https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/pyha-hiide-minnakse-abielule-onnistust-saama-hiieniinepuu-ilumael-882 Hiieniinepuu jääb päris tee lähedale.olen sealt palju mööda sõitnud,aga nüüd lugesin \"Maakodust\"hiiete ja pühapaikade kohta ja see hakkas mind huvitama.Nii ma läksingi seda kohta lähemalt vaatama

Harjumaal, Ilumäe Hiieniinepuu
Reet Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-882 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/kolmas-allikas-asub-oja-laiendis-valgeallikas-680 Saula hiies kõrvu kolm allikat. 2004. a. võeti Valgeallikast vesi, millega keedeti puder soome-ugri maailmakongressi puhul toimunud hõimurahvaste ühispalvuseks.

Harjumaal Saula hiies
Reet Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-680 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/teine-heledama-veega-allikas-mustallikas-995 Kolm allikat, vt. esimese pildi juures - Siniallikas

Harjumaal Saula hiies
Reet Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-995 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/maanteele-lahim-allikas-on-rohekassinise-veega-siniallikas-735 Harjumaal Saula hiies on kõrvu kolm suurt allikat: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas, mis hoiavad meie lipu värve. Neid allikaid kaitseb Siniallika Tölp - haldjas, keda seal aeg-ajalt nähakse.

Harjumaal, Saula hiies
Reet Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-735 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/sulevojamaa-ilmamaekivi2-945

Tammetsõõri kõrval, Ilmamäelt. Võru maakond, Lasva vald, Antsumäe küla
Sulev Ojamaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-945 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/sulevojamaa-ilmamaekivi1-944 Sulev Ojamaa leidis selle kivi 30 aasta eest. Midagi ta selle kohta ei tea.

Võru maakond, Lasva vald, Antsumäe küla.
Sulev Ojamaa]]> https://www.maavald.ee/gallery-944 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/allararon-vikerkaarkundahiiemael-1-238 Pildistatud 2009.a. maikuus peale tugevat vihmasadu.

Kunda linn
Allar Aron]]> https://www.maavald.ee/gallery-238 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/toivosepp-sygisvaade-palukyla-hiiemaelt-1018 Paluküla hiiemägi on ajaloolise Harjumaa kõrgeim mägi ja mäelt näeb kaugele. Samuti on mägi nähtav ka üle raba Lalli külast Sonni mäe otsast.

Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla
Toivo Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-1018 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/toivosepp-vaade-palukyla-hiiemaelt-1019 Paluküla hiiemäe küljele soovib Kehtna vallavalitsus maa sisse kaevata kunstlumetorustiku. Siin on suvel vaatamist ka taimehuvilistel, kuna liigirikkal sürjaniidul kasvab palju erinevaid taimeliike, siin ja all veekogu idakaldal leidub liike, mida mujal ümbruskonnas on vähe (nt. mägiristik, kassisaba, kuldkann, nurmnelk, kassikäpp, metsülane, vahelmine põdrajuur, tõrvalill ja angerpist. Olen nii mõnegi taimeliigi enda jaoks selgeks saanud just Paluküla hiiemäel, ka tol heinakuul olin sealset kooslust kirjeldamas.

Rapla maakond (vana Lõuna-Harjumaa), Palukyla
Toivo Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-1019 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/toivosepp-palukyla-hiiemagi-jpg-1016 Sügisel on puud ehitud rohkete kolletavate lehtedega. Sel päeval tulin Vahastust ja põikasin mäelt läbi, mäel oli vaikne ja rahulik, mis muutis seal olemise väga meeldivaks. Paluküla hiiemäest on rohkesti pärimust teada, seal ei tohtinud puid maha võtta, sinna viidi ande, peeti jaanitulesid, olen kuulnud, et seal võib olla kalmusid.

Kehtna vald, Paluküla
Toivo Sepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-1016 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-vage-ammutamas-221 Pühapuu on söötis rohumaa kulupõlengu tagajärjel põlenud, kuid üks tema säilinud osa näib otsekui sarviline ürgloom maapinnast jõudu ammutavat, enesel südamekujuline silm peas. Puu näib tahtvat meile öelda: maast tuleb vägi, armastus ja igikestmine.

