https://www.maavald.ee/ /ru/h-ru/2016/hiiehetked-2939 Pühapaikade retkega paigavaimu otsimas.

Tartumaa Haaslava vald Koke küla
Piret Prost]]> https://www.maavald.ee/gallery-2939 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2938 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2938 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2937 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2937 /ru/h-ru/2016/kadunud-allikas-2936 Kiigeoru hiiesalu allikakoht oli vaevumärgatav.

Tartumaa Haaslava vald Koke küla
Piret Prost]]> https://www.maavald.ee/gallery-2936 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2935 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2935 /ru/h-ru/2016/i-see-you-2934 On the list of the Latvian State archaeological heritage. In the Puļķi Stone there are several naturally formed hollows and crumbs. The stone is quite large (length of 2.7 m, width of 2 m, height of 0.5 m) and rises right on the edge of the road. The closest homestead is Puļķi, near which the state archaeological heritage — Puļķi ancient burial ground is located.

Liezēre parish. 57° 0' 9" N, 26° 7' 39" E
Baiba Baika]]> https://www.maavald.ee/gallery-2934 /ru/h-ru/2016/kiigeoru-hiiesalu-2933 Ahto Kaasiku pühapaikade retk viis meid Kiigeoru hiiesallu, kus soovijad võisid oma salajased toimingud läbi viia.

Tartumaa Haaslava vald Koke küla
Piret Prost]]> https://www.maavald.ee/gallery-2933 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2932 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2932 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2931 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2931 /ru/h-ru/2016/witche-s-eyes-2930 On the left bank of the Vaidava River, 8-10 m high, up to 100 m long sandstone detritions have formed — the Witches' Cliffs (Raganu klintis). In their lower part the river stream has eroded small niches. Already back in 1924, E. Kurce included it together with the two springs flowing out of it into the list of Latvian cult sites. The 2 springs are called Whitce's eyes.

Ape parish, Latvia. Coordinates 57° 32' 25" N, 26° 42' 28" E
Baiba Baika]]> https://www.maavald.ee/gallery-2930 /ru/h-ru/2016/age-oru-tervisel-tteil-2929 Pühapaikade retkel sattusime tõeliselt müstilisse paika, kus sai silmaallikal end ravitseda ja ande jätta. See koht oli tõeline ahhaa-elamus.

Tartumaa, Haaslava vald, Kõivuküla, Roiu lähedal
Piret Prost]]> https://www.maavald.ee/gallery-2929 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2928 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2928 /ru/h-ru/2016/saadj-rve-hiie-ohvrikivil-2927 Pühapaikade retkel Ahto Kaasikuga udusel hommikul.

Saadjärve küla, Tartu vald
Piret Prost]]> https://www.maavald.ee/gallery-2927 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2926 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2926 /ru/h-ru/2016/illusioon-2925 Alati kui külastan Hiiumaad, tõmbab mind Ohvriallikasa Külmallik. Sellel kohal on müstiline toime - see tõmbab ligi, lummab ja tekitab sidet vana muinasajaga. Sellel aastal võtsin aega jäädvustada see koht digitaalselt. Vana ja väärikas koht kaasaegses võtmes.

Hiiu maakond, Hiiu vald, Kalana küla, Putkaste metskond 3
Mann Rask]]> https://www.maavald.ee/gallery-2925 /ru/h-ru/2016/hine-kummardus-p-lispuule-riinu-2924 Kammerkoor Flora on juba 18 aastat hoidnud traditsiooni ja lõpetanud hooaega kontsertidega Eestimaa väikestes kirikutes: Uduveres, Velisel või Kaismaal. Kontserditega oleme soovinud juhtida tähelepanu nendele auväärsetele arhitektuurimälestistele ning pakkuda muusikat sooja vastuvõtuga, paljuski juba tuttavale, publikule. 12. mail toimus Tallinna Raekojas ühine kevadkontsert "Torupillihullus" torupilliansambliga LINNUTAJA. Tänulikult publikult saime kinnitust, et meie koostöö peaks jätkuma. Nii käisimegi 11. juunil Uduveres ja Velisel. Kontserdite vahel tegid kollektiivid kummarduse põlispuule Riinu , käsikirjalised allikad mainivad ohvripärna Pärnu-Jaagupi lähedal aastast 1895. Pühapuu külastus on osa meie eelmisel sügisel alguse saanud projektist suurendada teadlikust Pühadest paikadest ning koori panus on näha piltidena ka Ahto Kaasiku ilumunud raamatu "PÕLISED PÜHAPAIGAD" lehtedel.

