https://www.maavald.ee/ /ru/h-ru/2016/kas-oled-sina-2556 <p>Hasardiga sai mindud otsima Vaidavere silmaallikat. Tihe mets ja vesine maastik ainult suurendas huvi kohta leida. Kaardil tähistatud paigas jäi silma ainult kuiv vana piirikraav. Paarkümmend meetrit ida pool jäi aga silma samblane vana tahvlipost, maast immitsev vesi alt läbi jooksmas - kas see on See? Ojaderohkes paigas allikale sarnasemat kohta silma ei jäänud.</p> <p>Silmaallika lehekülg kultuurimälestiste registris:</p> <p><a href="https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9301">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9301</a></p>

Vaidavere küla, Palamuse vald, Jõgeva maakond. Ca 30 m kaardil tähistatud kohast.
Peeter Säälik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2556 /ru/h-ru/2016/riibaku-p-rn-s-giskolluses-2555

Vedu küla, Tartu vald, Tartumaa
Peeter Säälik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2555 /ru/h-ru/2016/valgeallikas-2554 Augustiõhtune jalutuskäik ohvriallikate juures oli hea sisekaemusele. Tekkis justkui side ürgsega, mis igapäevaelus peidus on. Valgeallika mulksumist pikalt vaadeldes tekkis tunne, et Saula Siniallikate haldjas Tölp ilmub kohe-kohe nähtavale. Kahjuks jäi haljdas siiski nägemata.

Saula küla, Kose vald, Harjumaa
Kadi Kaljula]]> https://www.maavald.ee/gallery-2554 /ru/h-ru/2016/siniallikas-2553 Käisin ohvriallikaid kaemas ühel augustikuu õhtupoolikul. Väikesel metsarajal astudes valdas mind maagiline tunne. Oli lihtne seostada seda paika pühadusega. Esimesena ilmus vaateväljale Siniallikas, mille põhi mulises ja hingas. Lihtsalt pidin seda jäädvustama.

Saula küla, Kose vald, Harjumaa
Kadi Kaljula]]> https://www.maavald.ee/gallery-2553 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2552 Materjal Kirke Krubergilt: Praegune Lehmja tammik on ainult fragment iidsest hiiemetsast, mis kunagi ühelt poolt ulatus kaugemale Ussiväljalt ja teisalt Terikualuse kanti. Nii olid Ussivälja allikas ja selle läheduses asunud kultusekivid kord hiie rüpes. (O. Raudmets. "Kastepiisad kivilohkudes", lk 270) Ussivälja allikas asub Taaramäe lasteaiast ca 100 meetri kaugusel, kooli suunduva jalgtee lähedai. Ühte kanalisse suubub neli allikat erinevatest suundadest. See on tõusuallikate piirkond (Peeter Böckler. "Rae valla muistsed mälestised", lk 40). 30. aprillil 2010 tutvustati allika ümbruse korrastajatele talgutel allikat ennast ja muistset asulakohta selle lähedal.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik, Rebase tänava kõrval
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2552 /ru/h-ru/2016/platok-gornomarijki-na-dube-i-bereze-2551 Дуб и Березку, стоящих в обнимку знают на всей округе. Те, кто ищет себе пару, приходят, молятся. На снимке мы видим вышитый белый платок горномарийской женщины, на ветках висят фата, ленты. Выпрошенное счастье сбывается, играются свадьбы. У всех, кто постоял у этих деревьев, возникает чувство любви к ближнему, к окружающему. Равнодушным отсюда никто не уходит, остается только удивляться чуду природы - вросшим друг в друга деревьям.