Põlva maakond, Kanepi vald, Karste küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-221 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-elatanud-esiema-215 See pahklik puu on Eesti vanim (umbes 400 a) ja jämedaim (ümbermõõt rinnakõrguselt 6,9 m) harilik pärn. Pärimus räägib, et kui käsi selle pärna pahkadel hoida, annab ta kätele tervendava jõu. Oma inimesetaolise väljanägemise tõttu mõjub see puu pärnade ja vahest isegi kõikide puude elatanud esiemana.

Saaremaa, Mustjala vald, Liiküla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-215 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-lahkumislehvitus-218 Enamus pärna tüvest on hävinud ja puuhiiglane toetub kahest jämedast oksast moodustunud hapra ilmega jalale. Selline kasvamisviis jätab esmapilgul võimatu mulje - puu näib meile otsekui lahkumiseks lehvitavat. Niisugune kujutluspilt kinnitab omalt poolt pärimust, mille kohaselt võivat puud aegajalt üsna inimese kombel oma asukohta vahetada. Siinses Pärnamäe nime all tuntud paigas asus 11.-17. sajandil matusepaik ja tõenäoliselt ka hiis.

Tartumaa, Tartu vald, Vedu küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-218 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ilmeparik-lehmjatammik-439 Need kaks tamme tammiku servas tee ääres on peigmees ja peiupoiss. Peiupoiss on oma elu juba ära elanud. Peigmehe juurde kuulus ka pruut, kuid pruut sai hukka hooletute inimeste käe läbi (pandi põlema). Need tammed on üks osa tammiku legendist, mis räägib pulmaliste moondamisest tammedeks selle eest, et nad rikkusid tolleaegseid tavasid ja tabusid. Tammikus on esindatud väga palju taime- ja linnuliike. Lehmja tammik on tuntud hiiekoht.

Jüri alevik, Rae vald.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-439 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/saula-siniallikad-kose-vald-931 Aegajalt külastan seda püha paika, mis on minu meelest üks imetusväärsemaid loodusnähtusi Tallinna lähistel.

Kose vald
Kristjan Käsk]]> https://www.maavald.ee/gallery-931 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ilmeparik-orjakivi-447 kunagi omalajal oli Keila mõisnik sellel kivil surnuks peksnud vastuhakanud orja 7 poega.Nende mälestuseks istutas isa ümber kivi 7 pärna.

Harju maakond, Keila linn
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-447 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-sarnane-synnitagu-sarnast-220 Vanasti vaatas inimene puid ja otsis neilt enesega sarnast. Sarnane loodeti sünnitavat sarnast: olgu selleks siis kasvajaid tohderdav kasekäsn või tuulehaigusi tuulde tagasi viis tuulepesa. Nüüd paneb inimene ise puule märke, kuid ikka vanas lootuses, et sarnane sünnitaks sarnast - olgu siis nuku asemele lapse või linnupesa kujundina kaasade ühise kodu. Varem piisas pühapuu juurde tulijale üksnes paelast, pelgalt inimese mõte oli sarnane ta palvele. Nüüd on pulmaliste jaoks saanud iidsest Ilumäe hiieniinepuust pulmasoovide täideviija - soov aga olgu puust ette ja punasega tehtud.

Lääne-Virumaa, Vihula vald, Ilumäe küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-220 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/plaat4-256-870 Prandi allikad asuvad minu suvetare lähedal. Seda paika hoiab ja hooldab http://www.prandiallikad.ee/ . Allika veega on ravitud silmi.

Prandi allikas asub Järvamaal Koigi vallas Tallinn-Tartu maantee sajanda kilomeetri posti juurest paremale keerates umbes 2 kilomeetrit.
Rael Linusk]]> https://www.maavald.ee/gallery-870 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-annemagi-214 Annemägi on muistne ohverdamiskoht. Nüüdseks on mäe nõlvadelt paiguti kruusa kaevatud, naabertalu kasutab püha mäge karjakoplina. Muistseid tavasid meenutab mäe peale rajatud kiik. Mäeveerul kasvab ohvrikask: pärimuse järgi olevat siinse talu peremehe surma järel kasel üks haru ära murdunud, teine läinud sama teed naabriperemehe lahkumise aegu.