Uduvere küla, Pärnumaa
Kaie Sauga]]> https://www.maavald.ee/gallery-2924 /ru/h-ru/2016/vana-vigala-ohvrihiis-2923 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2923 /ru/h-ru/2016/hetk-lindsi-saarikus-2922 "Lindsi saarik" - hiis, milles peituv rahu ja vaikus on energiaallikaks igale külastajale, kes sinna sisemusse rändama satub. Metsad ja võsa, mis hiit ümbritsevad, ei reeda hiie olemasolu, mis teeb hiie leitavaks vaid teadlikule otsijale. Hiiele kohaselt iseloomustab selle sisu aeg, õigemini selle peatumine, looduse puudutus ja inimese puutumatus ning värskus ja iidsus üheaegselt. Antud pühapaik asub minu maakodu õuel (Raudsepa talu) ja on suureks väärtuseks kogu ümbruskonnale.

Valga maakond, Hummuli vald, Jeti küla, Raudsepa talu
Reelika Rägastik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2922 /ru/h-ru/2016/lehed-tuules-2921 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2921 /ru/h-ru/2016/ilum-e-hiiep-rn-2920 Käisin sõbraga sel suvel Ilumäel ja selle lähiümbruskonnas seiklemas. Meie seigad viisid ka meid Ilumäe hiiepärnani. Pärn asus üsna sõidutee lähedal, kuid samas olid madalad oksad hiide varjamas. Hiiepärn koosnes mitmest pärnatüvest ja selle all seistes eraldasid oksad su ümbritsevast maailmast. Nagu varasemadki käiad, jätsime ka meie hiiepaika oma märgi ja hea soovi maha.

Ilümäe küla, Harjumaa
Ella Kari]]> https://www.maavald.ee/gallery-2920 /ru/h-ru/2016/hetk-lindsi-saarikus-2919 "Lindsi saarik" - hiis, milles peituv rahu ja vaikus on energiaallikaks igale külastajale, kes sinna sisemusse rändama satub. Metsad ja võsa, mis hiit ümbritsevad, ei reeda hiie olemasolu, mis teeb hiie leitavaks vaid teadlikule otsijale. Hiiele kohaselt iseloomustab selle sisu aeg, õigemini selle peatumine, looduse puudutus ja inimese puutumatus ning värskus ja iidsus üheaegselt. Antud pühapaik asub minu maakodu õuel (Raudsepa talu) ja on suureks väärtuseks kogu ümbruskonnale.

Valga maakond, Hummuli vald, Jeti küla, Raudsepa talu
Reelika Rägastik]]> https://www.maavald.ee/gallery-2919 /ru/h-ru/2016/tamm-ohvrihiies-2-2918 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Vana-Vigala ohvrihiis
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2918 /ru/h-ru/2016/tamm-ohvrihiies-1-2917 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2917 /ru/h-ru/2016/lapsed-hiies-5-2916 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2916 /ru/h-ru/2016/lapsed-hiies-4-2915 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2915 /ru/h-ru/2016/lapsed-hiies-3-2914 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2914 /ru/h-ru/2016/lapsed-hiies-2-2913 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2913 /ru/h-ru/2016/lapsed-hiies-1-2912 "Vigalas olnud vanasti org. Iga neljapäeva õhtul käinud jõesuudmest välja kolm hiit ja läinud orgu suure tamme alla mängima. Seda näinud Vigala parun Uexküll ja pannud selle orule nimeks hiite järgi Hiieorg" ERA II 227, 275 (3) Märjamaa, Tolli k - Maimu Piiriste / Triinu Endik, 71 a (1939). Pilt on tehtud seoses pildistamisega Märjamaa valla 2018. a kalendri jaoks. Teemaks pärand- ja pärimuskultuur.

Rapla maakond, Vana-Vigala
Tiina Gill]]> https://www.maavald.ee/gallery-2912 /ru/h-ru/2016/grazing-exclosures-revealed-a-higher-biodiversity-without-grazing-regenerated-sedges-attracted-a-tame-local-deer-to-jump-over-the-fence-2911 The sacred juniper forest of Reting (30°18'N/91°31'E) forms the westernost occurrence of forest, an outlier of c. 6 km width beyond the western margin of the east Tibetan forest zone. The forest is surrounded by shrublands and pastures more or less devoid of trees (photo 1). The existence/survival of this forest is due to the buddhist/monastic tradition: it is said that monks and nuns were the first to establish „nature reserves“ in Tibet, in a defined area around the monasteries, where all elements of nature were to be protected. Woodcutting, burning and hunting were forbidden. Travellers in the 19th and early 20th century still observed wild larger mammals in these groves, extinct or extremely rare elsewhere (photo 2). The same applies to the juniper tree species forming the dry margin of the east Tibetan forest zone: relict trees and groves are almost exclusively confined to monasteries or sacred sites above villages. The juniper forest in Reting is constituted by the tree species Juniperus tibetica Kom., single- to multistemmed trees reaching 12 m at the foot of the south-facing flank (4200 m a.s.l.) and 3-4m at the treeline (4750 m a.s.l.)(Photos 3-6). The sacred forest harbours the monastery (photo 1), several retreats and a number of sacred sites, most prominent being the chorten along the prayer circuit (Photo 7). As also the mountain peaks around, the trees are believed to house spirits and deities. They are therefore worshiped and decorated with prayer flags (Photo 8), kathags (Photo 9) and gifts. Trunks of special trees may be painted in red, as the monastrey buildings and the monks´ robes (Photo 10). Foliage and bark of the trees are used as incense, the seeds are used to make chaplets (manufactured in the monastery). These uses lead to the traditional threats of the forest: even when woodcutting is prohibited, the vitality of the trees may be harmed by excessive use of these products (commercialization in the course of pilgrimage and tourism). The greatest threat to the forests is, however, the strong year-round grazing by domestic livestock, especially yak (Photo 3). The golf-lawn appearance of the herbaceous vegetation is due to the strong grazing. Even though yak do not selectively eat juniper seedlings, they will be grazed by hazard or trampled down. Germination is plentiful, but hardly any seedling becomes taller than a few centimetres. Obviously grazing was practised since long in the Reting forest; in consequence the forest is overmature and regrowth almost missing. Not only by warfare (last in the Cultural Revolution) but also by the gradual die-off of overmature trees, the forest became open in its oldest parts (Photos 3-5, 8, 10). Recent scientific research aimed at investigating the decisive factors for missing tree regeneration: 18 years of grazing exclosure could not prove that grazing is the main reason. Other factors like drought, competition by herbs (ungrazed plots, Photo 2), consumption by small mammals, are yet to be investigated. Photos were taken during research visits. More information and scientific references obtainable from the author.

