https://www.maavald.ee/ /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/vaikus-2127 Aastasadu tagasi, enne kui toimus rahvastiku plahvatuslik tõus, oli Kakamega vihmamets hiiglasliku vihmametsa, mis ulatus läbi terve Aafrika, väike osa. Nüüd on sellest hiigaslikust vihmametsast järele jäänud üksikud vihmametsa saared, mis ei ole unustanud enda kunagist hiilgust. Nii on ka Kakamega täis taimi ja loomi, mida ei ole kuskil maailmas ja kannab endas siiani saladusi, millest enam keegi ei räägi. Kuna töötasin vabatahtlikuna Keenias, siis oli kindel soov Kakamega metsa külastada ja nii läksingi koos kahe teise vabatahtlikuga Kakamega vihmametsa ääres olevasse külla, et enne päiksetõusu vihmametsa siseneda ja päiksetõusuks Lirhanda mäkke matkata. Kuid Keenias ei ei läinud meil kunagi nii nagu algselt planeerime. Nii juhtus ka seekord, et olime endale üllatuseks ööbimiskohta nõnda lukustatud, et ei saanud sealt kuidagi ööpimeduses välja ja nägime päiksetõusu roosasid noote hoopis akna trellide tagant. Kui lõpuks kolmekesi läbi vihmametsa järsust mäest ronides Lirhanda mäe tippu jõudsime siis pühkis see jumalik pilt, mis meile avanes, meelest nägemata jäänud päiksetõusu roosad noodid ja asendas need tänulikkuse kuldsete kiirtega. See lõputa näiv vihmamets, koos imeliselt ja tohutu valjult kõlava linnulaulu ja loomade häälitsustega pühkis kõik. Vaikus. Lirhanda mägi on tõlgituna püha koht, mis kinnitab selle koha pühasust, kuid kahjuks ei oska selle mäega seotult rohkem midagi kirjutada. Kuigi uurisin ka kohalikelt Luhya hõimu esindajatelt oskasid nad õelda vaid seda, et see on püha koht ja seal kasvab tohutul hulgal ravimtaimi. Mis teeb selle püha mäe minu jaoks veel müstilisemaks ja tema loo nukraks on see, et kolonisaatorid leidsid selle püha mäe seest kulda, mida siis ka seal kaevandama hakati, kaevandatud koobastest on saanud nüüd nahkhiirte pesitsuskohad.

Kenya, Kakamega vihmamets, 8km matk suuremalt teelt
Karolin Kruuse]]> https://www.maavald.ee/gallery-2127 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/puu-v-gi-3-2126 Vägevast hiiepuust kiirgab ka külmal ajal soojust. Mustahamba tamm Võrumaal.

Võrumaa, Haanja vald, Mustahamba küla, Suuretamme talu
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2126 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/puu-v-gi-2-2125 Roheliste rattaretkel "Kuidas elad Märjamaa" psalejad tunnetasid igaüks omal viisil Sipa pärna väge

Raplamaa Märjamaa vald Sipa küla.
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2125 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/puu-v-gi-1-2124 Roheliste rattaretkel "Kuidas elad Märjamaa" osalejad proovisid tunnetada Sipa pärna väge. Kes kuidas ...

Raplamaa Märjamaa vald Sipa küla.
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2124 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/liukivi-2123 Roheliste rattaretkel "Kuidas elad Pandivere" tehti üks peatus Salla Liukivi juures. Liukivilt liu laskmine pidi tähendama lapseõnne...

Lääne-Viru maakond, Rakke vald, Salla küla, Pärt-Jaagu
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2123 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/soovide-puu-2122 Jaroslavli oblastis, väljasurnud soomeugri hõimu merjalaste maa-alal, asub püha Sinine kivi, mille läheduses olevatele puude külge seotakse massiliselt lindikesi. Pilt on tehtud juulis 2011 Fenno-Ugria asutuse ja Looduse Omnibussi retke ajal merjalaste maale. Fotol üks Eestist pärit retkelisi.

Venemaa, Jaroslavli oblast, Plesheevo järve rahvuspark
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2122 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/sinine-kivi-2121 Sinine kivi asub Jaroslavli oblastis, väljasurnud soomeugri hõimu merjalaste maa-alal. On olnud ohvripaik nii soome-ugri kui slaavi rahvastele. Kivile tuuakse ohvriande tänaselgi päeval. Pilt on tehtud juulis 2011 Fenno-Ugria asutuse ja Looduse Omnibussi retke ajal merjalaste maale.

