https://www.maavald.ee/ /ru/h-ru/2016/vaade-uku-koopast-oksad-haaravad-k-est-3070 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Uku koopa ees Võhandu jõkke vaadates näed, kuidas veepeeglis haaravad oksad teineteisel käest.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3070 /ru/h-ru/2016/vaade-uku-koopast-j-gi-m-ngib-pilvedega-peitust-3069 "Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html Pimedus ja valgus Uku koopa suu ees: vaikne vaga jõgi mängib pilvedega peitust.

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3069 /ru/h-ru/2016/saula-siniallikas-3068 Olen Saula siniallikatel käinud juba aastakümneid tagasi, vahepeal viisid rajad mujale ja ühel hetkel otsustasin ka need allikad uuesti üles otsida. Hall päev vaheldus päikesega, aga nende allikate põhi tundus nii põnev ja mitmekesiseid kujundeid loov. Püüdsin mõnda neist ka pildile saada, hetkel mängis päikegi oma väikest lugulaulu, aga salapära jäi minu jaoks alles. Seal all elavad kujundid ja allikahinged.

Harju maakond, Kose vald, Saula küla
Tiina Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-3068 /ru/h-ru/2016/vaade-uku-koopast-killuke-taevast-veepeeglis-3067 "Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html Pildil on Uku koopa ees avanev vaade: killuke taevast Võhandu jõe veepeeglis.

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3067 /ru/h-ru/2016/koopavana-iii-3066 "Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html Uku koopa juures Võhandu jõe kõrgel kaldal valvab koopavaht. Valvab seal nii ustavalt, et koopa esise liivakiviseina sisse on vajunud ta nägugi. Nagu sellest vähe oleks, selgub, et need müstiliselt reaalsed näojooned jäävad kinni ka vaataja silmadesse hetkest, mil ta neid märkab, ega lasegi enam lahti.

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3066 /ru/h-ru/2016/koopavana-ii-3065 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Uku koopa juures Võhandu jõe kõrgel kaldal valvab koopavaht. Valvab seal nii ustavalt, et koopa esise liivakiviseina sisse on vajunud ta nägugi. Nagu sellest vähe oleks, selgub, et need müstiliselt reaalsed näojooned jäävad kinni ka vaataja silmadesse hetkest, mil ta neid märkab, ega lasegi enam lahti.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3065 /ru/h-ru/2016/koopavana-i-3064 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Uku koopa juures Võhandu jõe kõrgel kaldal valvab koopavaht. Valvab seal nii ustavalt, et koopa esise liivakiviseina sisse on vajunud ta nägugi. Nagu sellest vähe oleks, selgub, et need müstiliselt reaalsed näojooned jäävad kinni ka vaataja silmadesse hetkest, mil ta neid märkab, ega lasegi enam lahti.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3064 /ru/h-ru/2016/koopavana-portree-okste-raamis-3063 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Uku koopa juures Võhandu jõe kõrgel kaldal valvab koopavana. Valvab seal nii ustavalt, et koopa esise liivakiviseina sisse on vajunud ta nägugi. Nagu sellest vähe oleks, selgub, et need müstiliselt reaalsed näojooned jäävad kinni ka vaataja silmadesse hetkest, mil ta neid märkab, ega lasegi enam lahti. Siinsel pildil raamivad Uku koopa valvuri portreed allika ja jõe piiril kasvavate noorte puude oksad.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva küla
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3063 /ru/h-ru/2016/k-bik-la-hiis-3062 Raplamaal Kehtna vallas Käbikülas on hiied, mis on kuhtunud imepisikeseks, ümberringi on põllud ja keskelt on samuti põllumaa läbi aetud. Kuidagi kurb oli seda vaadata, hiis oli risu täis, põllukivid ümber kuhjatud.

Rapla maakond, Kehtna vald, Käbiküla
Tiina Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-3062 /ru/h-ru/2016/ohvriallik-k-lmallik-3061 Käisime hea teejuhiga mööda Põhja-Hiiumaa allikaid ja kive ja metsi. Siinne on Kõpu Külmallikas, mille juures võis leida väga erinevate rahvaste münte.

