https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/marimets-hobeemalattes-764 Inimene viskab Emalättesse enamasti münte. Loodus ise on lättesse pillanud kaselehed, mis kumavad pruunika vee taustal hõbedaselt.

Põlvamaa, Taevaskoja
Mari Mets]]> https://www.maavald.ee/gallery-764 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/marimets-emalate-763 Emaläte Taevaskojas on tuntumaid pühakohti. Allikavette on visatud münte, samuti on neid jäetud kividele. Allikaveega pestakse nägu (veel olevat silmadele tervendav toime), sellesse kastetakse ehteid, et neid (mõtteliselt) puhastada, samuti võetakse vett joomiseks.

Põlvamaa, Taevaskoja
Mari Mets]]> https://www.maavald.ee/gallery-763 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/marimets-annidohvrikivil-762 Kiidjärve töödeldud ohvrikivile on jäetud sendid. Tahvlike kivi kõrval jutustab, et ohvrikividele on vanasti asetatud andamit: saadusi, münte, väikeloomi jms. Samas võib ka oma soovid mõtteliselt kivile asetada. Loodus ise on siia visanud koltunud lehti, oksaraage, okkaid, jänesekapsast, purunenud teokarpe.

Põlvamaa, Kiidjärve, Hatiku oja kallas
Mari Mets]]> https://www.maavald.ee/gallery-762 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/marimets-kiidjarveohvrikivi-765 Tagasiteel Valgesoo rabast läksime sõbraga vaatama, kas Kiidjärve RMK metsamaja on alles. Leidsime eest lauahunniku. Samas kõrval aga oli ohvrikivi. Selle juures oleval tahvlil on kirjas, et tegemist on töödeldud ohvrikiviga Hatiku oja kaldal. Kiidjärve oli vanasti tuntud kui ohverdamise koht, ohverdamised jätkusid isegi ristiusustajate ehitatud kabeli kõrval.

Põlvamaa, Kiidjärve, Hatiku oja kallas
Mari Mets]]> https://www.maavald.ee/gallery-765 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/ilmeparik-mustahamba-tamm-jpg-441 Mustahamba tamm oli vanasti ristipuu.Iga kord kui surnuvoor Ruusmäelt Rõuge surnuaeda sõitis, lõigati lahkunu mälestuseks tamme tüvesse rist. Varem olnud tüve koores näha kümneid riste, millest nüüd enamik kinni kasvanud.Tamme kohta teadis lugusid rääkida lähimas talus elav Ülo Kõva. Mees kõneles, et Mustahamba talu jagati enne II maailmasõda kaheks: Suuretamme ja Tammeharu taluks. Tema on nüüd Suuretamme talu peremees. Vanu lugusid mäletas ta oma vanaisalt. Ühe loo järgi olevat Mustahamba talu nimi tulnud selle järgi, et kunagi ammu olnud talus sulaseks lätlane, kellel suus must hammas.Tamme kasvama hakkamise kohta rääkinud vanaisa rahvaloo. Talumees jätnud tamme põllul kasvama väga äbariku välimuse pärast. Mees mõelnud, et mis ma tast ikka maha löön, kasvagu edasi. Sellepärast tamm nüüd nii haraline olevatki, et ta nooruses madal ja vilets välja nägi, seletas Ülo.

Võrumaal,Ruusmäe-Rõuge maantee ääres Haanja vallas Raagi külas
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-441 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/ussikuningas-1040 Tänavu suvel Pärnus viibides astusin läbi linna infopunktist. Küsisin, kus asub kõige lähem ohvrikivi. Või kui kivi parajasti meelde ei tule, siis mõni muu looduslik pühapaik. Infotüdruk laiutas käsi, kergitas kulme ja andis muude keha keele kõnelemise viisidega märku, et kui keegi võib üldse üllatavaid asju pärida, siis olen see mina. Ja et ükski hing pole varem selle pealegi tulnud, et keskaegse müüritorni või uusaegse restorani asemel üht tühipaljast kivi küsima tulla. Tüdruk oli siiski oma ülesannete kõrgusel. Kribinal-krõbinal ronis ta arvutisse ja oli peagi tagasi teabega, et lähim ohvrikivi paikneb Ertsma külas ja et Ertsma küla asub... Jõudsin külla ja küsisin esimeselt ette juhtunud talumehelt, kus säherdune kivi asub. Tekkinud vaikust ilmestasid otsaesise kortsutamine ja kukla sügamine. Alles siis tuli meenutus, et põllu peal on tõesti üks valkjat karva silt. Ehk selle sildi ligidal? Oli. Tulemise vaev tasus end veel teistki korda. Kivil pikutas ussikuningas, nagu ma hetk hiljem seda rästikut kutsuma hakkasin. Ja ta pikutas keset anniraha.

Pärnumaa, Pärnu-Jaagupi, Erstma küla
Heiki Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-1040 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/ilmeparik-ristipuu-jpg-451 Mustahamba tamm oli vanasti ristipuu.Iga kord kui surnuvoor Ruusmäelt Rõuge surnuaeda sõitis, lõigati lahkunu mälestuseks tamme tüvesse rist. Varem olnud tüve koores näha kümneid riste, millest nüüd enamik kinni kasvanud.Puu kõrguseks on mõõdetud 24 m ja tüve rinnasümbermõõduks 663 cm. Ilusat, peaaegu maani ulatuva võraga puud on ühel oma joonisel kujutanud ka Günther Friedrich Reindorff.

Mustahamba tamm kasvab Võrumaal Haanja vallas Raagi külas Suuretamme talu lähedal.Tamm asub otse Ruusmäe-Rõuge maantee ääres.
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-451 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/ilmeparik-ohvrikivi-jpg-444 Arvatakse,et enne piiskopi residentsi asus toomemäel muinaseestlaste püha hiis.

Tartu linn,Toomemäel
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-444 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/ilmeparik-assakunoiakivi-jpg-437 Euroopa suurima väikelohkude arvuga kivi.Kivil on 405 kunstlikku lohku ja lai sile liurenn, mis annab tunnistust varasemast kasutamisest viljastusmaagia rituaalides. Kivi avastas 1964. aastal Oskar Raudmets.

Vana – Tartu maanteel Assakul,Rae vald,Harjumaa
Ilme Parik]]> https://www.maavald.ee/gallery-437 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2010/2010/lehtmetsaarstikivi3-710 vana lugu

muhu
]]> https://www.maavald.ee/gallery-710