Россия, Республика Марий Эл, Горномарийский район, на границе Нижегородской области и Марий Эл, на трассе Козьмодемьянск - Васильсурск
Петрова Тамара Викентьевна]]> https://www.maavald.ee/gallery-2551 /ru/h-ru/2016/bereza-i-dub-2550 Дуб и Береза родились вместе, выросли вместе и стоят в обнимку десятилетия. Они врослись друг в друга. Стоят прямо на границе Нижегородской области с Марий Эл. Они давно стали местом паломничества для тех, кто ищет и еще не нашел свою половину. Говорят, кто посетил их и постоял в обнимку с ними, везет, вскоре находят себе любимого и женятся. Об этом месте знают во всей округе.

Россия, Республика Марий Эл, Горномарийский район, на границе Нижегородской области и Марий Эл, на трассе Козьмодемьянск - Васильсурск
Петрова Тамара Викентьевна]]> https://www.maavald.ee/gallery-2550 /ru/h-ru/2016/svyashchennye-dub-i-bereza-2549 Дуб и Береза родились вместе, выросли вместе и стоят в обнимку десятилетия. Они врослись друг в друга. Стоят прямо на границе Нижегородской области с Марий Эл. Они давно стали местом паломничества для тех, кто ищет и еще не нашел свою половину. Говорят, кто посетил их и постоял в обнимку с ними, везет, вскоре находят себе любимого и женятся. Об этом месте знают во всей округе.

Россия, Республика Марий Эл, Горномарийский район, на границе Нижегородской области и Марий Эл, на трассе Козьмодемьянск - Васильсурск
Петрова Тамара Викентьевна]]> https://www.maavald.ee/gallery-2549 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2548 Lehmja tammikus on igas vanuses tammi (keskmine vanus 130 aastat) nende otsimine ning pildistamine on põnev.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2548 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2547 Lehmja tammik annab võimaluse jälgida loodust ja mõelda legendide peale, mis on rahva suus püsinud väga ammustest aegadest. Tammede kohta on arvatud, et neid ei kasva juurde ning nad ei kuiva ka ära. Samuti on teada olnud, et neid ei tohi raiuda. Lehmja mõisa ajal ei lubanud mõisnik sealt puid võtta, kuna siis suri mõisa karjas mõni loom. Usuti ka seda, et tamme raiumisel või oksa murdmisel voolab puust veri. Tänapäeval me seda ei usu ja näeme tammikus ka kuivanud puid, aga lugusid teada on ikkagi armas.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2547 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2545 Meid oli viis Jüri Gümnaasiumi 11. klasside õpilast: Kadri Ann Ots, Kristi Kajasalu, Kirke Kruberg, Victoria Saar, Siim Saar. Otsisime ja pildistasime Lehmja tammiku huvitavamaid puid. Hugo Valma sõnade järgi: "Peatu, rändur - siin pühamu: Vana Tamm - aegade valvur." (J. Remmel. "Lehmja tammik",lk 11)

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2545 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2544 Lehmja tammik arvatakse olevat 5000 aastat vana. Loomulikult pole siin nii vanu puid. Põlvkonnad vahetuvad ja arvatakse, et siin on vahetunud üle kümmekonna põlvkonna. Praegu on tammiku puude keskmine vanus 130 aastat. Vanim praegugi elus puu on sündinud 1629. aastal. Inspiratsiooni pakuvad ka juba surnud puud oma erilise kuju poolest. Jüri kiriku pastor Hugo Valma (Jüris 1951-1964) on pühendanud tammikule pikema luuletuse. Ta taunib seal ka Pruudi põletamist 1958. aastal: "...nii seda tamme teotades/ rahva hinge irvitati,/ aega uuta häbistati,/ kogu maada kurvastati,/ minevikku mõnitades/ tulevikku tallatie." (J. Remmel. "Lehmja tammik", lk 11) Pruudist pole enam midagi järel. Küll aga rõõmustavad silma paljud peaaegu skulptuuri meenutavad tammed.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2544 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2543 Materjali otsis Siim Saar: Tammikus on ka üks välgujäljega tamm. Tabamuse sai ta 2001. aasta suvel. See ei takista tal edasi elamast..

