https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/s-i160m-923 Minu jaoks on Inglismaa salapärasemaid ja mystilisemaid paiku kindlasti Stonehenge. Tema olemasolust kuulsin ja nägin pilte kunagi nooruses ja kummitama on ta jäänud mind senini. Sellise ehitise otstarbes pole selgust siiani. Arvataks et see oli muistne pühakoda, ohvripaik või observatoorium. Esmakortselt sattusin sinna tosin aastat tagasi. Teel sinna tabas meid paduvihm ja meeleolu kippus langema. Kohale jõudes jäi vihm üle ja ka päike tuli välja ja võimas kividest ring näitas end meile täies hiilguses. Boonusena tulid sinna ka tantsijate grupp, kes esitas vanu rituaalseid tantse.

Stonehenge, Suurbritania
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-923 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/mg-3927-50 Kaali järv on kahtelmata Eesti üks tumtumaid ja müstilisemaid pühapaiku.

Kaali kyla Saaremaal.
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-50 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/mg-3829-49 Vanarahva jutu järgi olevat seal Suur Tõll Vanapaganaga võidelnud, mille käigus vanapagana oda katki läind. Vanapagan hüüdnud „Oda läts“. Sellest ka nimi Odaläts. Vanapagana jalajälgedesse tekinud allikad. Veel räägitakse et allikaveega on hea silmi pesta, kuna sel on raviv toime ning noorendav mõju.

Odalätsi küla, Kihelkonna vald, Saare maakond
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-49 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/mg-8910-57 Sellel ristipuul on õnne lõpetada oma elutsykkel loomulikul teel. Paljudel Rosma ristipuudel aga seda õnne ei olnud, kui nad jäid ette teeehitusele.

Põlva külje all
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-57 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/mg-7765-55 Kunagi oli Väikse Taevaskoja silla otsas värav kirjaga „Värav Taevaskotta“. Nyyd on aeg ajalt võimalik näha silda kaunistatult, kui inimesed tähistavad Taevaskojas oma tähtsamat eluhetke.

Taevaskoja, Põlvamaa
Arvi Rungi]]> https://www.maavald.ee/gallery-55 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/p1217153-815 Ebavere hiiemäel elab mitmed loomad. Septembri kuus 2010 räsistas mitmed trombid Väike-Maarjad ja ka Ebavere mäge. Tormikahjustused olid väga suured hiies. Rästiku elukeskkond muudus ka tormi tõttu väga palju. Mitmed puud olid kukkunud, väga paljudel oli latv murdunud. Rajad olid suletud. Yhe suure kuuse juures nägime kuidas rästik liikus raja peal, otsides endale uue koha muutunus keskkonnas.

Ebavere hiiemägi, Väike-Maarja vald, Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-815 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/20112011ebaverejaajuuksed-182 Haldjajuuste (jäähabe, jäävill) kasvamiseks on väga soodsad olud Ebavere hiiemäel, eriti mäe läänepoolsel kyljel. Hilissygisel kui temperatuur langeb mõne kraadi miinusel ja on kõrge õhuniiskus hakkab jäävill kasvama lagunevadel raagudel. Puidu pooridest venib välja jääniit, mis kasvab pikemaks aga jämedamaks ei muutu.

Ebavere, Väike-Maarja vald, Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-182 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/01102011ebavere-seened-178 Ebavere hiiemäel kasvab väga mitmed seened.

Ebavere, Väike-Maarja vald, Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-178 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/20081102ebavere-viru-180 Ebavere hiiemägi pakub alati põnevat elamust. Siin pildil on näha hiie väiksemad "asunikud".

Ebavere, Väike-Maarja vald, Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-180 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/20090512jarvepereviru-181 Ainuke asi mida on alles Järvepere kylast on kyla ohvripärnad.

