https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/v-h/2013/2013-09-19-16-24-36-152 Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse korraldatud ekskursiooni raames käisime me ka Annemäel.

Tartumaal Mäksa vallas Mäletjärve külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-152 /kuvavoistlused/v-h/2013/2013-09-19-16-20-37-151 Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse korraldatud ekskursiooni raames külastasime me ka Annemäge

Tartumaal Mäksa vald Mäletjärve külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-151 /kuvavoistlused/v-h/2013/2013-09-19-15-38-05-150 Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse korraldatud ekskursiooni raames külastasime me Kiigeoru hiiesalu

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-150 /kuvavoistlused/v-h/2013/2013-09-19-15-37-00-148 Tartu Ülikooli korraldatud ekskursiooni raames külastasime me Kiigeoru hiiesalu

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-148 /kuvavoistlused/v-h/2013/2013-09-19-15-23-46-147 Tartu Ülikooli poolt korraldatud ekskursiooni raames külastasime me Kiigeoru hiiesalu

Tartumaal Haasalava vallas Koke külas
Gert Pärnamäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-147 /kuvavoistlused/v-h/2013/madise2-742 Olen pyydnud kodukandi looduslikke pyhapaiku kuvadele jäädvustada. Mitte kaugel minu kodunt asub Madise teeääres Madise ohvrikivi. Kuva on tehtud varasel hommikutunnil udu seest tõusva päikesega. Kivi ise tundub kuidagi yksik ja mahajäätud. Mynte tema suures lohus polnud. Ainus kes teda tol hommikul tervitas oli sillerdav päike ja mina.

Harjumaa, Harju-Madise kihelkond
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-742 /kuvavoistlused/v-h/2013/hiiesaar-kakerdaja-rabas-2-384

Järvamaa, Albu vald, Kakerdaja raba
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-384 /kuvavoistlused/v-h/2013/jumal-puutyvel-615 Eks neid pühasid puid ja nende juurde ehitatud andide andmise kohti ehk altareid näeb siin ikka. Aga seekord oli huvitav märgata, et on ühe puu juurde üles pandud ka nagu midagi jumala-taolist. - Miks ka mitte, mõtlesin. - Puu vaim, hing, mis või kes iganes, kehastununa, nähtavana. Ja nii see ülesvõte tuligi.

Tai maa, Chonburi maakond, Pattaya linn
Tõnn Sarv]]> https://www.maavald.ee/gallery-615 /kuvavoistlused/v-h/2013/linn-ja-puude-austamine-717 Mida peavad tegema need, kes elavad linnades, kus pole looduslikkust just eriti palju? - Siin, Tai maal, austavad inimesed ka linnades loodust, puid, mis olid olemas ammu enne kui see linn tekkis.

Tai maa, Chonburi maakond, Pattaya linn.
Tõnn Sarv]]> https://www.maavald.ee/gallery-717 /kuvavoistlused/v-h/2013/puude-austamine-881 Lugu oli see, et kõndisin ringi õhtusel ajal. See on see aeg, päikeseloojangul, mil siinsed inimesed austavad oma pühapaiku. Ja nägin, kuidas kaks tüdrukut parajasti kummardavad ja austavad suure põlise puu juures oma pühadusi. Olin seda varemgi näinud, korduvalt. Ikka on siin neid pühapaiku ja altareid ning tihtipeale on need paigad seotud mõne põlise loodusliku objektiga, olgu selleks siis mõni vana puu või midagi muud. Ikka on säetud sinna juurde vastavad annetuste või ohverduste lauakesed koos muu sinna juurdekuuluvaga. Aga seekord õnnestus tabada ka see hetk, kuidas siin see toimub. - Pildil on näha vaid ühe suure puu tüvi. Tegelikult on see väga vana ja võimas puu, ulatub kõrgemale kui võiks arvata. Igatahes on see puu palju vanem kui see linn ja kõik mis sellega seondub. Selles mõttes on tegemist ürgse pärimusega, igatahes.