Hiiumaa, Kõpu külast põhjas Süllasoo tee ääres
Tiina Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-3061 /ru/h-ru/2016/ohvrikivi-3060 Ohvrikivi Lõpe pargis Hiiumaal, Seda näitas 80-aastane Tõnu Otsason, kelle sõnul seda vanasti kasutati, nüüd enam ei oska öelda.

Hiiu vald, Lõpe park
Tiina Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-3060 /ru/h-ru/2016/ohvrikivi-3058 Ohvrikivi Paladel. Tõnu Otsasoni jutu järgi oli Vigala Sass Hiiumaal olles need augud piiritust täis valanud ja siis põlema pannud. Ta pühitses selle kivi uuesti ära, ja tal oli veel kaasas segakooridirigentide koor, kes oli Paladel laagris ja see laulis siin. Väga pidulik oli see avamine olnud. Sel korral, kui seal käisime, oli küünal ja münte.

Hiiumaa, Palade
Tiina Maiberg]]> https://www.maavald.ee/gallery-3058 /ru/h-ru/2016/kaks-v-gevat-puuleht-ja-p-ha-koobas-3057 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Uku koopa ees on puult langemas viimane kolletund leht. Mõlemad tunnistavad, kuidas vesi voolab mööda, ning kuidas jõgi jääb. Puuleht ja püha koobas, kaks vägevat: üks püsiv oma muutumises, teine muutumatuna püsib. On hingede aeg.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3057 /ru/h-ru/2016/vaade-uku-koopast-allikast-saab-j-gi-3056 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Kuva üles võttes kangastus kujund sellest, kuidas teadmine ühe paiga pühadusest liigub väikesest allikast jõkke, jõest merre, merest ookeani...; katab maa pilvedena, poeb vihmana põhjavette, ning saab tagasi kõige aluseks.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3056 /ru/h-ru/2016/silmaallikal-silmi-pesemas-3055 Sellest allikast oli arhiivis vana foto, õnneks elas kohapeal kunagise jutustaja lapselaps, kes allikakohta hästi teadis. Soisel maal paikneva allika juurest paistis Kihelkonna kiriku torn.

Saaremaa, Kihelkonna v, Rootsiküla
Mari-Ann Remmel]]> https://www.maavald.ee/gallery-3055 /ru/h-ru/2016/vahtkond-p-hapaiga-veerel-veevaim-ja-kivivana-3054 <p>"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." <a href="http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html">http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html </a></p> <p>Jõudsin sellesse paika esimest korda ja koopa kõrval kõrguval paljandil nägin valvet pidamas Ukut ennast.</p>

Põlvamaa, Veriora vald, Süvahavva
Maris Kilk]]> https://www.maavald.ee/gallery-3054 /ru/h-ru/2016/m-gi-ja-j-gi-3053 Juhuslikult matkates

Võrumaa, Vastseliina vald, Hinniala küla, Piusa jõe kaldal
reitel ivo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3053 /ru/h-ru/2016/muna-veeretamise-v-istlus-3052 Järjekordsed suvisted Tammealuse hiies. Munad olid keedetud ning algas võistlus. Keedetud muna lasti rennimööda veerema ning võidu sai võistleja, kelle muna veeres kõige kaugemale.

Hiis asub Lääne-Virumaal, Samma külas, otse Pada jõe kõrval, Tallinn-Narva maanteest paar kilomeetrit lõunas. Hiieni viib autoga sõidetav tee ning kohe hiievärava kõrval asub ka lähim majapidamine.
Andres Ehrenpreis]]> https://www.maavald.ee/gallery-3052 /ru/h-ru/2016/koorirahvas-hiiepuu-all-3051 Hiiepärn Riinu juures toimus 2016. a suvel kammerkoor Flora kontsert. Vihmast ja tuulist ilma trotsiv koorirahvas kogunes hiiepuu varju kuulama valla aukodaniku ajaloolase Aldo Kalsi sõnavõttu. Sündmusest saab pikemalt lugeda Halinga Valla Teatajast: https://www.halingavald.ee/documents/4532833/6330770/vallateataja_217.pdf/f065a7a6-cd38-466a-b24b-c3fe7df6ef50

Pärnumaa, Halinga vald, Pärnu-Jaagupi, Uduvere küla
Arvo Tomson]]> https://www.maavald.ee/gallery-3051 /ru/h-ru/2016/meie-maa-3050 Üks paljudest Päevapööramise mäe valvuritest, kes hoiab ennast kinni pea püstloodis mäeküljel ja ei väsi.