Järvepere kyla Kiltsi kyla lähedal, Väike-Maarja vald, Virumaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-181 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/vershininoohvripuuvenemaa-1058 22.8.2012 külastasime Ust-Pocha kyla ja teel sinna palusime peatust kui sõitsime vanast hiiepuust mõõda. Hiiepuu juures oli ka pink ja laud. Puule oli riputatud silt punasega kirjutatud "Ma armastan sind". Meile õeldi et ei tohi pildistada kui keegi anni annab või seob ohvripaela. See mõjub inimisele halvasti, eriti sellele keda pildi peal jääb ja anni annab.

Vana ohvripuu kasvab Vershinino ja Ust-Pocha vahel, kohe tee ääres. Kenozero rahvuspark, Arkhangelski oblast, Venemaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-1058 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/img-2383-483 26.8.2012 kylastasin Zhiknovo kyla. Sealsest hiiest rääkis meile paar päeva varem 24.8.2012 kyla endine elanik Alexandra Alexandronova et kui tema oli noor tahtis ta koristada hiies. Kylarahvas oli siis talle ytlenud, et ta ei tohi ykski puuoks puuttuda. Alexandra ytles hiite kohta "Meieta kasvab, meieta hävib".

Shiknova kyla, Kenozero rahvuspark, Arkhangelski oblast, Venemaa
Kairi Orav]]> https://www.maavald.ee/gallery-483 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/img-2341-482 26.8.2012 kylastasime Karusaart ja sealne kitsas hiis mis koosneb kadakatest ja pihlakadest. Keskel on rada. Kahvuspark hooldab rada kuna saare kylastajad käib läib hiit kui saarele tehakse ekskursoone. Hiiekoha alguses on tsässona. Vanasti ymbritses hiit hooldatud niitetud maastik aga enam keegi saarel ei ela. Niitud kasvavad kinni. Rahvuspark teab et niidud tuleks niita aga raha selleks pole. Hiiekadakad on vanad ja võimsad.

Karusaar, Kenozero rahvuspark, Arkhangelski oblast, Venemaa
Kairi Orav]]> https://www.maavald.ee/gallery-482 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/img-2186-480 Kõnnisin hiise, mõõda järveranda. Seal nägin ilus vana puu.

Chishkina kyla, Kenozero rahvuspark, Arkhangelski oblast, Venemaa
Kairi Orav]]> https://www.maavald.ee/gallery-480 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/973-141 25.8.2012 kylastasin Chishkina hiit. Hiis pole väga suur. Ta on neeme peal, kohe kylatänava lõpus. Hiie piir on väga selga. Hiis pole piiratud aiaga, vaid koduloomadel on vaba pääs hiiele.

Chiskina kyla, Kenozero rahvuspark, Arkhganelski oblast, Venemaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-141 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/972-140 25.8.2012. Kylastasin Chishkina hiiekohtÑ„ Kenozero järve kaldalб Лутщяукщ Kenozero rahvuspargis. Rahvuspark oli yles pantud keelusilt ka teate et kui rikutakse siis saab trahvi.

Chiskina hiis, Kenozero rahvuspark, Chishkina kyla, Kenozero rahvuspark, Arkhangelski oblast, Venemaa
Annika Michelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-140 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/polula-pyha-mand-0068-872 Püha Põlula männi üks kahest võimsast tüveharust on hiljuti murdunud. Mänd on tuntud ka Lavi pühamänni nime all. Põlula-Lavi tee äärde jääb ka tuntud tugevavooluline ning paljude muistenditega seotud ilus Lavi ohvriallikas. Allikas piirneb Männikvälja mõhnastikuga, mille külgedel langeallikad avanevad.