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik,. Tamm asub hiie Jüri Günaasiumi poolses osas.
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2543 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2542 Teksti koostas Victoria Saar: Lehmja tammede keskmine vanus on 130 aastat. 2003 mõõtis Mart Rohtla puudelt võetud korbaproovide analüüsi alusel kõige vanema puu vanuseks 374 aastat. Praegu (2016) on ta siis 387-aastane. ("Rae valla loodus- ja kultuuriväärtused", 7) Prohveti sünniaasta on 1627! Prohveti kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 312 cm. Prohvetiks nimetasid uurijad tamme ilmselt tema avatud suu ja harali juuste pärast.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2542 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2541 Tekst Victoria Saarelt: Lehmja tammik on kahel pool Aruküla teed. Tallinna poolt tulles jääb väike tammik vasakule, Pegmega ühele poole. Peigmehe selja taga on mitmeid ilusaid puid. Üks näide on Troonipärija. Selle nime on pannud puude uurijad. Legendi sellest ei ole.

Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik
Victoria Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2541 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2540 <p>Lehmja tammiku tüsedaim puu. On ainus kõige tuntumate lugude puudest, kes on elus. Pruut (sünniaasta 1682) põletati 1958, Peiupoiss (ka Sant, Kerjus, Vanaisa, Isamees. Nõid, Paater, sünniaasta 1790) suri, kuivas 2006 (Jaan Remmel. "Lehmja tammik", lk 8, 14). Arvatavasti seoses tee ehitusega, liiklusvibratsiooni ja talvesoola kaasabil (sealsamas, lk 16). Peigmehe sünniaasta on 1682. 1958. aastal oli tema ümbermüüt 382 cm, 2006 aga 472 cm. Seega suurenes puu õmbermüüt 48 aasta jooksul 90 cm ehk keskmiselt 1,88 cm aastas. (Sealsamas. lk 16). Tundub, et meie mõõtmise järgi (Siim Saar, Kirke Kruberg ja Kristi Kajasalu) ta nii edukalt kosunud ei ole, aga võib-olla oli mõõtmise kõrgus vale, saime 475 cm.</p> <p>Legende. Üks ilmselt vanemaid lugusid räägib sellest, kuidas vastamisi juhtusid kaks pulmarongi koos vägevate nõidadega ning neist kangem moondas teised puudeks. "Rohkem on teateid ühest pulmarongist ehk pulmasaajast, kes karistuseks lubamatu käitumise pärst (tammeistikute tallamine, pidutsemine paastuajal või enne laulatust, kerjuse almusest ilmajätmine) tammedena igaveseks paigale jäid. Muundajaks on pakutud kõrgemat jõudu: Vanaisa, Vanataati, Taarat, vms, kes võis pidutsejate sekka koguni välgunoole paisata." (J. Remmel, "Lehmja tammik", lk 8 - 9) Paastuajal laulatamise kohta on M. J. Eisenile saatnud loo Jüri kiriku pastor Eduard Tennmann. Karistuseks muutis Jumal kõik pulmalised ja Paatri tammedeks. Paater polnud küll esiti tahtnud laulatada, aga raha viinud mehel meele peast - oli ju paastuaeg. (J. Remmel. "Lehmja tammik", lk 9) Variante on veel mitmeid.</p>

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik, mõlemal pool Aruküla teed.
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2540 /ru/h-ru/2016/varang-p-hahiis-2539 16. oktoobril 2016 toimus siin ühispalvus 5-e lõkkega.

Varanguź küla, Morko rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsMPlC)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2539 /ru/h-ru/2016/tahvel-p-hahiie-v-ravate-juures-2538 16. oktoobril 2016 toimus Varangõźi pühas hiies Tünja palvus 5-e tulelõkkega. Hiis on tuntud oma ajaloo poolest (loe tahvlit). Viimasel ajal on selliseid tahvleid pandud paljude Mari hiite juurde.