Tartumaa, Märksa vald, Mäletjärve küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-214 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-kohtukivi-217 Pühapaigal on vahel jutustada süngematki lugu - mõned neist on olnud kohtupidamispaigaks. Murdunud ladvaga Purtse ohvripärna juures paiknev lame ohvrikivi asunud varem puust 50 m kaugusel idas, kuid jäänud kolhoosnikele põllutöödel jalgu ja toodud puu kõrvale. Pärimuse järgi peeti vanasti pärna all kohut ja surmaotsus viidi kohe sellel kivil täide. Hukkamist tõendavat kolbad, mida aegajalt siin kandis maa seest leitakse. Veel praegugi on kombeks pärna harude vahele või siis kivile münte jätta.

Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Purtse
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-217 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/eleloonde-soosaare2-364 Olen seal hiies varem titena käinud, kuid ei mäleta sellest midagi. mäletan vaid sinna minekut, hiiest ei mäleta midagi. See pilt on tehtud kasupäeva ajal, kui Härjapea kodalased käisid Soosaare hiies.

Harjumaa, Nissi vald, Nurme, Varese ja Madila külade ristumiskoht.
Ele Loonde]]> https://www.maavald.ee/gallery-364 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/eleloonde-soosaare1-363 Olen seal hiies titena mitu korda varem käinud, kuid ei mäleta sellest midagi. Mäletan vaid seda kuidas ma sinna läksin, hiiest ei mäleta midagi. See pilt on tehtud kasupäeva ajal kui härjapea kodalased käisid Soosaare hiies.

Harjumaa, Nissi vald, Nurme, Varese ja Madila küla ristumiskoht.
Ele Loonde]]> https://www.maavald.ee/gallery-363 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-hiis-on-puhtus-216 Hiis on puhtus. Mustalt hiide ei minda, siia tullakse puhaste riiete ja puhta meelega. Hiis eeldab puhtust nii ihurõivastelt kui kehalt eneseltki. Ent nõnda sama puhtad peaksid olema meie teod, sõnad ja isegi mõtted.

Tartumaa, Haaslava vald, Koke küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-216 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-vanad-sobrad-222 Vara ohvritamm kasvab harvaesinevas sõbralikus koosluses kirikuga. Brigittale pühendatud kabel rajati siia arvatavasti juba orduajal, selle esmamainimine jääb aastasse 1669. Nüüdne kivikirik valmis 1855. a. maha põlenud kabeli asemele. Tamm on kasvanud 24 m kõrguseks, tema ümbermõõt on 4,2 m.

Tartumaa, Vara vald, Vara küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-222 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/ain-raal-vellavere-hiiemagi-223 Vellavere hiiemäe kõrvale rajati nõukogude ajal krossirada. Nüüd lõõskab mööda tühja hiievälja vaid tuul, kääksutades unurusse jäänud peldiku kiivakiskuvat ust. See paik väljendab hiie valu „püha kolmainut“: hävitamine, täislaskmine ja lõpuks - unustamine.

Tartumaa, Konguta vald, Vellavere küla
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-223 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/p1010062-802

Kuremäe
Kalev Kolk]]> https://www.maavald.ee/gallery-802 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/tuhalata-noiakaev-keemas-2008-sygis-1027 Eelmise Talve alguses, seoses suure hulga lume sulamisega hakkas nõiakaev järjekordselt keema. Otsutasin, seda huvitavat loodusnähtust jäädvustada, kuna seoses kavatsusega antud piirkonda paekivi kaevandus rajada võib see ainulaadne nähtus jäädavalt kaduda.

Tuhala
Kristjan Käsk]]> https://www.maavald.ee/gallery-1027 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/sugulaste-kokkutulek-094-942 Pärimuse järgi vana-aegne pelgupaik sõja ohu korral, kuhu viis salatee.