Põlula pühamänd kasvab Lääne-Virumaal Rägavere vallas Lavi külas Tiigi talumaal otse Põlula–Liiva (Sae) tee ääres.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-872 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/kallukse-mand-625 Väga heas kasvujõus Virumaa tuntuima hiiemänni, mille vanus küündib rahva mälus mitme tuhande aastani, kõrgus on 12 m ning tüve rinnasümbermõõt 349 cm (Suuroja, 2011). See on tuhanded aastad vana, see mänd. Kui eestlased rändasid seie, siis palusid oma jumalat seal… Kallukse mänd pidi olema, et veri tuleb välja, kui teda haavad. (Kallukse 1885) Meie lähedal Kasemäe talu maa peal Kadrina-Pala maantee ääres kasvab suur põline mänd, mida hüütakse Hiiemänniks. See on juba vana mänd, mille juures käidi ohverdamas. (Kadrina 1939)

Kallukse mänd kasvab Lääne-Virumaal Kadrina vallas Vaiatu külas Toomingamäe maaüksusel Kolu–Kallukse tee esimesel kilomeetril vahetult tee ääres lagedal põllul.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-625 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/laekvere-mand-0064-697 Keset lagedat välja Kõrgemäel sirguv madalakasvuline jändrik Laekvere mänd on Eesti üks kaunimaid põlipuid ning selle külastamine, juhtugu see siis suvel või talvel, pole kunagi liiast. Laekvere mänd kasvab vanal kalmel, mille juurest 1938. a. leiti nooremasse rauaaega kuuluvaid esemeid. Laekvere männi lähedal, vahetult Paasvere maantee ääres kasvas veel teinegi põlispuu - Laekvere kuusk. Need puud on tuntud ka hiiepuudena hiiekuusk ja -mänd (pruut ja peigmees). Kuusk kuivas 1950-ndate aastate paiku. Mänd on sirgub kaitsealuse puuna tänaseni. Arvatakse, et mänd on pärit Põhjasõja ajast, kuid tema päritolu võib ulatuda veelgi kaugemasse minevikku. Paasverest pärit kunstnik Henrik Olvi kirjutab, et tema vanaisa, kes oli sündinud 1823. aastal, mäletas oma nooruspäevilt Laekvere mändi sama suure ja dekoratiivsena, nagu ta nägi seda vanas eas.

Laekvere mänd kasvab Lääne-Virumaal Laekvere vallas Laekvere alevikust idas asuval Laekvere voorel (Laekvere mäel), umbes 100 m kaugusel Paasvere-Rakke teest ning jääb Laekvere alevikust 500 m kaugusele.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-697 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/tollamae-tamm-tollamae-hiietammikus-1020 Pärast tamme suurima tüveõõnsuse põhjalikku plombeerimist tunneb põlispuu end tunduvalt paremini ning näeb kõrgel Tõllamäel väga efektne ning ilus välja. Tõllamäe tamme kõrgus on ligi 20 m ning tüve rinnasümbermõõt 600 cm. Üle 300 aasta vanusele puule lisab väärikust tüve väga rõmeline koor, millele Eesti tammede seas praegu võrdväärset ei leidu.

Tõllamäe tamm kasvab Viljandi maakonnas Paistu vallas Loodi külas Loodi oru veerul Tõllamäe hiietammikus poole kilomeetri kaugusel Viljandi–Nuia maanteest.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-1020 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/vilsi-ohvritamm-1-1061 Avatud maastikul kaugele paistev, keset viljapõldu kõrguv puu jätab juba eemalt väga kauni mulje. Tamm on püstja tiheda võraga puu, külgoksad on silmapaistvalt jämedad ja lühikesed.