Tai maa, Chonburi maakond, Pattaya linn.
Tõnn Sarv]]> https://www.maavald.ee/gallery-881 /kuvavoistlused/v-h/2013/pyha-puu-rannas-885 Olin teel kokkusaamisele oma Bangkokist külla saabuvale pojale. Sellel rannapromedaadil on mitmeid põliseid puid, millele inimesed on värvilisi riideribasid sidunud, lillevanikuid või muid ohvriande riputanud. See on siinkandis väga tavaline ja levinud. Aga just see puu äratas tähelepanu - suur, võimas, ümberringi avarus. Aga ka igapäevane elu - mööda jalutavad turistid, rannaelu, kookospähklite kuhilad, taamal pilvelõhkujad ja hotellid. Ning see kõik sobib kokku. Pole vaja midagi varjata ega salaja teha. Lihtsalt möödu pühast puust. Või möödu ja mõtle. Või seisata ja mõtle hetkeks. Või peatu ja anneta samuti talle midagi omalt poolt. Kõik on palju lihtsam. Ja nii see pilt tuligi. Tundsin, et lihtsalt peab selle pildi tegema.

Tai kuningriik, Chonburi maakond, Pattaya linn, rannapromenaad.
Tõnn Sarv]]> https://www.maavald.ee/gallery-885 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-9-903 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-903 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-8-902 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-902 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-7-901 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-901 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-6-900 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-900 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-5-899 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-899 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-4-898 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa "ilusa metsaga" mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, Kalevala on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-898 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-3-897 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-897 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-2-896 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Saaremaa
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-896 /kuvavoistlused/v-h/2013/raivo-ird-kaali-pyhapaik-2013-1-895 Järve ääres on tuuline, püha järve vesi aga erkroheline ja õhtusest päikesest kullatud. Järve ümbritsevad sakilised kivid ning vees elavad kalad. Siin käib palju inimesi. Kui nad aga ära lähevad, jääb kõik väga vaikseks ning rahulikuks. Tuule kohinasse puuokstes sekkuvad vaid harva kala sulpsatus või lendava linnu tiivavurin. Käin päripäeva ümber järve ja viskan sinna ohvrianniks leivapalukesi. Istun kraatrivallile ja süütan piibu. Siia langenud meteoriit sünnitas omal ajal kohutava kaose ja hävingu, mille jäljed pole siiamaani kadunud. Nüüd on ta aga kustunud ja uinunud igaveseks, mälestuseks vaid see salapärane vaikiv ning ebamaiselt roheline järv. Just rahu, täielik tühjus ja harmooniline eimiski on see, mis ma looduslikest pühapaikadest sageli leidnud olen. Kaali järv on tõeline pühapaik - täielik olematus on siin vaimule puhas ja kosutav otsekui allikavesi. Siin ei ole vaime, ei häid ega kurje, siin ei ole mitte kedagi ega midagi. Teadlikku ning haiglase kurjuse toob siia kaasa vaid inimene ise, hõikudes valjult ning sisutult või loopides koguni vette pudeleid ning muud rämpsu. Kaali meteoriidikraater on ilmselt tuntuim Eesti usundialane muistis. Viimased uuringud on paigutanud Kaali kraatri tekke vanemasse pronksiaega (1690-1510 e.m.a.). Kõrgete vallidega kraater on omakorda ümbritsetud võimsa kiviaiaga valli välisjalamil, laiem ja varasem osa sellest on dateeritud ajaarvamise vahetusse. Müüri pandud raudkivid on silmatorkavalt suured ja võimsad - osa koguni läbimõõduga 1,5-1,8 m. Kaali hiidmeteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale võis põhjustada suuri purustusi ja inimohvreid. Ebavere lähistel (Ebavere mägi on Pandivere kõrgeimaid tippe) Maa atmosfääri tunginud meteoriit läbis oma teekonna õhus paarikümne sekundiga, kuumenedes selle aja jooksul mitme tuhande kraadini ja helendades silmipimestavalt. Meteoriidi ees sündis kokkusurutavast õhust lööklaine, mille purustav maru rullus üle maa mitmesaja kilomeetri ulatuses lennutrajektoori all, taga tekkiv vaakum aga täitus uuesti õhuga kurdistava mürinaga. Õhk rebis meteoriidi pinnalt sulametalli tükke ja tilku, mis jäid lennujoonele ergava sabana. Helendav saba paistis kaugemalt vaatlejale, nagu oleks Saaremaasse kaldu löödud hiiglaslik tuline vai. Meteoriidi kokkupuutel maaga tekkis plahvatus ja järgnes uus lööklaine epitsentriga Kaalis. Naabruses asuvad hõimud vaatasid sadade kilomeetrite raadiuses hirmu ja õudusega, kuidas pikse tulevai kurdistava raginaga läbi õhu sähvas, et siis Saaremaa kivisesse pinda tungida. Kui Virumaa inimesed nägid meteoriiti langemas Saaremaale, järeldasid nad sellest, et nende jumal on suure välgu ja müristamisega valinud omale uue asupaiga. Lennart Meri ja Vello Lõugas on osutanud Henriku Liivimaa kroonika kirjeldusele 1220. aastast, mille järgi olevat Virumaa “ilusa metsaga” mäelt lennanud Saaremaale saarlaste suur jumala Tharapita, milline lennutee langeb kokku meteoriidi langemistrajektooriga. Karjala mehed aga liikusid meteoriiti jälitades üle Neeva jõe lõunasse, „Kalevalas“ on kirjeldatud nende teekonda.