Varanguź küla, Morko rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsMPlC)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2538 /ru/h-ru/2016/ok-em-p-hahiis-2537 Õhtul peale palvust.

Kugu Śokśem küla, Śernur rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsMUjW)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2537 /ru/h-ru/2016/kartide-palvus-vana-tamme-juures-paluvad-p-hahiie-jumalalt-nistust-t-nasele-palvusele-2536 See vana tamm on vanim puu Śokśemi pühas hiies. Selles hiies palvused ei katkenud kunagi. Iga 3 aasta tagant sajandite jooksul on siin toimunud Tünja palvused. Siin on kombeks hiie jumalaga rääkida eraldi teiste jumalate tulelõketest - nimelt selle tamme juures. Paluvad õnnistust palvusele ja hiie säilitamist. Pilt on meelega tehtud kaugelt, et mitte segada karte (palvevanemaid).

Kugu Śokśem küla, Śernuri rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsMUjW)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2536 /ru/h-ru/2016/tap-er-p-hahiis-2535 Tapśeri Pühas hiies 9. oktoobril 2016 toimus ühispalvus. Ilus koht, ilus hiis.

Tapśeri küla, Sovetski rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsIOil)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2535 /ru/h-ru/2016/arbori-p-hahiies-s-gispalvuse-ilusal-ajal-2534 2.-23. oktoobril 2016. aastal toimusid Marimaal igal pühapäeval palvused. Kokku üle 20. Nädalate jooksul sadas vihma ja lund. Aga igal pühapäeval paistis päikene ja oli rahulik ilm. Ime!

Arbor, Mari Türek (Марий Турек) rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsE8ZG)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2534 /ru/h-ru/2016/igiaegseid-pavusi-n-inud-kirved-2533 Arbori Püha hiis on säilinud läbi aegade. Kasvab Arbori oru kohal kõrgendikul. Kommunistide ajal palvuste korraldamine selles kihelkonnas 52 aastaks katkes. Aastal 2010 tuldi hiit uuesti avama ning jumalatele palvust lugema. Otsiti üles 9 tulelõkke kohta ning 4 kirvest. Kirvest lüüakse noaga palvetamise ajal. Need kirved nägid meie vanemate palvusi.

Arbor, Mari Türek (Марий Турек) rajoon, Mari El (https://yandex.ru/maps/-/CZgsE8ZG)
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2533 /ru/h-ru/2016/usu-s-mbol-arbori-p-hahiis-2532 2016. aasta 2. oktoobril toimus seal kihelkonna palvus. Ilus, "klassikalise" kujuga hiis, mis on säilinud tänapäevani, kasvab kõrgel kohal Arbori orus asuvate külade ees nagu sümbol.

Arbor, Mari Türek (Марий Турек) rajoon, Mari El
Erik Juzykain]]> https://www.maavald.ee/gallery-2532 /ru/h-ru/2016/hiielepikus-2531 Sugupuud ja vanu kaarte uurides jäi silma, et üsna vanaisa maja taga asus hiielepik.

Harjumaa.kuusalu vald, Saunja küla
Kaili Vender]]> https://www.maavald.ee/gallery-2531 /ru/h-ru/2016/hiielepikus-2530 Sugupuud ja vanu kaarte uurides jäi silma, et üsna vanaisa maja taga asus hiielepik.