Ohvripuu kasvab Valga maakonnas Helme vallas Patküla külas Ala-Vilsi talumaal Helme–Koorküla tee ääres põllul.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-1061 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/kalina-ohvritamm-624 Kalina küla ümbruse loodus on palju kannatanud. Ohvripuust paari kilomeetri kaugusele jääva Kalina rabani jõudis Viru kaevandus seitsmekümnendatel aastatel ning kaevandas rabaaluse alt tühjaks. Kui varem oli Kalina raba tüüpiline lageraba, siis praegu kasvab seal ligi kahe meetri kõrgune tihe männik. Pärast kaevandamist kuivasid rabas ka laukad, samuti rikuti piirkonna põhjaveerežiim, mille tagajärjel jäid veetuks Mäetaguse mõisa lähedal voolanud allikad ning kuivasid ka mõisapargi veetiigid. Kalina rabas asuv liivaseljandik kannab Kalina linnamäe nime. Arvatakse, et seal võis olla kindlustatud pelgupaik. Linnamäe võimalikkust toetavad lähedusse jäävad kaitsealune Kalina ohvritamm ja kivikangrud. Looduslikud eeldused järskude nõlvade ja vallitaoliste moodustiste näol olid kaitseks kohased. Kivikangrud Kalina külas, mille peal aga nüüd suur Hiiemets on. Vist on see ka ohverdamise- ja palvetamise-hiiekohaks pruugitud, et praegust metsa Hiiemetsaks kutsutakse. (Jung III - 1910: 135 Jõh 4 < A. Karlep Pagari külast)

Kalina ohvritamm asub Mäetaguse vallas Kalina külas Võhmari talu heinamaal.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-624 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/tylivere-tamm-1029 Tülivere tamm on Põhja-Eesti tuntuim ja suursuguseim põlispuu. Puuhiiu sees asuvale kaunile ning avarale õõnsusele ei leidu terves Eestis võrdväärset. Puu õõnsus tekkis 1891. aastal, mil kõige suurem alumine pikalt väljasirutunud oks sügistormis murdus. Enne murdumist oli võimas oks külalaste armastatuim kiikumispaik. Puu õõnsus on tänu pehkimisele aasta-aastalt suurenenud ning hetkel mahub sinna klassijagu algklasside lapsi. Tülivere tamm on aga eelkõige tuntud kui ohvripuu, kuhu ajast aega on ohverdatud. Tükike uudseviljast kindlustab viljaõnne, kausike lihaleent karjaõnne. Tänapäeval tuuakse põlisele tammehiiule ohvrianniks eelkõige häid sõnu ja mõtteid. Kuusalus Tülivere talu maa peal asub vana hiietamm. Sellele oli vanasti ohverdatud mitmeid asju, nagu piima jne. Esimesed lehmapiimad ja emapiimad oli ikka tammele viidud. (Kuusalu 1939)

Tamm asub Harjumaal Kuusalu vallas Allika külas Tülivere talu maadel Tülivere oja kaldal.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-1029 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/tarkma-ohvritamm-991 Hiiumaa konkurentsitult võimsaimat tamme kaunistas aastakümneid suur õõnsus, mis on praeguseks pea lõplikult kinni kasvanud. Tamme välimus on väga meeldejääv - kaks võimsat peaharu on harunenud lüürataoliselt. Tärkma ohvritamm on juba ammust aega tuntud kui Lõuna-Hiiumaa kuulsaim ohvripuu. Tammele käidi ohverdamas neljapäeva õhtuti - puule viidud toidukraami, pidutsetud, tehtud tuld ja tantsitud. Usuti, et tamme õõnsuse kaudu käivad meie esivanemate hinged maistel asjadel silma peal hoidmas. Pühaks peetakse teda ka tänapäeval. Tamme käivad uudistamas kindlasti kõik Päevasaare külastajad.

ärkma ohvritamm asub Emmaste vallas Tärkma külas otse Emmaste–Tärkma külatee ääres.
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-991 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/yllekytsen-mustu-1085 Seda hiiekohta Mustu külas olen kord juba pildistanud. Nüüd kutsusid haldjad uusi pilte tegema :)

Ohverdamiskoht
Ülle Kütsen]]> https://www.maavald.ee/gallery-1085 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/pauliku-hiietammed-johvi-vald-831 Pühast tammikust on alles 2 suuremat ja vanemat puud. Puudest sadakonna meetri kaugusele ulatub Tammiku kaevanduse kõrge aherainemägi, mida on ka fotolt näha. Puud on ürtitatud ka põlema panna, kuid vaatamata kõigele püha puu veel haljendab. Puu ümbruses on aimatavad vanade talukohtade asemed;

Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Pauliku küla
Martin Suuroja]]> https://www.maavald.ee/gallery-831 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp6072-601 RMK Kiidjärve puhkeala planeerin- gus,Postitee vaateobjekt.