Venemaa, Jaroslavli oblast, Plesheevo järve rahvuspark
Heiko Kruusi]]> https://www.maavald.ee/gallery-2121 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/sostoyalsya-rasken-ozks-2120 До 1629 г. 2-3 столетья Озкс эрзянского народа проводился в селе Чукалы Большеигнатовского района. В старину это мероприятие шло как минимум три дня. Приезжали не только семьями, целыми родовыми кланами. Здесь знакомились, завязывали отношения, заключались торговые и брачные сделки. Этот праздник символизирует преемственность поколений, непрерывность связи между прошлым и будущим. Как обычно он бывает красочным, многолюдным, собирающим народ со всех концов страны. Возрожденный праздник прошел уже в 2004, 2007, 2010,2013годах. А с 2004 г. имеет статус эрзянского национально-фольклорного.

Большеигнатовский район расположен в северо-восточной части Республики Мордовия. Район граничит на западе, севере и северо-востоке — с Нижегородской областью, на востоке — с Ардатовским, на юге — с Ичалковским районом Мордовии.
Ретунский Эдуард]]> https://www.maavald.ee/gallery-2120 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/za-ozavoj-2119 Обойдя маар, люди берутся за руки и идут в след за Озавой, нескончаемой вереницей выходят на луг, образуя круги. Хоровод сворачивается в символический живой маар. Также идут разные сакральные движения геометрической магии. Люди, держась за руки, поют гимн Раськень Озкса: «Вейсэ, эрзят, виевтяно!» - «Только вместе, мы- эрзяне, сильны!»

Республики Мордовия Большеигнатовский район с. Чукалы в 2км. от села.
Ретунский Эдуард]]> https://www.maavald.ee/gallery-2119 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/krug-granitsa-2117 Маараля-богатырь пропахивает вокруг кургана борозду. Это круг-граница между теми, кто находится в земле и теми, кто по другую сторону – живущими.

Большеигнатовский район расположен в северо-восточной части Республики Мордовия. Район граничит на западе, севере и северо-востоке — с Нижегородской областью, на востоке — с Ардатовским, на юге — с Ичалковским районом Мордовии.
Ретунский Эдуард]]> https://www.maavald.ee/gallery-2117 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/svyashchennoe-mesto-rasken-ozks-2116 Подняв руки ладонями к солнцу, Озава обращается с молитвой Инешкипазу (Богу). Молитва эхом отозвалась в сердцах и слетала с уст многих присутствующих здесь эрзян

Большеигнатовский район расположен в северо-восточной части Республики Мордовия. Район граничит на западе, севере и северо-востоке — с Нижегородской областью, на востоке — с Ардатовским, на юге — с Ичалковским районом Мордовии.
Ретунский Эдуард]]> https://www.maavald.ee/gallery-2116 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/svyashchennoe-mesto-rasken-ozks-2115 Снимок сделан во время проведения Всеэрзянского праздника-моления

Республики Мордовия Большеигнатовский район с. Чукалы в 2км. от села
Ретунский Эдуард]]> https://www.maavald.ee/gallery-2115 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/vihula-hiieteel-2114 Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia tudengid külastasid mais 2015 koos Ahto Kaasikuga Lahemaa rahvuspargi hiiepaiku. Kõige rohkem aega mõtisklemiseks oli Vihula hiies, kuhu ükski viit ei juhata. Müstiline koht, mis lummas kõiki osalejaid. Põlispuudelt, esivanematelt ja ühisest regilaulust saadi väge.

Lääna-Viru maakond, Vihula vald
Külli Toots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2114 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/ilum-e-hiieniinepuult-tuge-saamas-2113 Mais 2015 toimus Ahto Kaasiku juhendamisel Eesti pärimusmeditsiini huviliste retk Lahemaa rahvuspargi pühadesse paikadesse. Palmse mõisa olid enamus osalejatest külastanud, aga vahetus läheduses asuvast hiiepuust ei teadnud retkelised midagi. Teadlik teejuht aitab igas paigas midagi uut avastada.