Harjumaa.kuusalu vald ,saunja küla
Kaili Vender]]> https://www.maavald.ee/gallery-2530 /ru/h-ru/2016/m-stiline-org-2528 <p>Kuna õues on värviline sügis, siis otsustasin minna lähedal asuvasse jõeorgu pildistama. Olen selle koha ajaloost eelnevalt lugenud artikleid. Koht on väga eraldatud asustusest ja suurematest teedest. Müstilise ja pühaliku hingusega org, mis on ideaalne paik kui soov eemalduda linnakärast.</p> <p>Jõeoru ajaloo vähestest artiklitest võib välja lugeda ja kohalikelt inimestelt kuulda, et seal kandis peeti pühaku  päevi, toodi ande ja jäeti münte, mis küll lõppesid juba 1920ndatel.</p>

Iirimaa, Wicklow maakond.
Kaidi Niit]]> https://www.maavald.ee/gallery-2528 /ru/h-ru/2016/teeehituse-m-raohverdused-p-rnale-2527 Täna kogesin Terikeste Mäesuitsu ohvrikohas teerulli tekitatud maavärinat, kopatraktori müra, kruusaautode lõppematut mööda kihutamist, tolmu, külma ja nõutust ning nägin lössi tallatud õlletotsikuid. Mis toimus enne, et ma just sel päeval sõitsin sinna vaikust kogema ja trummi helisid kuulama, kui nn „nemad“ oma teeehitustöödega just Mäesuitsuni jõudsid? Selline sügav mittesobimine oli alguses, kuid otsustasin olude sunnil siiski jääda sinna pooleteiseks tunniks. Väga erinev kogemus võrreldes varasemate kohtingutega. Ka selline võib olla väepaiga argipäev… https://www.facebook.com/groups/636632766504648/ http://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=13046

Tartumaa, Võnnu vald, Terikeste küla
Kristi Ziugand]]> https://www.maavald.ee/gallery-2527 /ru/h-ru/2016/prandi-silmaallikas-2526 Suvesoojad ebamaisusega vürtsitatud värvid Prandi allikajärve kõige põhjapoolsemast sopis. Teispool kallast olev mets on päevapaistest kantuna kuidagi eriti valgusküllaseks tõmbunud ehk pühalikult valgeks värvunud. Sellisena päevavalgusest valgeks värvununa meenutaski see justnagu mingit saladuslikku teispoolsusust, pühalikku õndsusemaad. Prandi silmaallikas on osa Prandi allikajärvest. Allikajärvest lõunas-edelas olevat metsamassiivi nimetati ennevanasti Hiietaguseks (Igge taggone, Ije taggone). Ei oska arvata, kus võis olla keskne hiiekoht, kuid Hiietagusest kagus asuv Audamägi oleks selleks vanadest kohanimedest lähtuvalt ehk kõige sobivam koht. Sellest lähtudes õigustaks ka Hiietagune oma nimetust, olles seal tõesti kui Hiie tagune. Audamägi ise võib olla seotud ehk mingi vana matmiskohaga (aud = haud). Teatavasti maeti vanasti mitmetel juhtudel ka hiiepaikadesse. "Prandi allikat nimetatakse ka silmaallikaks, mille vesi ravivat silmahaigusi. Allikast on leitud hõbemünte, mis tähendab, et see on olnud vanarahva seas suures aus." (allikas: Kristel Vilbaste "Eesti allikad"). Võib oletada, et kogu see ala Audamäest kuni allikajärveni ja sealt edasi ka see, mis ümbritseb allikajärve ennast võis olla püha.

Järvamaa, Koigi vald, Prandi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2526 /ru/h-ru/2016/super-sejd-2525 Встречен участниками тура "Гиперборейская Карелия" на плато горы Воттоваара. Уникален не только своими размерами, но и абсолютно ровными поверхностями (сверху и снизу) верхнего камня. Подробнее: Ситников П.С. Загадочный объект: карельские сейды // «Тюменские известия», № 168 (6534) от 17.09.2016. С. 11. http://www.t-i.ru/article/new/7805