Kõljala küla, Püha kihelkond, Saaremaa.
Raivo Ird]]> https://www.maavald.ee/gallery-895 /kuvavoistlused/v-h/2013/iida-koobas-434 Suuruselt teine, Iida koobas asub Iida talust paarsada meetrit lääne pool väikeses langatuslehtris. Koopa sissekäik on meetrijagu kõrge ja kaks meetrit lai. Koopas käis sees ja jäädvustas alumise kuva geoökoloogia tudeng Oliver Koit.

Kuimetsa karstiala
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-434 /kuvavoistlused/v-h/2013/suur-koobas-949 Kuimetsa karstiala avaraimat koobast kutsutakse Kuimetsa Suureks koopaks. See asub Kuimetsat Kosega ühendavast maanteest sadakond meetrit läänes. Koopaava läbimõõt on küll kõigest pool meetrit, kuid sealt 16 meetrit käpuli roomates peaks jõudma kuni kahe meetri kõrgusesse ja kümne meetri laiusesse avarasse ruumi. See koobas võib varsti ostutuda ka Eesti pikimaks - http://uudised.err.ee/?06273542. (Alumise pildi autor on geoökoloogia tudeng Oliver Koit. Minul endal jäi selle jaoks natuke julgusest puudu.)

Kuimetsa karstiala
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-949 /kuvavoistlused/v-h/2013/urge-052-1039 Koht, mis aprillis oli üleni vee all. Nüüd, juunis, on näha sõnajalgade varjus ka koopasuid. Need maa-alused koopad olevat Henriku Liivimaa kroonika järgi olnud pelgupaigaks harjulastele, kes vaenlaste eest end peitsid. Samuti on koobaste kohta ka mitmeid erinevaid pärimuslugusid.

Kuimetsa karstiala
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-1039 /kuvavoistlused/v-h/2013/jarlepa-609 Ajalooline risttee, kus on käidud ravimas ja nõidumas. Kuigi põhimõtteliselt on võidud igal ristteel nõiduda, on Järlepa eriline oma kaasaega jõudnud toimingute poolest. Pärimust Eesti Rahvaluule Arhiivist: "Järlepa ristteel käisid kratti tegemas. Me leidsime poolelitehtud krati sealt. Kangapoolisi oli seest täis, punase lõngaga oli seotud, puust sarved olid peas. Me viskasime puruks. Üks kalts oli ümber seotud. Kolme varastud ahjuluua paeltega pidi siutud olema". "Järlepa risttee pääle olid ka viind asju. See pidi ka arstima ja aitama. Võtsid sealt peoga kruusa. Vanemad inimesed rääkisivad, et seal juhtub ikke midagist. Naised käisid Järlepa ristteel salaja oma tavasid järgimas. Valge riie võeti üle ning vokk kaasa." Nõidustoimingute tegemise sagedasemaks ajaks on olnud täiskuu neljapäev. (http://www.ancientsites.eu/et/objects/place/111-jarlepa-crossroad)

