Pähkla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4669 /kuvavoistlused/2018/p-hatu-allikas-4668 Pühatu allikas on minu mamma kodu lähedal. Mulle meeldib Pühatu allikal käia, tal on palju erinevaid nägusid. Puude peegeldus käib kõigi ta nägude juurde. Ühel selle sügise sombusel päeval oli allikas salapäraselt roheline. Võib öelda, et põhjatult roheline, sest legendi järgi on Pühatu allikas põhjatu.

Saare maakond, Saaremaa vald, Pähkla küla
Sofia-Margaret Vaiksaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-4668 /kuvavoistlused/2018/torma-ohvrikivi-juurest-p-gevev-j-nes-4666 Teel Jõgevalt Peipsi äärde võtsin mõtteks käia läbi mõned looduskaitsealused objektid. Otsisin Torma külje alt Prohvetimänni nimelist puud ja sain kaks kärbest ühe hoobiga- juhatuse järgi oli selle männi läheduses ka üks ohvrikividest. Kõigepealt jalutasin kõrvalasuva talumehe juhatuse järgi männini ja seejärel läbi viljapõllu, kõrred paljaid jalgu kõditamas, ohvrikivini. Oli palav juulipäev, käis juba viljalõikus. Ohvrikivi ümbritsevatest põõsastest hirmutasin ma minema seal varjus redutava jänese, pildile sain temast ainult kõrvad! Torma prohvetimänni ja ohvrikivi pildid on seerias, 7 tk - mänd kaugemalt, tema võimas kaheharuline võra, tee männi juurest kivini, viljapõllul põgenev jänes koos Torma kiriku torniga, ohvrikivi koos LK ja MK märkidega, ohvrikivi ning tagasivaade kivi poolt Prohvetimännile.

Jõgevamaa, Jõgeva vald, Torma, Liikatku küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4666 /kuvavoistlused/2018/torma-ohvikivi-2-4665 Teel Jõgevalt Peipsi äärde võtsin mõtteks käia läbi mõned looduskaitsealused objektid. Otsisin Torma külje alt Prohvetimänni nimelist puud ja sain kaks kärbest ühe hoobiga- juhatuse järgi oli selle männi läheduses ka üks ohvrikividest. Kõigepealt jalutasin kõrvalasuva talumehe juhatuse järgi männini ja seejärel läbi viljapõllu, kõrred paljaid jalgu kõditamas, ohvrikivini. Oli palav juulipäev, käis juba viljalõikus. Ohvrikivi ümbritsevatest põõsastest hirmutasin ma minema seal varjus redutava jänese, pildile sain temast ainult kõrvad! Torma prohvetimänni ja ohvrikivi pildid on seerias, 7 tk - mänd kaugemalt, tema võimas kaheharuline võra, tee männi juurest kivini, viljapõllul põgenev jänes koos Torma kiriku torniga, ohvrikivi koos LK ja MK märkidega, ohvrikivi ning tagasivaade kivi poolt Prohvetimännile.

Jõgevamaa, Jõgeva vald, Torma, Liikatku küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4665 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4664 <p>Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.</p> <p>Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.</p> <p>Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...</p> <p>Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.</p> <p>Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.</p>

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4664 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4663 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4663 /kuvavoistlused/2018/torma-ohvrikivi-4662 Teel Jõgevalt Peipsi äärde võtsin mõtteks käia läbi mõned looduskaitsealused objektid. Otsisin Torma külje alt Prohvetimänni nimelist puud ja sain kaks kärbest ühe hoobiga- juhatuse järgi oli selle männi läheduses ka üks ohvrikividest. Kõigepealt jalutasin kõrvalasuva talumehe juhatuse järgi männini ja seejärel läbi viljapõllu, kõrred paljaid jalgu kõditamas, ohvrikivini. Oli palav juulipäev, käis juba viljalõikus. Ohvrikivi ümbritsevatest põõsastest hirmutasin ma minema seal varjus redutava jänese, pildile sain temast ainult kõrvad! Torma prohvetimänni ja ohvrikivi pildid on seerias, 7 tk - mänd kaugemalt, tema võimas kaheharuline võra, tee männi juurest kivini, viljapõllul põgenev jänes koos Torma kiriku torniga, ohvrikivi koos LK ja MK märkidega, ohvrikivi ning tagasivaade kivi poolt Prohvetimännile.