Россия, Республика Карелия
Павел Ситников]]> https://www.maavald.ee/gallery-2525 /ru/h-ru/2016/prandi-silmaallikas-2524 Suvesoojad ebamaisusega vürtsitatud veealused värvid Prandi allikajärve kõige põhjapoolsemas sopis. Prandi silmaallikas on osa Prandi allikajärvest. Allikajärvest lõunas-edelas olevat metsamassiivi nimetati ennevanasti Hiietaguseks (Igge taggone, Ije taggone). Ei oska arvata, kus võis olla keskne hiiekoht, kuid Hiietagusest kagus asuv Audamägi oleks selleks vanadest kohanimedest lähtuvalt ehk kõige sobivam koht. Sellest lähtudes õigustaks ka Hiietagune oma nimetust, olles seal tõesti kui Hiie tagune. Audamägi ise võib olla seotud ehk mingi vana matmiskohaga (aud = haud). Teatavasti maeti vanasti mitmetel juhtudel ka hiiepaikadesse. "Prandi allikat nimetatakse ka silmaallikaks, mille vesi ravivat silmahaigusi. Allikast on leitud hõbemünte, mis tähendab, et see on olnud vanarahva seas suures aus." (allikas: Kristel Vilbaste "Eesti allikad"). Võib oletada, et kogu see ala Audamäest kuni allikajärveni ja sealt edasi ka see, mis ümbritseb allikajärve ennast võis olla püha.

Järvamaa, Koigi vald, Prandi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2524 /ru/h-ru/2016/super-shchel-2523 Фрагмент древнейшего мегалитического сооружения, разрушенного землетрясением несколько тысяч лет назад. Находится на плато горы Воттоваара. Впервые обнаружено автором фотографии. Подробнее: Ситников П.С. Загадочный объект: карельские сейды // «Тюменские известия», № 168 (6534) от 17.09.2016. С. 11. http://www.t-i.ru/article/new/7805

Россия, Республика Карелия
Павел Ситников]]> https://www.maavald.ee/gallery-2523 /ru/h-ru/2016/petroglify-mysa-besov-nos-2522 Сфотографированы во время тура "Гиперборейская Карелия" на восточном побережье Онежского озера. Подробнее: Ситников П.С. Сюрпризы Бесова Носа // «Тюменские известия», № 163 (6529) от 10.09.2016. http://www.t-i.ru/article/new/7750

Россия, Республика Карелия, Онежское озеро
Павел Ситников]]> https://www.maavald.ee/gallery-2522 /ru/h-ru/2016/prandi-silmaallikas-2521 Suvesoojad ebamaisusega vürtsitatud veealused värvid Prandi allikajärve kõige põhjapoolsemas sopis. Prandi silmaallikas on osa Prandi allikajärvest. Allikajärvest lõunas-edelas olevat metsamassiivi nimetati ennevanasti Hiietaguseks (Igge taggone, Ije taggone). Ei oska arvata, kus võis olla keskne hiiekoht, kuid Hiietagusest kagus asuv Audamägi oleks selleks vanadest kohanimedest lähtuvalt ehk kõige sobivam koht. Sellest lähtudes õigustaks ka Hiietagune oma nimetust, olles seal tõesti kui Hiie tagune. Audamägi ise võib olla seotud ehk mingi vana matmiskohaga (aud = haud). Teatavasti maeti vanasti mitmetel juhtudel ka hiiepaikadesse. "Prandi allikat nimetatakse ka silmaallikaks, mille vesi ravivat silmahaigusi. Allikast on leitud hõbemünte, mis tähendab, et see on olnud vanarahva seas suures aus." (allikas: Kristel Vilbaste "Eesti allikad"). Võib oletada, et kogu see ala Audamäest kuni allikajärveni ja sealt edasi ka see, mis ümbritseb allikajärve ennast võis olla püha.