Lääna-Viru maakond, Vihula vald, Ilumäe küla
Külli Toots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2113 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/naabrid-2112 Kunda Hiiemägi on hirmutavalt lähedal Kunda linnale. Õigem oleks küll öelda, et linn hiiemäele. Aegade jooksul on see pühapaik kõvasti kannatada saanud arutu inimtegevuse tõttu. Siiski võib tõdeda, et tulemas on hiiele paremad ajad. Pika ja närvesööva kohtuvaidluse läbi 2007.a. suutsid kohalikud maavalla kodalased ära hoida tuulepargi rajamise otse hiiemäele. Austus neile inimestele! Ka on taimestik jõudsalt taastunud. Kusjuures leida võib sealt ka kaitsealuseid liike. Loodame parimat!

Lääne-Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Kunda
Mustikas]]> https://www.maavald.ee/gallery-2112 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/ootab-koristamist-hiie-valu-kuulub-kuva-hiie-v-rav-juurde-2111 Kunda Hiiemäel ootab koristamist ilmselt juba vene ajal sinna tassitud prügi. Ärevaks teeb fakt, et nii mõnedki neist hunnikutest on hoolikalt kaetud. Ehk on tegu ohtlike jäätmetega?

Lääne-Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Kunda
Mustikas]]> https://www.maavald.ee/gallery-2111 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/toodud-and-kategooria-hiie-valu-2110 Selline kunagi siia toodud "and" lebas otse looduse poolt tekitatud püstkoja või hiieväravate ees. Hoolikalt pakitud ja ajahambale hästi vastu seisnud.

Lääne-Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Kunda
Mustikas]]> https://www.maavald.ee/gallery-2110 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/hiie-v-rav-2109 Olles Lahemaale tiiru peale teinud, tuli mõte külastada ka pühapaiku. Juhatust sinna jõudmiseks sain ühelt healt Maavalla kodalaselt. Olles eelnevalt küll teadlik paiga erinevuseset teistest taolistest paikadest, tekkis kohale jõudes üsna ehmatav tunne. Ei midagi traditsioonilist (põlispuud, suured kivid vms), vaid üksikute noorte puudega asustatud moreenseljandik. Oli näha, et inimtegevus on seda pühapaika väga intensiivselt (et mitte öelda röövellikult) muutnud. Tunnetasin algul suurt valu ja ka piinlikkust sinna aegade jooksul veetud prügi pärast. Hingel hakkas tõesti valus ja häbi oli ka oma liigikaaslaste pärast. Ja siis korraga märkasin üllatusega, et mäeveerul seisab püstkoda. Lähemale minnes selgus, et see polnudki inimeste poolt üles seatud, vaid noored puud olid otsustanud kasvatada oma ladvad kokku ning moodustada nagu püstkoja või siis värava hiide. Sellest hetkest tajusin lootust selle paiga paremale tulevikule. Eks puud ju kasvavad kiiresti, loodusel on imetabane omadus taastuda ka suurest kurjast tekitatud kahjust. Siiski oli sealsamas nö värava ees veel üks sõnum meile, inimestele: Palun, koristage see vana prügi siit ära. Hiis oleks nagu öelnud: Ma loon teile väravad oma rüppe, kasvatan puud suureks ja ootan teid. Palun, aidake mul enne puhtaks saada!

Lääne-Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Kunda
Mustikas]]> https://www.maavald.ee/gallery-2109 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kyuso-kumaltysh-molenie-kyuso-2108

Россия, Республика Башкортостан (Пошкырт кундем), Мишкинский район (Мишкан район), д. Ирсаево (Ирсай ял)
Вячеслав Камилянов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2108 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kyuso-kumaltysh-molenie-kyuso-2107

Россия, Республика Башкортостан (Пошкырт кундем), Мишкинский район (Мишкан район), д. Ирсаево (Ирсай ял)
Вячеслав Камилянов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2107 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/tsaaritari-allikas-2104 ...bojaaritar ksenja ivanova romanova saadeti asumisele 1601 aasta talvel... ...tolvuja kylla...kus talunaised ta imettegevale allikale juhatasid... ...allikast voolas musta kivi seest tervendav vesi... ...see must kivi on shungiit... ...marfa ivanovna oli enne kaotanud seitse vastsyndinut... ...aga allikavesi m6jus suurepäraselt...tsaarinna synnitas poja...mihhail fjodorovits romanovi... ...allikas sai endale nime...tsaaritari allikas... ...m6neks ajaks see imevee allikas unustati... ...1910 aastal, kui pyhitseti romanovite maja 300-aasta juubelit...ehitati allikale puitrajatis... ...seda puitrajatist on uuendatud paaril korral... ...olen sellel allikal käinud kolm korda...2009...2011...2013... ...2013 aasta kevadel ehitati sinnasibulakupliga ehitis...