Jõgevamaa, Jõgeva vald, Torma, Liikatku küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4662 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4661 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4661 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4660 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4660 /kuvavoistlused/2018/tee-torma-ohvrikivi-juurde-4659 <p>Teel Jõgevalt Peipsi äärde võtsin mõtteks käia läbi mõned looduskaitsealused objektid. Otsisin Torma külje alt Prohvetimänni nimelist puud ja sain kaks kärbest ühe hoobiga- juhatuse järgi oli selle männi läheduses ka üks ohvrikividest. Kõigepealt jalutasin kõrvalasuva talumehe juhatuse järgi männini ja seejärel läbi viljapõllu, kõrred paljaid jalgu kõditamas, ohvrikivini. Oli palav juulipäev, käis juba viljalõikus. Ohvrikivi ümbritsevatest põõsastest hirmutasin ma minema seal varjus redutava jänese, pildile sain temast ainult kõrvad! Torma prohvetimänni ja ohvrikivi pildid on seerias, 7 tk - mänd kaugemalt, tema võimas kaheharuline võra, tee männi juurest kivini, viljapõllul põgenev jänes koos Torma kiriku torniga, ohvrikivi koos LK ja MK märkidega, ohvrikivi ning tagasivaade kivi poolt Prohvetimännile.</p> <p>[Ohvrikivi ümbritsev puudetukka paistab taamal. Korraldaja]</p>

Jõgevamaa, Jõgeva vald, Torma, Liikatku küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4659 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4658 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4658 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4657 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4657 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4656 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4656 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4654 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4654 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4653 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4653 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4652 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4652 /kuvavoistlused/2018/vana-vigala-ohvrihiis-4650 Vana-Vigala hiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere külade piiril nn Hiieoja ja Hiieoru ümbruses. Niisiis võtsime sihiks leida üles Vana-Vigala hiis. Kusjuures olin seal kunagi lapsena käinud ja üks udune mälupilt siiski ühest suurest puust peas oli.<br /><br />Ilm oli ilus ning kohale jõudes oli koheselt tunne, et olen jõudnud kuskile tähtsasse kohta. Kohta, mis on püha. Päike paistis, õrnalt puhus tuul ning ümberringi oli vaikus. Ainult sügisest linnulaulu oli kuulda. Parkisime auto Hiieküüni kõrvale ning seadsime sammud metsatuka poole. Enne veel heitsime pilgu stendile, kus oli võimalik lugeda hiie kohta. Samuti oli seal kirjas nö hea tava, kuidas sellises pühapaigas olla ning käituda.<br /><br />Viimaks jõudes jõe kaldale nägin vana roostetanud silti, mis näitas mulle hiiepuu asukoha. Ja seal ta seisis. Suur tammepuu, mis kasvab väikeses metsatukas Hiieoja suudmes. Lahkudes otsustasin ka mina jätta puu külge oma punutud paela. Eks näis, võibolla toob mullegi õnne...<br /><br />Siinne hiiemets on segametsatukk, kus toimusi hiiepühad veel 17.-19.sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi olla mahtunud kolm meest. Rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ande - värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid.<br /><br />Vana-Vigala hiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eelkõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Muideks hiie suhtes teisel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi. Ka sinna tuuakse inimeste poolt mõnikord “ohvreid” (paelad, raha, jne). Vana-Vigala hiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.

Rapla maakond, Märjamaa vald, Vana-Vigala küla. Hiie läheduses asub Hiieküün. Puu asub Hiieoru serval Hiieoja suudmes.
Annabel Vaarma]]> https://www.maavald.ee/gallery-4650 /kuvavoistlused/2018/saadj-rve-ohvrikivi-5-4645 Vooremaa viiruline jääaja pärandmaastik on ühtviisi huvitav, maaliline kui toitev. Ümber selle suurima järve, Saadjärve on rahvalugudes mitmed rändrahnud seotud Kalevipoja linguviskamisega (või oleks õigem öelda linguheitmisega?). Saadjärve Ohvrikivi, mida ka Kalevipoja Noorema venna kiviks on nimetatud, asub Saadjärve ja Soitsjärve vahelise voore nõlval viljapõllul. Selle ülespildistamise aeg on 26. juuli - kuuma suve keskpaik, mil viljalõikus juba käib! Seerias on 5 pilti- vaade kivi poole teelt, kivi koos oma tähistustega (nii vana kui uuem LK tähis ning vana MK tähis), kivi taustaks käiva viljalõikusega, kivi pinnas oma samblikkurikkusega ning vaade kivi poolt Saadjärvele. Samal päeval otsisin ka teisi Kalevipoegade kive, kuid kõik ei näidanud ennast ära.

Tartumaa, Tartu vald, Saadjärve küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4645 /kuvavoistlused/2018/saadj-rve-ohvrikivi-4-4644 Vooremaa viiruline jääaja pärandmaastik on ühtviisi huvitav, maaliline kui toitev. Ümber selle suurima järve, Saadjärve on rahvalugudes mitmed rändrahnud seotud Kalevipoja linguviskamisega (või oleks õigem öelda linguheitmisega?). Saadjärve Ohvrikivi, mida ka Kalevipoja Noorema venna kiviks on nimetatud, asub Saadjärve ja Soitsjärve vahelise voore nõlval viljapõllul. Selle ülespildistamise aeg on 26. juuli - kuuma suve keskpaik, mil viljalõikus juba käib! Seerias on 5 pilti- vaade kivi poole teelt, kivi koos oma tähistustega (nii vana kui uuem LK tähis ning vana MK tähis), kivi tasutaks käiva viljalõikusega, kivi pinnas oma samblikkurikkusega ning vaade kivi poolt Saadjärvele. Samal päeval otsisin ka teisi Kalevipoegade kive, kuid kõik ei näidanud ennast ära.