Järvamaa, Koigi vald, Prandi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2521 /ru/h-ru/2016/prandi-silmaallikas-2519 Suvesoojad ebamaisusega vürtsitatud veelaused värvid Prandi allikajärve kõige põhjapoolsemas sopis. Prandi silmaallikas on osa Prandi allikajärvest. Allikajärvest lõunas-edelas olevat metsamassiivi nimetati ennevanasti Hiietaguseks (Igge taggone, Ije taggone). Ei oska arvata, kus võis olla keskne hiiekoht, kuid Hiietagusest kagus asuv Audamägi oleks selleks vanadest kohanimedest lähtuvalt ehk kõige sobivam koht. Sellest lähtudes õigustaks ka Hiietagune oma nimetust, olles seal tõesti kui Hiie tagune. Audamägi ise võib olla seotud ehk mingi vana matmiskohaga (aud = haud). Teatavasti maeti vanasti mitmetel juhtudel ka hiiepaikadesse. "Prandi allikat nimetatakse ka silmaallikaks, mille vesi ravivat silmahaigusi. Allikast on leitud hõbemünte, mis tähendab, et see on olnud vanarahva seas suures aus." (allikas: Kristel Vilbaste "Eesti allikad"). Võib oletada, et kogu see ala Audamäest kuni allikajärveni ja sealt edasi ka see, mis ümbritseb allikajärve ennast võis olla püha.

Järvamaa, Koigi vald, Prandi küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2519 /ru/h-ru/2016/kaski-hiiem-gi-2518 Ümberkukkunud vana tamm Hiiemäe peal. Meenutas väga teine kui mingit müütilist lohet, kes kohapaika hoidma on jäetud. Ja paik ise oli seal kui tükike haldjametsa. Kaski vanemad nimevormid võivad olla ka Kase (Kasse mennick) ja Kakse (Kaksse pöld). Siin lähedal kannab tänapäeval Kaskile sarnast nimetüve veel vaid Kaska jõgi. Hiiemäest kirdes-põhjas teatakse legendi järgi vanasti olnud suur Kaski (kaksi) nimeline küla, mis Suure Katku tagajärjel tühjaks jäänud. Mägi, mis on tänapäeval kaardistatud kui Kaski Hiiemägi kandis 18. sajandi lõpus Lindmetsa mäe (Lind Metza Mäggi) nime. Siit kunagi kagus asunud Tigante (Tiggante) talukoht andnud sellele tänapäeval kasutusel oleva nime - Tigade mägi. Pole võimatu, et kogu Lindmetsa mägi kuni selle lõunaservas oleva Kaunispe külani välja oli püha. Ja võib ka vabalt olla, et see oli kaunis mägi ehk siis sama kaunilt kaunis nagu Kaunispe. Allikad: Kaunispe mõisa kaart: EAA.2072.3.6 leht 1 1792.a. Eldur Seegel "Tugitoolimatk mööda Sõrvet", 2005. Maa-ameti pärandkultuurikaart Keskkonnaagentuuri infoleht EELIS - http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1870931946

Saaremaa, Torgu vald, Lindmetsa küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2518 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2517 Lehmja tammik. Käisime oktoobris nii suures kui väikeses tammikus ja otsisime põnevaid puid lisaks legendipuudele Peigmehele, Peiupoisile või kuidas iganes ta mõnes loos nimetatud on. Väikeses tammikus (Aruküla teest vaskul Tallinna poolt tulles ) leidsime samuti mõned puud. Sellel fotol ongi üks Peigmehe seljataha jäänud puudest.