Postiteel 5 km Liivalt Võru suunasVoorepalu mägedestee ääres RMK puhkekoha vastasteispool teedPõlvamaal,Kõlles-te v.
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-601 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp6061-600 Arheoloogiamälestis II aastatuhandest. Postitee loodus- programmis juhen- dajana selgitatud

Põlvamaa, Kanepi v.Varbuse k.Postiteeääres. 2 km Ahja jõest Tartu pooleOru talu iluaias
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-600 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp4944-596 Muinasteadetest on teada, et järv paiknes ammustel aegadel Laari metsas Tartu-Põlva tee ligiduses nn Emandasoos. Üksikus kohas igavlev järv tõusis ülesse taevasse ja langes maha Kiidjärvel sobivas maalohus. Teda külastas rohkesti metskitsi ehk rahvakeeles kiddisid. Siit sai ta esialgselt nimeks Kiddijerv, kutsuti ka Kitsjärv. Järve lõunakaldal kasvas kunagi muinaseestlaste püha hiiesalu.Praegu kasvab siin park, kus on tugeva vaimuväega pärnadering. Pargi järveäärsel kallasrajal jalutuskäik on tervistav nii ihule kui hingele eriti päikese-loojangul- nagu on tehtud ülesvõte. Teated saadud kodu-uurijalt Lemming Rootsmäelt.

Põlvamaa, Vastse-Kuuste v. Kiidjärve k.Järve lõunakaldal Kiidjärve mõisa park.
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-596 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp4261-592 Rahvauskumustes püha allikas on ühenduses merega- siit ka nimi- ja suur veerikkus. Vesi on nii puhas, et silm ei taba veetaseme kõrgust allikas.Rahva-juttude kinnituseks on E.Kumari andmed raamatus Ahja jõest

Põlvamaa, Varbuse k.Tilleoru MKA 1,5 km Postitee Ahja j sillast allavoolu,oru-kaldas liivakivikaljus.100 m Ahja jõestAllika kohal kaldapealsel Ristimänd
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-592 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp4277-593 Ülipuhta rikkaliku veega allikas, mis vanarahva teadmisel on ühenduses merega ja on looduslik pühapaik,Merioone kalju peal kasvab Ristimänniks nimetatud männipuu.Kirjas ka E.Kumari teoses "Ahja jõgi"

Tilleoru maastikukaitse-alalPõlvamaa,Varbuse k.1,5 km allavoolu Postitee Ahja j. maanteesillast, 100 m Ahja jõest orukalda liivakivikaljus
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-593 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp4350-594 Vanarahva uskumuses elab koopas ilus linalakka neiu, kes käib koopasuul kord aastas- jaanilaupäeva öösel.Noormehel, kes teda näeb on lootusi leida oma sõnajalaõis ehk neiu!Koopa parempoolsel kül- jel üleval on kauni jäälinnu pesaurg.Koopas olevat suur saal ohvrikiviga.Tege-likult on ohvrikivi kalda peal üleval

Põlvamaa metskond kv. KJ161 er.12Põlva v.
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-594 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp1447-588 Rahvauskumustes elab koopas Lätteema, kes reguleerib jõgede veeseisu Emajõe vesikonnas Allika vesi ravib silmahaigusi.Rah- vajutud-uskumused

Põlvamaa metskondkv,KJ161er.2Põlva v.Ahja jõe kaldal liivakivi-kaljus
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-588 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp3246-591 Rahvale pühaks saanud looduspaik annab hingerahu ka talvel.Esiplaanil Salakuulajakivi- hoiatamas kõiki salakuulajaid,kaebajaid,kitu-punne karistusega oma inetu teo eest!Minevikus muutis valvuri nool muinaseesti sõjavanemate nõupidamist pealt kuulanud salakuulaja kiviks!Rahvajutt.