Lääne maakond Kuijõe küla Hiie talust umbes 1 km Valgeristi rabas
Helju Staal]]> https://www.maavald.ee/gallery-942 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/sugulaste-kokkutulek-087-941 Koht rabas on teada igi ammusest ajast oli olnud külaelanike pelgupaigaks ohukorral sõdade ajal - rääkis Tiina Reinbach-Rannik sünd 1886 - teed sinna teadis mõni üksik sest soosaar oli ümbritsetud veega - tee oli olnud püstpalkidest

Läänemaa Risti ja Oru vald Valgeristi raba
Helju Staal]]> https://www.maavald.ee/gallery-941 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/dscn0431-319 vanade eestlaste pelgupaik soos kuhu viis salatee püstpalkidest mida vähesed teadsid -rääkis vanaema sünd 1886 a.

Läänemaa Risti ja oru vald Valgeristi raba
Helju Staal]]> https://www.maavald.ee/gallery-319 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/dscn0428-318 koht on teada igi ammusest ajast kuna seda on endis aegsed külaelanikud kasutanud ohu korral pelgupaigana kuhu viis ainult püstpalkidest salatee mida üksikud teadsid

lääne maakond Risti ja Oru vallas Valgeristi rabas unustatud koht-suured lehtpuud ja ohvrikivi-Hiie tukani umbes 1 km Sooääre külast üle magistraalkraavi mööda raba
Helju Staal]]> https://www.maavald.ee/gallery-318 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/imgp0245-585

Lehmja küls, Vaskjala (Jyri) kihelkond (Rae vald, Jüri)
Kalev Kolk]]> https://www.maavald.ee/gallery-585 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/img-1997-478 Ohvriallikas ehk Arstiallikas on linnuse all orus, noored neiud ohverdanud seal oma ilu säilitamiseks helmeid. Sellest toimingust saanudki maakoht endale nime. Allika vesi olnud «rohuks seitsme tõve vastu»

Helme vald, Valgamaa
Toomas Koitmäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-478 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/img-1960-477

Helme lossivaremete külje alla
Toomas Koitmäe]]> https://www.maavald.ee/gallery-477 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/airi-kurs-lutsar-ohvrikivi-233

põlvamaa
Airi Kurs-Lutsar]]> https://www.maavald.ee/gallery-233 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/airi-kurs-lutsar-neitsikoobas-232

põlvamaa
Airi Kurs-Lutsar]]> https://www.maavald.ee/gallery-232 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/airi-kurs-lutsar-salakuulaja-kivi-234

põlvamaa
Airi Kurs-Lutsar]]> https://www.maavald.ee/gallery-234 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/musumand1-780 Omapärane mänd, mis on 16 m kõrge ja ligi 4 m lai. Nimi „Musumänd“ on tulnud legendist, et armunud, kes puu all suudlevad, jäävad igavesti ühte. Iidne legend elab edasi pruutpaaride hüvanguks, kes puu all igavest truudust kinnitavad. Eks käi noorpaaridki sellest legendist lähtuvalt, juba aastasadu, kohe peale abielu sõlmimist suudlusega oma õnne kinnitamas Musumänni all ning siia oma armastuse kinnitamiseks linte seovad. Puu külge on seotud ka kompveke, lipse ja isegi üks kingapaar. Viimastel aastakümnetel käibel olev nimi „ŠiÅ¡kini mänd“ tuleneb tuntud vene kunstniku . I. ÅšiÅ›kinilt, kes ajavahemikus 1880-1895 Narva- Jõesuus suvitas ja männi ümbruses maalimas käis. Kuulsamad siin maalitud teosed on 1888. aastast “Mets Narva lähedal” ja 1889. aastast “Udria rannal”, mis asuvad Vene Muuseumis.

Narva-Jõesuu ja Meriküla vahel
Maret Vihman]]> https://www.maavald.ee/gallery-780 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/vladimirmyller-kuremae-allikas2-1067

Ida-Virumaa, Kuremäe
Vladimir Müller]]> https://www.maavald.ee/gallery-1067 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2009/2009/dsc-7791-284 Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise või maailmarändur Pythease reisikirjadega.

Kaali kraater on meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Airi Kurs-Lutsar]]> https://www.maavald.ee/gallery-284