Võrumaa, Vastseliina vald, Hinniala küla
reitel ivo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3050 /ru/h-ru/2016/kiigemotsioonid-3049 Tammealuse hiies olid käimas järjekordsed suvisted. Nagu tavaks, võtsin oma kaamera igale poole kaasa, isegi kiikumisele. Tükk aega sai juba hoolega hoogu tehtud, kui mõtlesin, et peaks ikka mõned pildid ka tegema. Ainus võimalus, kuidas midagi teravat pildile saada, tundus aga olevat kaamerat kiigega sünkroonis kaasa liigutades. Nõnda ma siis püüdsin kiikumise ajal nii ennast kui kaamerat kiige küljes kinni hoida ja vastaskiikujaid pildile saada.

Hiis asub Lääne-Virumaal, Samma külas, otse Pada jõe kõrval, Tallinn-Narva maanteest paar kilomeetrit lõunas. Hiieni viib autoga sõidetav tee ning kohe hiievärava kõrval asub ka lähim majapidamine.
Andres Ehrenpreis]]> https://www.maavald.ee/gallery-3049 /ru/h-ru/2016/kunnati-kivi-3048 <p>Käisime sõbrannadega 2014 aastal Muhumaa rattamatkal. Leidsime oma teekonnal palju huvitavat, tegime palju pilte samuti. Leidsime vana tehasehoone, vanu mahajäetud hütte, kuid ka püha kivi. Meile pakkus huvi see, et kultuskivile oli jäetud ka ande - nii krooniaja münte - kui ka üks imearmas õnnetoov hobuserauake. Loodan, et see soov on tänaseks täitunud :)</p>

Saare maakond, Muhu vald, Aljava küla
Emma Johanna Lepasoo]]> https://www.maavald.ee/gallery-3048 /ru/h-ru/2016/aluoja-juga-3047 Juga on pildistatud 2016. a suurvee ajal

Ida-Virumaa, Toila vald, Pühajõe küla
Bruno Uustal]]> https://www.maavald.ee/gallery-3047 /ru/h-ru/2016/shamaanikalju-3046 Mõned aastad tagasi sai kolleegi kutsel mindud avastama Siberi pärli, Baikalit. 8 päeva sai elatud laeval ning külastatud palju erinevaid looduskauneid paiku ja nähtud põnevaid liike. Kuuenda päeva öösel jõudsime Olkhoni sadamasse. Varahommikul, enne päikesetõusu ärgates plaanisin kohe minna pildistama. Saart tundmata mõtlesin, et lihtsalt lähen ja avastan. Laevatekile minnes sain aga ebameeldiva üllatuse ... maale nii lihtsalt ei pääsenudki. Olime küll sadamas, kuid kaist lahutas meid mitu laeva. Olime seotud teise laeva külge. Otsustasin, et turnin ja ronin ning pean pääsema maale! Võtsin oma fotokoti ja statiivi ning asusin turnima. Päikesetõus näis tulevat vinge! Aga kuhu minna? Võtsin suuna kohe mäe otsa ja päikese poole. Sinna poole kohe kiskus! Sealt ülevalt tervitas mind võimas vaade ja suursugune kalju - Shamaani kalju, mis kuulub üheksa kõige olulisema Aasia pühapaiga hulka. See on ühtlasi ka üks kuulsamaid Baikali järve vaatamisväärsusi. Olin rõõmus, et selle just niimoodi üles olin leidnud.

Khuzhir, Olkhon island, Lake Baikal, Siberia, Russia
Remo Savisaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3046 /ru/h-ru/2016/hiiep-rn-riinu-3045 Vana hiiepuu ootab külalisi.