Tartumaa, Tartu vald, Saadjärve küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4644 /kuvavoistlused/2018/saadj-rve-ohvrikivi-3-4643 Vooremaa viiruline jääaja pärandmaastik on ühtviisi huvitav, maaliline kui toitev. Ümber selle suurima järve, Saadjärve on rahvalugudes mitmed rändrahnud seotud Kalevipoja linguviskamisega (või oleks õigem öelda linguheitmisega?). Saadjärve Ohvrikivi, mida ka Kalevipoja Noorema venna kiviks on nimetatud, asub Saadjärve ja Soitsjärve vahelise voore nõlval viljapõllul. Selle ülespildistamise aeg on 26. juuli - kuuma suve keskpaik, mil viljalõikus juba käib! Seerias on 5 pilti- vaade kivi poole teelt, kivi koos oma tähistustega (nii vana kui uuem LK tähis ning vana MK tähis), kivi taustaks käiva viljalõikusega, kivi pinnas oma samblikkurikkusega ning vaade kivi poolt Saadjärvele. Samal päeval otsisin ka teisi Kalevipoegade kive, kuid kõik ei näidanud ennast ära.

Tartumaa, Tartu vald, Saadjärve küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4643 /kuvavoistlused/2018/saadj-rve-ohvrikivi-2-4642 Vooremaa viiruline jääaja pärandmaastik on ühtviisi huvitav, maaliline kui toitev. Ümber selle suurima järve, Saadjärve on rahvalugudes mitmed rändrahnud seotud Kalevipoja linguviskamisega (või oleks õigem öelda linguheitmisega?). Saadjärve Ohvrikivi, mida ka Kalevipoja Noorema venna kiviks on nimetatud, asub Saadjärve ja Soitsjärve vahelise voore nõlval viljapõllul. Selle ülespildistamise aeg on 26. juuli - kuuma suve keskpaik, mil viljalõikus juba käib! Seerias on 5 pilti- vaade kivi poole teelt, kivi koos oma tähistustega (nii vana kui uuem LK tähis ning vana MK tähis), kivi taustaks käiva viljalõikusega, kivi pinnas oma samblikkurikkusega ning vaade kivi poolt Saadjärvele. Samal päeval otsisin ka teisi Kalevipoegade kive, kuid kõik ei näidanud ennast ära.

Tartumaa, Tartu vald, Saadjärve küla
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4642 /kuvavoistlused/2018/saadj-rve-ohvrikivi-1-4641 Vooremaa viiruline jääaja pärandmaastik on ühtviisi huvitav, maaliline kui toitev. Ümber selle suurima järve, Saadjärve on rahvalugudes mitmed rändrahnud seotud Kalevipoja linguviskamisega (või oleks õigem öelda linguheitmisega?). Saadjärve Ohvrikivi, mida ka Kalevipoja Noorema venna kiviks on nimetatud, asub Saadjärve ja Soitsjärve vahelise voore nõlval viljapõllul. Selle ülespildistamise aeg on 26. juuli - kuuma suve keskpaik, mil viljalõikus juba käib! Seerias on 5 pilti- vaade kivi poole teelt, kivi koos oma tähistustega (nii vana kui uuem LK tähis ning vana MK tähis), kivi taustaks käiva viljalõikusega, kivi pinnas oma samblikkurikkusega ning vaade kivi poolt Saadjärvele. Samal päeval otsisin ka teisi Kalevipoegade kive, kuid kõik ei näidanud ennast ära.

Tartumaa, Tartu vald, Saadjärve küla. Kivi asub Saadjärve voore nõlval põllul
Elo Raspel]]> https://www.maavald.ee/gallery-4641 /kuvavoistlused/2018/rahaallikas-4638 Ariste küla rahaallikas asub Rahaallikamäel. Mägi on nime saanud allika järgi.Rahaallikas oli üle kogu Valjala kihelkonna tuntud, usuti, et allikavesi ravib silmi. Andideks tahab rahaallikas peamiselt münte. Kuid vanasti annetati ka hobuseraudu, raudnaelu ja hõbevalget. Pildile sain vihmaringid Rahaallikal.