Mahtra-Järlepa maantee ja Lõiuse-Järlepa maantee ristumiskoht
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-609 /kuvavoistlused/v-h/2013/koopad2-684 Iida urgete kohta on mitmesuguseid rahvajutte. Vanimad andmed nendest maa-alustest koobastest pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast.

Kuimetsa karstiala
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-684 /kuvavoistlused/v-h/2013/koopad-683 Iida urgete kohta on mitmesuguseid rahvajutte. Vanimad andmed nendest maa-alustest koobastest pärinevad Henriku Liivimaa kroonikast.

Kuimetsa karstiväli
Elis Pillov]]> https://www.maavald.ee/gallery-683 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsentaebla-allikas-3-1096 Muistis paikneb kõrgel lagedal parandatud põllumaal ja kujutab endast praegu tavalist drenaažikaevu. Allika peale on seatud betoonrõngas. Selle all, ca 2m sügavuses kulgeb ida suunas drenaažitoru /http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=10169/

Lääne maakond, Taebla vald, Pälli küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1096 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsentaeblaallikas-2-1098 Ohverdamise kohta andmed puuduvad, kuid allikavett on peetud ravitoimeliseks, seda just silma- ja kõrvahaiguste puhul (H. Moora, Läänemaa muinasaeg. Tartu Ülikooli Arheoloogia Instituudi toimetised VII. Tartu, 1942, lk 23).

Lääne maakond, Taebla vald, Pälli küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1098 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsentaeblaallikas-1-1097 Ohverdamise kohta andmed puuduvad, kuid allikavett on peetud ravitoimeliseks, seda just silma- ja kõrvahaiguste puhul (H. Moora, Läänemaa muinasaeg. Tartu Ülikooli Arheoloogia Instituudi toimetised VII. Tartu, 1942, lk 23).

Lääne maakond, Taebla vald, Pälli küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1097 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsenallikas-1-1086 http://www.muinas.ee/register nr. 10071 (Allika arvatav koht kaardi järgi, tähistav silt kadunud)

Lääne maakond, Oru vald, Saunja küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1086 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsentammedjalukse2-1100 http://www.muinas.ee/register nr. 10066

Lääne maakond, Oru vald, Jalukse küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1100 /kuvavoistlused/v-h/2013/yllekytsentammedjalukse-1099 http://www.muinas.ee/register nr 10066

Lääne maakond, Oru vald, Jalukse küla
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1099 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlapalivere-360

Lääne maakond, Taebla vald, Allikmaa küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-360 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlaorukivi-2-359 http://www.muinas.ee/ nr.10078

Lääne maakond, Oru vald, Oru küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-359 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlakeedikaallikas-2-341 http://www.muinas.ee/register nr. 10070

Lääne maakond, Oru vald, Keedika küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-341 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlakeedikaallikas-340 http://www.muinas.ee/register nr. 10070

Lääne maakond, Oru vald, Keedika küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-340 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlaohuallikaspadise-4-352 http://www.muinas.ee/register nr. 18616

Harju maakond, Padise vald, Audevälja küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-352 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlaohuallikaspadise-3-351 http://www.muinas.ee/register nr 18616

Harju maakond, Padise vald, Audevälja küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-351 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlaohuallikaspadise-2-350 http://www.muinas.ee/register nr 18616

Harju maakond, Padise vald, Audevälja küla
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-350 /kuvavoistlused/v-h/2013/edgarmaidlaohuallikaspadise-349

Harju maakond, Padise vald, Audevälja küla (http://www.muinas.ee/register nr 18616)
Edgar Maidla]]> https://www.maavald.ee/gallery-349