...dolvuja kyla...äänisjärve ääres...venemaa karjala osa...
Inge Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2104 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/tsaaritari-allikas-2103 ...bojaaritar ksenja ivanova romanova saadeti asumisele 1601 aasta talvel... ...tolvuja kylla...kus talunaised ta imettegevale allikale juhatasid... ...allikast voolas musta kivi seest tervendav vesi... ...see must kivi on shungiit... ...marfa ivanovna oli enne kaotanud seitse vastsyndinut... ...aga allikavesi m6jus suurepäraselt...tsaarinna synnitas poja...mihhail fjodorovits romanovi... ...allikas sai endale nime...tsaaritari allikas... ...m6neks ajaks see imevee allikas unustati... ...1910 aastal, kui pyhitseti romanovite maja 300-aasta juubelit...ehitati allikale puitrajatis... ...seda puitrajatist on uuendatud paaril korral... ...olen sellel allikal käinud kolm korda...2009...2011...2013... ...2013 aasta kevadel ehitati sinnasibulakupliga ehitis...

...dolvuja kyla...äänisjärve ääres...venemaa karjala osa...
Inge Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2103 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/ariste-k-la-rahaallikas-siit-peaks-tulema-vesi-2102 Pildistasin rahaallika sisemust. Kasutasin välku.

Saaremaa, Valjala vald, Ariste küla. Valjala-Vanalõve tee 1. kilomeetril, Rahaallika mäel või Vintri mäel.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2102 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/ariste-k-la-rahaallikas-on-kuiv-2101 Puhta ja maitsva veega selge allikas voolab välja teeäärsest kaldanõlvakust Räägu ojja. Allika vett on tarvitatud silma- ja ka muude haiguste raviks. Raviomadused andis veele sinna visatud raha. See on ka praegu popullaarne koht. Rahvas käib sealt vett võtmas ja viskab allikasse münte. Praegusel sademetevaesel aastal on rahaallikas kuiv! Seda ei ole ammu juhtunud.

Saaremaa,Valjala vald, Ariste küla. Valjala-Vanalõve tee 1.kilomeetril, Rahaallika mäel või Vintri mäel.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2101 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kyk-vozha-pu-2099 Снимок сделан в с. Ляли на берегу р. Вымь, где сельская молодёжь традиционно проводит свободное время. В поверьях коми дерево с развилкой / двумя вершинами считается 'нечистым', т.к. "у такого дерева два сердца". Во избежание несчастья такое дерево запрещается использовать не только как строительный материал, но и в качестве дров. В фольклоре коми такое дерево является знаком местообитания нечистой силы. Бытует мнение, что посмотрев между двумя вершинами 'вожа пу', можно увидеть дорогу, уходящую в иной мир.

Село Ляли на р.Вымь, Республика Коми
Валерий Шарапов]]> https://www.maavald.ee/gallery-2099 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/bessi-kaljuneem-2098 ...bessov nosi kaljuneem asub äänisjärve idakaldal... ...bessi kaljuneem tungib 700 m kiiluna järve ning domineerib mitme km pikkusel rannajoonel... ...seda paika ei tee pyhaks mitte petroglyyfid...vaid järv ise... ...bessov nosil käimine on v6rreldav egiptuse pyramiididel käimisega... ...just selles paigas on "ruunide meri" lähemal, kui kuskil mujal ning selle yrgj6ud on h6lpsasti tajutav... ...legendi järgi olla bess tahtnud oma kodu kaugemale vette viia ja hakanud neeme nööripidi järve poole sikutama...kuid suutis vaid suure tyki lahti rebida ja kukkus koos sellega järve... ...käisin ekspeditsioonil ymber äänisjärve juulis 2013...

...venemaa karjala ala...äänisjärv...
Inge Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2098 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-hksa-n-iakivi-kaunisus-2097 Mulle meeldib selle kivi imeline punase ja särtsakas rohelise kontrast. Kui vaadata on kõikjal muinasjutulist ilu.

Saaremaa, Kuressare-Laimjala-Kuivastu maantee 32. kilomeetrist sadakond meetrit kagu poole.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2097 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-hksa-n-iakivi-andamid-2096 Andamid olid olulised kui taheti end kivi väega ravida. Tänapäeval vist keegi seal end ravimas enam ei käi. Nüüd on lihtsalt kombekas või kohane sinna midagi jätta, sest see pidavat ka head õnne ja tervist tooma.