Saare maakond, Saaremaa vald, Vanalõve küla
Rikardo Vallik]]> https://www.maavald.ee/gallery-4638 /kuvavoistlused/2018/saladuse-hoidja-4637 Mütoloogiline Kaali kraatrijärv on endaga sidunud teavet erinevatest ajastutest, mis omakorda on jätnud oma jälje temasse – aastatuhandete tagune meteoriidikatastroof, pronksiaegsed metallisulatuskohad ja kindlustatud asula järve naabruses, suur ringvall, mis pühaks peetavat järve ümbritsema ehitati, arheoloogiliste leidudena välja tulnud loomaluud ja hõbevalge, mis annavad tunnistust, et siia kunagi ohvriande on toodud. Kord olnud Kaali mõisahärral kaksteist last. Esimene olnud poeg ja viimane olnud tütar. Kõige noorem tütar võtnud noorema venna endale meheks. Vend armastanud väga oma õest abikaasat, sest see olnud ta meelest kõige ilusam inimene maailmas. Pulmaõhtul kutsutud õpetaja mõisa pruutpaari laulatama. Kojusõidul ütelnud õpetaja kutsarile: „Sõida nüüd nõnda koju, et sa mitte tagasi ei vaata!“ Kutsar mõtelnud, et mis salajasi asju seal seljataga on, et ma tagasi ei või vaata. Ja vaadanudki tagasi. Sedamaid vajunud mõis ühes pulmarahvaga maa alla. Ja sellest ollagi sündinud Kaali järv. Veel praegugi võida järve sügavuses näha mõisa varemeid. Rituaalid Kaalis toimuvad tänaseni – avalikest järvel käimistest abiellumisel kuni isiklike külastusteni. Ka lihtsalt jalutuskäik selles müstilises paigas võib aidata oma sisemust puhastada. (Allikas: http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kaali/kaali/) Veepeegelduse maalilisus annab aimu järve saladuslikust olemusest.

Saaremaa, Püha khk, Kaali küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4637 /kuvavoistlused/2018/rahaallikas-4636 Ariste küla rahaallikas asub Rahaallikamäel. Mägi on nime saanud allika järgi. Rahaallikas oli üle kogu Valjala kihelkonna tuntud, usuti, et allikavesi ravib silmi. Andideks tahab rahaallikas peamiselt münte. Kuid vanasti annetati ka hobuseraudu, raudnaelu ja hõbevalget. Pildile sain vihmaringid rahallikal.

Saare maakond, Saaremaa vald, Vanalõve küla
Rikardo Vallik]]> https://www.maavald.ee/gallery-4636 /kuvavoistlused/2018/portmaskon-nyuk-4635 В языческие времена в каждой удмуртской деревне находился восяськон - языческий молебен, где местные жители проводили коллективные обряды. Как правило, это были рощи, лесные поляны, вершина холма. Спустя столетия, удмурты сохранили память об этих местах, и даже в наше время в каждой деревне местные жители покажут вам языческий молебен. Одно из таких мест, представляющий особый интерес, находится в деревне Водзя Можгинского района. Здесь находится один из крупнейших молельных мест Удмуртии. На вершинах Водзинских гор собирались для обрядов до 12 деревень. И даже после принятия христианства, удмурты еще долго поднимались на эти горы. Одна из гор – Лудгурезь - имеет правильную трапециевидную форму - восяськон гурезь (молельная гора). Рядом находится портмаськон гурезь - колдовская гора. Это место пропитано силой молитв и мистикой, так что горы сохраняют свою силу до сих пор. По словам местных жителей в логу, рядом с горой Портмаськон гурезь происходят мистические вещи: слышатся голоса, можно увидеть некие образы. По древним поверьям нельзя осквернять святые места - ходить там в туалет, оставлять мусор, в противном случае это обязательно вернется бумерангом. Сейчас на этих горах тренируются и проводят соревнования парапланеристы, которые, разумеется, даже не догадываются об истории этих гор, не обходится и без осквернения этих мест. Часто случаются падения парапланеристов, а случайность это или наказание - каждый решает сам...

Российская Федерация, Удмуртская Республика, Можгинский район, деревня Водзя
Иван Тимофеев]]> https://www.maavald.ee/gallery-4635 /kuvavoistlused/2018/lummus-4634 Ohvriallikas on veerikas ja sügav - nähtavasti sellest saanud ka oma nime. Väidetavalt on tegemist suurima allikaga Saaremaal. Allikast väljajooksev oja ühineb põhja poolt tuleva ojaga ja koos moodustavad nad väikese jõe. Allikat on kasutatud ohvriallikana ja Pähkla küla elanikud teavad, et siia tuldud ande tooma üle kogu Saaremaa - nii hinnatud olla allikas olnud. Pärimuse kohaselt on allikasse vajunud nii härjad koos vankriga kui ka heinaküün. Väga maaliline ja pühalik paik.

Saaremaa, Kaarma khk, Pähkla küla
Kairi Kalmann]]> https://www.maavald.ee/gallery-4634