Pärnumaa, Halinga vald, Pärnu-Jaagupi, Uduvere küla
Arvo Tomson]]> https://www.maavald.ee/gallery-3045 /ru/h-ru/2016/shamaanikalju-3044 Mõned aastad tagasi sai kolleegi kutsel mindud avastama Siberi pärli, Baikalit. 8 päeva sai elatud laeval ning külastatud palju erinevaid looduskauneid paiku ja nähtud põnevaid liike. Kuuenda päeva öösel jõudsime Olkhoni sadamasse. Varahommikul, enne päikesetõusu ärgates plaanisin kohe minna pildistama. Saart tundmata mõtlesin, et lihtsalt lähen ja avastan. Laevatekile minnes sain aga ebameeldiva üllatuse ... maale nii lihtsalt ei pääsenudki. Olime küll sadamas, kuid kaist lahutas meid mitu laeva. Olime seotud teise laeva külge. Otsustasin, et turnin ja ronin ning pean pääsema maale! Võtsin oma fotokoti ja statiivi ning asusin turnima. Päikesetõus näis tulevat vinge! Aga kuhu minna? Võtsin suuna kohe mäe otsa ja päikese poole. Sinna poole kohe kiskus! Sealt ülevalt tervitas mind võimas vaade ja suursugune kalju - Shamaani kalju, mis kuulub üheksa kõige olulisema Aasia pühapaiga hulka. See on ühtlasi ka üks kuulsamaid Baikali järve vaatamisväärsusi. Olin rõõmus, et selle just niimoodi üles olin leidnud.

Khuzhir, Olkhon island, Lake Baikal, Siberia, Russia
Remo Savisaar]]> https://www.maavald.ee/gallery-3044 /ru/h-ru/2016/haavavana-3043 Sattusin Muhumaal Liiva kiriku aias maha langenud haavakännu lummusesse. Üldiselt on see inimloomale niigi sisse kodeeritud loodusest nägusid leida (pareidoolia), aga selle kännul oli ikka uskumatu vanake peidus. Seal ta siis vahtis - läikiv must silm taeva suunal. Kirikusse sisenedes lugesin infolehte, et varem olnud seal tegu põlise pühapaigaga, mida ümberkaudsed väga austanud. Kuna pärimuspühadus on paigaga siduv, siis võib ehk haavavanakest samuti hiiepuude hulka arvata...

Saare maakond, Muhu saar, Liiva küla, Liiva kiriku hoov
Mari Prekup]]> https://www.maavald.ee/gallery-3043 /ru/h-ru/2016/hiiepalvus-tamme-vaatevinklist-3042 Tammealuse hiies oli kohe-kohe algamas hiiepalvus ning käisin läheduses kaameraga ringi, et mõnd huvitavat pilti saada. Tahtsin näha, kuida pisut eemal ohvrikivi kõrval kasvav noor hiietamm asja näeb ning tegin sealt ka pildi.

Hiis asub Lääne-Virumaal, Samma külas, otse Pada jõe kõrval, Tallinn-Narva maanteest paar kilomeetrit lõunas. Hiieni viib autoga sõidetav tee ning kohe hiievärava kõrval asub ka lähim majapidamine.
Andres Ehrenpreis]]> https://www.maavald.ee/gallery-3042 /ru/h-ru/2016/p-rgul-te-3041 Põrgulätteks kutsus seda kirikurahvas, kellele jäid silma maarahva põlised taiad. Allikas on harudane seetõttu, et selle vesi usutakse mitte ainult haiguste kulgu peatavat, vaid lausa vähi vastu aitavat. Ka rahvatohter Kaika Laine olevat just selle lätte vee erilise väega raviallikaks tunnistanud. Teekond Hõbelätte juurde ei olnud, eriti talvisel ajal, kehale kerge, kuid ühtaegu põrgulik ja hõbedane pilt ning tunne olid vaeva väärt. Kui sedagi vett kauemaks vaatama jääd, elustuvad su vaimusilmale iidsed olevused oma hirmude ja rõõmudega.

Valgamaa, Urvaste vald, Visela küla, Visela ürgorg, veskist umbes 500 m kaugusel
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-3041 /ru/h-ru/2016/hiies-kasvab-seen-3040 13. oktoobril 2016 käis Gaia Kooli 1. klass Saula Siniallikatel tutvumas hiiega ning väikesed fotograafid tegid usinalt pilte. Kaamera ette jäi põnevat nii suures plaanis kui ka ükskuid detaile lähivaates.