Saaremaa, Kuressare-Laimjala-Kuivastu maantee 32. kilomeetrist sadakond meetrit kagu poole.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2096 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-hksa-n-iakivi-2095 See on u 75 cm kõrgune kivi. 1922. a osati siia juhatada kogu üle Valjala kihelkonna. Ka neil aastail käidi kivil agaralt nahahaigusi ravimas. Abivajaja tõi pudeliga vett kaasa ja valas selle looduslikku lohku kivi lael. Seejärel visati pudel vastu kivi puruks. Andidena heideti vette kas raha või mõni raudese. Pärast haige koha pesemist sama veega rutati tagasi vaatamata koju. Kivilt ei tohtinud midagi kaasa võtta, muidu võis saada selle haiguse, mille eest ese oli sinna jäätud. 1922 a. leidis A. Karu kivipealt klaasipuru, kümmekond poolikut hobuserauda jne. palju andameid. Samuti oli põõsa külge seotut linase riide ribad.

Saaremaa, Kuressare-Laimjala-Kuivastu maantee 32. kilomeetrist sadakond meetrit kagu poole.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2095 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kungla-arstikivi-2094 Kungla arstikivi on peaaegu et unustusse vajunud. Teame ainult, et Marie Piip on kinnitanud, et Kungla heinamaal asub arstikivi. Küsitletud külaelanikest ei teadnud keegi, kus see võiks olla. Paar aastat tagasi, kui kohalikud ajaloohuvilised Roosu tamme lähedal asuvalt suurelt kivilt paksu rohukamara kergitasid, paljastus sügav looduslik lohk. Seal, kunagise heinamaa serval, Kabelimäele viiva tee servas ta lamabki. Ta asub umbes 100 meetri kaugusel Kabelimäest.

Saaremaa, Kungla küla, Roosu kaitsealusest tammest umbes 50 meetri kaugusel.
Brigitte Mihkelson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2094 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/uku-kivi-s-giseses-p-ikeses-2092 Mulle väga meeldis, kuidas õhtune päike Uku kivil istus.

Saaremaa Valjala vald, Tooma talu
Brett Nuut]]> https://www.maavald.ee/gallery-2092 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-kra-hiis-koos-v-kra-hiiekiviga-2091 Pildil on Väkra hiiekivi koos tükikese hiie jäänukiga tema ümber.

Saare, Valjala vald, Väkra. Väkra külateest umbes 50 meetrit. Väkra küla süda jääb umbes 300 meetri kaugusele.
Leo Kuris]]> https://www.maavald.ee/gallery-2091 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/uku-kivi-2090 Pildistasin Uku kivi. Uku kivi on märgitud 1924. aasta Saaremaa muististe raamatus. Selle kivi leidis kirjelduse järgi üles minu õde Maarja umbes 15 aastat tagasi. Kivi tipul on lohud. See kivi asub minu vanaema talu lähedal. Vanaema ei mäleta, et Uku kivi juures oleks ohverdatud.

Saaremaa Valjala vald, Valjala alevik, Tooma talu
Brett Nuut]]> https://www.maavald.ee/gallery-2090 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/h-vinenud-aadu-p-hat-v-kras-2089 Aadu pühat oli kunagi Väkra külas väga tähtis koht. Nii tähtis, et lapsed ei võinud selle ümbruses isegi valju häälega rääkida. Nii on meenutanud Arvi Liik, kelle lapsepõlv jäi 1940. aastatesse. Tänaseks on Aadu pühatist alles ainult kividega piiratud kolmnurk, mis on võssa kasvanud. Kividest piire ongi ainus nähtav tunnistaja Aadu pühatist. Põlised haavad võeti Aadu pühatist maha umbes 10 aastat tagasi.