Põlvamaa metskond kv.KJ163 er.13Põlva vald
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-591 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp4361-595 Pühapaik rahva juttudes,E.Kumari ja L.Rootsmäe kirjeldustes jt.

Põlvamaa,Põlva v. Põlvamaa metskond kv.KJ161 er.12 Ahja jõe kallas
Ain ERIK]]> https://www.maavald.ee/gallery-595 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/imgp5034-598 Ohvrikivina tutvustas kivi RMK pärandkultuuri selgitaja Ain Erik 1998.a.Kasutas kodu-uurija Lemming Rootsmäe andmeid Kiidjärve Püha Jüri kabelist-ohverdamiskohast,mis hävitati mõisameeste poolt 1680. a.

Põlvamaa,Vastse-Kuuste vald,Kiidjärve küla,Põlvamaa metskond kvartal KJ114,eraldus 7,Hatiku oja kaldal 10 m kaugusel ja Ahja jõest 50 m,end. Kasi kõrtsi hoonest 100 m, Koorvere-Kärsa teest 100 m
Ain Erik]]> https://www.maavald.ee/gallery-598 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/timin-manty-1011 Ainakin 300 vuotta vanha, pyhä uhripuu

Hämeenkyrö, Timin kylä, Suomi
Virpi Autio]]> https://www.maavald.ee/gallery-1011 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/taatsi-kolikot-956 Seida is a holy place of old Sami religion. The Taatsi Seida was known as a very famous and powerful Seida among Sami people in a large area of Lappland. Sami people sacrificed deer and reindeer bones and fish heads to Seida, latterly also coins. Even today there are coins and reindeer horns, skull and bones in Seida. http://www.outdoors.fi/destinations/historyandculture/prehistoricsites/pakasaivoandthekirkkopahtaseidarock/placesofwoshipforthesamipeople/Pages/Default.aspx http://kulttuuriymparisto.nba.fi/netsovellus/rekisteriportaali/mjreki/read/asp/r_default.aspx

Kittilä, West Lapland, Finland. 11 km north-west from village Pokka
Ulla Portaankorva]]> https://www.maavald.ee/gallery-956 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/taatsi-sarvet-957 Seida is a holy place of old Sami religion. The Taatsi Seida was known as a very famous and powerful Seida among Sami people in a large area of Lappland. Sami people sacrificed deer and reindeer bones and fish heads to Seida, latterly also coins. Even today there are coins and reindeer horns, skull and bones in Seida. http://www.outdoors.fi/destinations/historyandculture/prehistoricsites/pakasaivoandthekirkkopahtaseidarock/placesofwoshipforthesamipeople/Pages/Default.aspx http://kulttuuriymparisto.nba.fi/netsovellus/rekisteriportaali/mjreki/read/asp/r_default.aspx

Kittilä, West Lapland, Finland. 11 km north-west from village Pokka
Ulla Portaankorva]]> https://www.maavald.ee/gallery-957 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2012/2012/taatsi-kallio2-955 Seida is a holy place of old Sami religion. The Taatsi Seida was known as a very famous and powerful Seida among Sami people in a large area of Lappland. Sami people sacrificed deer and reindeer bones and fish heads to Seida, latterly also coins. Even today there are coins and reindeer horns, skull and bones in Seida. http://www.outdoors.fi/destinations/historyandculture/prehistoricsites/pakasaivoandthekirkkopahtaseidarock/placesofwoshipforthesamipeople/Pages/Default.aspx http://kulttuuriymparisto.nba.fi/netsovellus/rekisteriportaali/mjreki/read/asp/r_default.aspx

Kittilä, West Lapland, Finland. 11 km north-west from village Pokka
Ulla Portaankorva]]> https://www.maavald.ee/gallery-955