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik, mõlemal pool Aruküla teed
Victoria Saar]]> https://www.maavald.ee/gallery-2517 /ru/h-ru/2016/hiieoja-2516 Ebamaised värvid Järise järvest lõunas olevas Hiie ojas. Oja ümber olevate elutute tuhmruugehallikarvaste värvide kõrval tundusid ojavee sinakasrohelised toonid kuidagi elulised ja värsked. Veelgi enam, mõnes kohas polnud eriti arusaadav, kas taevasinised värvilaigud ojavees olid taevasinisusest kantud või olid hoopis ojavee roheluses õitsevad sinised meelespead. Igatahes loodus suutis siinkohal vaatleja ära petta. Tundub, et siinne kant oli pühalikkuse osas üsna olulise staatusega. Hiie oja ümbrus kihab teistestki Hiie-nimelistest paikadest. Oja lähedal, sellest põhjas-loodes asub Hiie ränk, ojast läänes-edelas asuv kohapaik kannab nimetust Hiiesoo äär, Hiieojast idas ja kagus, niisamuti ka kirdes asub Hiissoo nimeline soo. See pole veel kõik, Hiieojast põhjas ja Järise järvest edelas asuvad Hiieossi-nimelised (vanadel 19. saj alguse mõisakaartidel mainitud kui "Ie ossi") soosaared. võib oletada, et umbes sadakond aastat tagasi olid nad veel järvesaared. Sellest johtuvalt võib ka Järise järvel endal või vähemasti selle järve lõunaosa kohal hõljuda mingi iidsest ajast kantud pühalikkus.

Saaremaa, Mustjala vald, Järise küla
Marek Laimets]]> https://www.maavald.ee/gallery-2516 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2515 Kristi Kajasalu otsis teksti Rootsi sõjameeste haua kohta: "Lehmja tammikus, linna poolt tulles paremal pool teed on seitse vana pärnapuud. Rahvas kõneleb, et seal on maetud seitse Rootsi ohvitseri, kes Põhjasõja ajal surma saanud. Nende mälestuseks olevatki istutatud need puud. Enne ilmasõda käinud sellel haual rootslased, "plaanid peos". (Mari-Ann Remmel. "Päritud paigad - kohajutte ja legende Rae vallast", lk 66) Praegu on pärni alles kuus. Üks nendest on tammiku kõrgeim puu - 23 m. (Jaan Remmel."Lehmja tammik", lk 16.

Harjumaa, Rae vald Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2515 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2514 Lehmja tammiku vanuseks on peetud 5000 aastat. Muidugi pole nii vanadest tammedest midagi säilinud. Tammiku saamisloost kõnelevad aga muistendid. Meie käisime otsimas Jaan Remmeli raamatu "Lehmja tammik" põhjal legendilugudega puid, aga ka neid, mis muidu põnevad. Mõned näited. Üks - tõenäoliselt vanapäraseim - lugu räägib sellest, kuidas kaks pulmarongi koos vägevate nõidadega vastakuti sattusid ning vägevaim nõid teised puudeks moondas." (Jaan Remmel "Lehmja tammik" 2007, l k 8) "Rohem on teateid ühest pulmarongist ehk pulmasaajast, kes karistuseks lubamatu käitumise pärast (tammeistikute tallamine, pidutsemine, paastuajal või enne laulatust, kerjuse almusest ilmajätmine) tammedena igaveseks paigale jäid. Muundajaks on pakutud kõrgemat jõudu: Vanaisa, Vanataati, Taarat vms, kes võis pidutsejate sekka koguni välgunoole paisata." (Sealsamas, lk 8-9) Paastuajal laulatamise kohta on M. J. Eisenile saatnud loo Jüri kiriku pastor Eduard Tennmann: "Pruutpaari nõudmise peale laulatanud Jüri kihelkonnas Lehmjal katoloku kiriku paater paastu ajal korra peiu ja neiu paari. Pärast laulatust sõitnud paatergi pulmalistega üheskoos pulma, kus suur tants ja joomine pidanud algama. Et kallis paastuaeg sedasi saaks rikutud, moondanud Jumal karistuseks lõik pulmalised puudeks - tammedeks. Kogu saaja on praegu alles Lehmjas näha tee ääres. Ühel pool üksik tamm - paater. Teisel pool esiti kaks tamme: pruut ja peigmees. Kaugemal hulk teisi tammesid: need on pulmalised. Paater polnud küll esiti tahtnud laulatada, aga raha viinud mehe meele peast: pruutpaar laulatatud keelatud ajal. Karistus käis kannul."

Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2514