Saare, Valjala vald, Väkra. Pühat asub küla lõpus, endise Aadu talu maadel Ratlasse viiva külatee ääres.
Leo Kuris]]> https://www.maavald.ee/gallery-2089 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/saarnaki-hiis-2088 Laiull on lihtsalt hea olla. Laidudeta ei saa enam sellest päevast alates, kui oled nendega kohtunud. Seal tööd teinud ja ööd olnud. Käinud mereveega saunas ja vaadanud tähti. Ja rääkinud hiiesalus hädad südamelt ära. Laiul on vaikus, mis pole kuskil vaiksem. Ja kirjeldamatu rahu, ka hingerahu. Laiul tunnetad hästi täpselt, et su elu on Taevaisa hoida, sest alati võib tulla torm. Aga tavaliselt tormi ei tule. Inimesed kõnelevad laiuöös vaikse ja madala häälega, vahel joristavad laulda. Laiul tegeleb igaüks omaga ise, aga samas hoitakse teistega kokku. Sest üksteise peegeldamise kaudu saab jõuda kaugemale kui üksinda eales. Laiul lepitakse endaga ära, korjatakse killud hingeterveks. Laiul on palju ruumi ja kitsas ühteaegu. Laiul kõneldakse vahel asjadest, millest kõva maa peal rääkida ei taheta. Laiul hiis on aidanud ilmale viimastel aegadel vähemasti kolm last. Ravinud vähki ja muid muresid, mis inimene on endale külge mõelnud. Ja juhatanud lindude rändeteed selgi sügisel.

Hiiu maakond, Pühalepa vald, Saarnaki laid
Kadri Pulk]]> https://www.maavald.ee/gallery-2088 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-kra-hiiekivi-2087 Väkra ohvrikivi on üks Eesti suuremaid. Kõrgus on umbes 4,5 meetrit. Väkra hiiekivi asub vanas hiies, seda tõendavad kohanimed. Kivist umbes 100 meetri kaugusel asus Hiie talu, mis nüüdseks on hävinud. Kivi lähiümbruses on hiie looduslik väljanägemine  osaliselt säilinud.

Saare, Valjala vald, Väkra. Väkra külateest umbes 50 meetrit. Väkra küla süda jääb umbes 300 meetri kaugusele.
Leo Kuris]]> https://www.maavald.ee/gallery-2087 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/v-ga-vana-ja-veel-vanem-2086 Tamme-Lauri tamm on kindlasti üks Eesti tuntumaid puid. Puu kohal kõrguv tähistaevas ja Linnutee on täpselt samasugused nagu sajandeid tagasi, kui tamm oli alles pisike. Sajandite jooksul on tamm sirgunud, selles on elupaiga leidnud tulejumal Laurits ja sellest on saanud meie esivanemate pühapaik. Aja möödudes on iidsed pühapaigad ununenud, kuid puu on nii võimas, et seda ei ole unustatud ja seda peetakse tähtsaks ka tänapäeval. Kõike seda on vaadanud pealt tähistaevas, mis ise on kogu selle aja muutumatuna püsinud ning kelle jaoks meie hoomamatult pikana tunduvad sajandid on kõigest üks hetk. Puu kohal kõrguvat Linnuteed said nautida meie esivanemad ja saavad nautida ka järeltulevad põlved.

Võrumaa, Urvaste
Martin Mark]]> https://www.maavald.ee/gallery-2086 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/ristim-gi-hiiumaal-2085 J.F. Eiseni teatel võib siin tegu olla tõepoolest kunagise õnnetuse paigaga, kuhu siis inimesed sellest möödudes midagi loodusest võetut (oksad enamasti) käest heitsid, et halb neile endile külge ei tuleks ega jääks. Ristimärgil oli aga niigi suur tõrjemaagiline mõju, nõnda et okste risti asetamisel rahva meelest kindlasti ka suurem jõud pidi olema. http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Site&id=111

Hiiu maakond, Kõrgessaare vald
Tarmo Bauert]]> https://www.maavald.ee/gallery-2085 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kaali-j-rv-2084 Kaali järv on olnud muistsetele elanikele ilmselt tähtis ohverduspaik. Väga põnevalt arutab Kaali meteoriidiplahvatuse ja kraatri tekke pikaajalise mõju üle Lennart Meri oma raamatutes "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem".

Kaali küla, Pihtla vald, Saaremaa
Tarmo Bauert]]> https://www.maavald.ee/gallery-2084 /kuvavoistlused/v-h/kuvavoistlus-2015/2015/kaali-meteoriidikraater-2083 Kaali järv on olnud muistsetele elanikele ilmselt tähtis ohverduspaik. Väga põnevalt arutab Kaali meteoriidiplahvatuse ja kraatri tekke pikaajalise mõju üle Lennart Meri oma raamatutes "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem".

Kaali järv
Tarmo Bauert]]> https://www.maavald.ee/gallery-2083