Harju maakond, Kose vald, Saula küla
Paula Viilukas]]> https://www.maavald.ee/gallery-3040 /ru/h-ru/2016/keedumunategu-3039 Tammealuse hiies valmistuti munaveeretamise võistluseks. Äsja oli tulelt võetud pajatäis keedetud ja värvitud mune, mida esimesed uudishimulikud ka uudistama olid tulnud.

Hiis asub Lääne-Virumaal, Samma külas, otse Pada jõe kõrval, Tallinn-Narva maanteest paar kilomeetrit lõunas. Hiieni viib autoga sõidetav tee ning kohe hiievärava kõrval asub ka lähim majapidamine.
Andres Ehrenpreis]]> https://www.maavald.ee/gallery-3039 /ru/h-ru/2016/hiies-elab-keegi-3038 13.o ktoobril käis Gaia Kooli 1. klass Saula Siniallikatel tutvumas hiiega ning väikesed fotograafid tegid usinalt pilte. Kaamera ette jäi põnevat nii suures plaanis kui ka ükskuid detaile lähivaates.

Harju maakond, Kose vald, Saula küla
Paula Viilukas]]> https://www.maavald.ee/gallery-3038 /ru/h-ru/2016/p-rguvalu-l-te-i-3037 Mõni valu on lausa põrgulikult väljakannatamatu, mille vastu pole isegi loitsusõnu teada. Seda haruldasem on see allikas, mis usutakse põrgulikku liigesevalu võtvat. Selleks tuleb näiteks küünarliiges vees hoida ja vett ka sisse juua. Usutakse, et allikal käia saab allika väga ühenduse siis, kui allikas talle oma vetepinnal peegelduva kaudu eriskummalise näo avab. Seda see läte mõne aja pärast tegi. Ei maksa aga unustada, et siit ei tohi vett juua suuga otse, vaid tassi või peoga võttes, sest muidu võivad allikast kurjad vaimud veega kaasa tulla.

Tartumaa, Märksa vald, Poka suurfarmi - Mäletjärve tee põhjaküljes, Järvekalda talust 200 m kirdes
Ain Raal]]> https://www.maavald.ee/gallery-3037 /ru/h-ru/2016/allikal-3036 Kämbla allikal saavad kokku nii need kes siin enne käinud, kui need kes siia hiljem tulema saavad.

Oru küla, Kose v, Harjumaa
Mats Kangur]]> https://www.maavald.ee/gallery-3036 /ru/h-ru/2016/peegeldus-allikas-3035 13. oktoobril käis Gaia Kooli 1. klass Saula Siniallikatel tutvumas hiiega ning väikesed fotograafid tegid usinalt pilte. Kaamera ette jäi põnevat nii suures plaanis kui ka ükskuid detaile lähivaates.

Harju maakond, Kose vald, Saula küla
Paula Viilukas]]> https://www.maavald.ee/gallery-3035 /ru/h-ru/2016/reting-forest-monks-resting-on-the-circuit-near-a-shrine-next-to-a-juniper-tree-with-trunk-painted-red-3034 The sacred juniper forest of Reting (30°18'N/91°31'E) forms the westernost occurrence of forest, an outlier of c. 6 km width beyond the western margin of the east Tibetan forest zone. The forest is surrounded by shrublands and pastures more or less devoid of trees (photo 1). The existence/survival of this forest is due to the buddhist/monastic tradition: it is said that monks and nuns were the first to establish „nature reserves“ in Tibet, in a defined area around the monasteries, where all elements of nature were to be protected. Woodcutting, burning and hunting were forbidden. Travellers in the 19th and early 20th century still observed wild larger mammals in these groves, extinct or extremely rare elsewhere (photo 2). The same applies to the juniper tree species forming the dry margin of the east Tibetan forest zone: relict trees and groves are almost exclusively confined to monasteries or sacred sites above villages. The juniper forest in Reting is constituted by the tree species Juniperus tibetica Kom., single- to multistemmed trees reaching 12 m at the foot of the south-facing flank (4200 m a.s.l.) and 3-4m at the treeline (4750 m a.s.l.)(Photos 3-6). The sacred forest harbours the monastery (photo 1), several retreats and a number of sacred sites, most prominent being the chorten along the prayer circuit (Photo 7). As also the mountain peaks around, the trees are believed to house spirits and deities. They are therefore worshiped and decorated with prayer flags (Photo 8), kathags (Photo 9) and gifts. Trunks of special trees may be painted in red, as the monastrey buildings and the monks´ robes (Photo 10). Foliage and bark of the trees are used as incense, the seeds are used to make chaplets (manufactured in the monastery). These uses lead to the traditional threats of the forest: even when woodcutting is prohibited, the vitality of the trees may be harmed by excessive use of these products (commercialization in the course of pilgrimage and tourism). The greatest threat to the forests is, however, the strong year-round grazing by domestic livestock, especially yak (Photo 3). The golf-lawn appearance of the herbaceous vegetation is due to the strong grazing. Even though yak do not selectively eat juniper seedlings, they will be grazed by hazard or trampled down. Germination is plentiful, but hardly any seedling becomes taller than a few centimetres. Obviously grazing was practised since long in the Reting forest; in consequence the forest is overmature and regrowth almost missing. Not only by warfare (last in the Cultural Revolution) but also by the gradual die-off of overmature trees, the forest became open in its oldest parts (Photos 3-5, 8, 10). Recent scientific research aimed at investigating the decisive factors for missing tree regeneration: 18 years of grazing exclosure could not prove that grazing is the main reason. Other factors like drought, competition by herbs (ungrazed plots, Photo 2), consumption by small mammals, are yet to be investigated. Photos were taken during research visits. More information and scientific references obtainable from the author.

China, Tibet Autonomous Region, Lhasa prefecture, Reting
Dr. Sabine Miehe]]> https://www.maavald.ee/gallery-3034 /ru/h-ru/2016/saula-siniallikad-3033 13. oktoobril käis Gaia Kooli 1. klass Saula Siniallikatel tutvumas hiiega ning väikesed fotograafid tegid usinalt pilte. Kaamera ette jäi põnevat nii suures plaanis kui ka ükskuid detaile lähivaates.

Harju maakond, Kose vald, Saula küla
Paula Viilukas, 7 a]]> https://www.maavald.ee/gallery-3033 /ru/h-ru/2016/reting-forest-juniper-tree-crown-decorated-with-kathags-3032 The sacred juniper forest of Reting (30°18'N/91°31'E) forms the westernost occurrence of forest, an outlier of c. 6 km width beyond the western margin of the east Tibetan forest zone. The forest is surrounded by shrublands and pastures more or less devoid of trees (photo 1). The existence/survival of this forest is due to the buddhist/monastic tradition: it is said that monks and nuns were the first to establish „nature reserves“ in Tibet, in a defined area around the monasteries, where all elements of nature were to be protected. Woodcutting, burning and hunting were forbidden. Travellers in the 19th and early 20th century still observed wild larger mammals in these groves, extinct or extremely rare elsewhere (photo 2). The same applies to the juniper tree species forming the dry margin of the east Tibetan forest zone: relict trees and groves are almost exclusively confined to monasteries or sacred sites above villages. The juniper forest in Reting is constituted by the tree species Juniperus tibetica Kom., single- to multistemmed trees reaching 12 m at the foot of the south-facing flank (4200 m a.s.l.) and 3-4m at the treeline (4750 m a.s.l.)(Photos 3-6). The sacred forest harbours the monastery (photo 1), several retreats and a number of sacred sites, most prominent being the chorten along the prayer circuit (Photo 7). As also the mountain peaks around, the trees are believed to house spirits and deities. They are therefore worshiped and decorated with prayer flags (Photo 8), kathags (Photo 9) and gifts. Trunks of special trees may be painted in red, as the monastrey buildings and the monks´ robes (Photo 10). Foliage and bark of the trees are used as incense, the seeds are used to make chaplets (manufactured in the monastery). These uses lead to the traditional threats of the forest: even when woodcutting is prohibited, the vitality of the trees may be harmed by excessive use of these products (commercialization in the course of pilgrimage and tourism). The greatest threat to the forests is, however, the strong year-round grazing by domestic livestock, especially yak (Photo 3). The golf-lawn appearance of the herbaceous vegetation is due to the strong grazing. Even though yak do not selectively eat juniper seedlings, they will be grazed by hazard or trampled down. Germination is plentiful, but hardly any seedling becomes taller than a few centimetres. Obviously grazing was practised since long in the Reting forest; in consequence the forest is overmature and regrowth almost missing. Not only by warfare (last in the Cultural Revolution) but also by the gradual die-off of overmature trees, the forest became open in its oldest parts (Photos 3-5, 8, 10). Recent scientific research aimed at investigating the decisive factors for missing tree regeneration: 18 years of grazing exclosure could not prove that grazing is the main reason. Other factors like drought, competition by herbs (ungrazed plots, Photo 2), consumption by small mammals, are yet to be investigated. Photos were taken during research visits. More information and scientific references obtainable from the author.

China, Tibet Autonomous Region, Lhasa prefecture, Reting
Dr. Georg Miehe]]> https://www.maavald.ee/gallery-3032 /ru/h-ru/2016/reting-forest-solitary-trees-in-4450m-with-prayer-flags-extended-between-them-3031 The sacred juniper forest of Reting (30°18'N/91°31'E) forms the westernost occurrence of forest, an outlier of c. 6 km width beyond the western margin of the east Tibetan forest zone. The forest is surrounded by shrublands and pastures more or less devoid of trees (photo 1). The existence/survival of this forest is due to the buddhist/monastic tradition: it is said that monks and nuns were the first to establish „nature reserves“ in Tibet, in a defined area around the monasteries, where all elements of nature were to be protected. Woodcutting, burning and hunting were forbidden. Travellers in the 19th and early 20th century still observed wild larger mammals in these groves, extinct or extremely rare elsewhere (photo 2). The same applies to the juniper tree species forming the dry margin of the east Tibetan forest zone: relict trees and groves are almost exclusively confined to monasteries or sacred sites above villages. The juniper forest in Reting is constituted by the tree species Juniperus tibetica Kom., single- to multistemmed trees reaching 12 m at the foot of the south-facing flank (4200 m a.s.l.) and 3-4m at the treeline (4750 m a.s.l.)(Photos 3-6). The sacred forest harbours the monastery (photo 1), several retreats and a number of sacred sites, most prominent being the chorten along the prayer circuit (Photo 7). As also the mountain peaks around, the trees are believed to house spirits and deities. They are therefore worshiped and decorated with prayer flags (Photo 8), kathags (Photo 9) and gifts. Trunks of special trees may be painted in red, as the monastrey buildings and the monks´ robes (Photo 10). Foliage and bark of the trees are used as incense, the seeds are used to make chaplets (manufactured in the monastery). These uses lead to the traditional threats of the forest: even when woodcutting is prohibited, the vitality of the trees may be harmed by excessive use of these products (commercialization in the course of pilgrimage and tourism). The greatest threat to the forests is, however, the strong year-round grazing by domestic livestock, especially yak (Photo 3). The golf-lawn appearance of the herbaceous vegetation is due to the strong grazing. Even though yak do not selectively eat juniper seedlings, they will be grazed by hazard or trampled down. Germination is plentiful, but hardly any seedling becomes taller than a few centimetres. Obviously grazing was practised since long in the Reting forest; in consequence the forest is overmature and regrowth almost missing. Not only by warfare (last in the Cultural Revolution) but also by the gradual die-off of overmature trees, the forest became open in its oldest parts (Photos 3-5, 8, 10). Recent scientific research aimed at investigating the decisive factors for missing tree regeneration: 18 years of grazing exclosure could not prove that grazing is the main reason. Other factors like drought, competition by herbs (ungrazed plots, Photo 2), consumption by small mammals, are yet to be investigated. Photos were taken during research visits. More information and scientific references obtainable from the author.

China, Tibet Autonomous Region, Lhasa prefecture, Reting
Dr. Georg Miehe]]> https://www.maavald.ee/gallery-3031 /ru/h-ru/2016/pudrutegu-3030 Tammealuse hiies käisid ettevalmistused suvistepüha hiiepalvuse pidamiseks. Puder oli äsja pajaga tulele pandud ning otsustasin võtta pildimasina, et lõkkemelu üles pildistada.

Hiis asub Lääne-Virumaal, Samma külas, otse Pada jõe kõrval, Tallinn-Narva maanteest paar kilomeetrit lõunas. Hiieni viib autoga sõidetav tee ning kohe hiievärava kõrval asub ka lähim majapidamine.
Andres Ehrenpreis]]> https://www.maavald.ee/gallery-3030