China, Tibet Autonomous Region, Lhasa prefecture, Reting
Dr. Sabine Miehe]]> https://www.maavald.ee/gallery-2911 /ru/h-ru/2016/taevalik-pyhakoda-2910 Meile taevast tulnud ja taevalikult ilusaid ning pyhalikke hetki andev Pyhajärv päikesekullas. Tõeline pyhapaik looduslike sammaste ja leekidega nii veepealsetele, kaldaäärsetele kui allvee olenditele.

Valga maakond Otepää
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2910 /ru/h-ru/2016/reting-forest-reting-monastery-and-the-kyi-chu-valley-with-treeles-slopes-around-2909 The sacred juniper forest of Reting (30°18'N/91°31'E) forms the westernost occurrence of forest, an outlier of c. 6 km width beyond the western margin of the east Tibetan forest zone. The forest is surrounded by shrublands and pastures more or less devoid of trees (photo 1). The existence/survival of this forest is due to the buddhist/monastic tradition: it is said that monks and nuns were the first to establish „nature reserves“ in Tibet, in a defined area around the monasteries, where all elements of nature were to be protected. Woodcutting, burning and hunting were forbidden. Travellers in the 19th and early 20th century still observed wild larger mammals in these groves, extinct or extremely rare elsewhere (photo 2). The same applies to the juniper tree species forming the dry margin of the east Tibetan forest zone: relict trees and groves are almost exclusively confined to monasteries or sacred sites above villages. The juniper forest in Reting is constituted by the tree species Juniperus tibetica Kom., single- to multistemmed trees reaching 12 m at the foot of the south-facing flank (4200 m a.s.l.) and 3-4m at the treeline (4750 m a.s.l.)(Photos 3-6). The sacred forest harbours the monastery (photo 1), several retreats and a number of sacred sites, most prominent being the chorten along the prayer circuit (Photo 7). As also the mountain peaks around, the trees are believed to house spirits and deities. They are therefore worshiped and decorated with prayer flags (Photo 8), kathags (Photo 9) and gifts. Trunks of special trees may be painted in red, as the monastrey buildings and the monks´ robes (Photo 10). Foliage and bark of the trees are used as incense, the seeds are used to make chaplets (manufactured in the monastery). These uses lead to the traditional threats of the forest: even when woodcutting is prohibited, the vitality of the trees may be harmed by excessive use of these products (commercialization in the course of pilgrimage and tourism). The greatest threat to the forests is, however, the strong year-round grazing by domestic livestock, especially yak (Photo 3). The golf-lawn appearance of the herbaceous vegetation is due to the strong grazing. Even though yak do not selectively eat juniper seedlings, they will be grazed by hazard or trampled down. Germination is plentiful, but hardly any seedling becomes taller than a few centimetres. Obviously grazing was practised since long in the Reting forest; in consequence the forest is overmature and regrowth almost missing. Not only by warfare (last in the Cultural Revolution) but also by the gradual die-off of overmature trees, the forest became open in its oldest parts (Photos 3-5, 8, 10). Recent scientific research aimed at investigating the decisive factors for missing tree regeneration: 18 years of grazing exclosure could not prove that grazing is the main reason. Other factors like drought, competition by herbs (ungrazed plots, Photo 2), consumption by small mammals, are yet to be investigated. Photos were taken during research visits. More information and scientific references obtainable from the author.

China, Tibet Autonomous Region, Lhasa prefecture, Reting,
Dr. Georg Miehe]]> https://www.maavald.ee/gallery-2909 /ru/h-ru/2016/m-tisklus-pyhaj-rvel-2908 Seda päikese loojangu järgset pilti tehes olin Kolga poolsaare alguse juures. Arvasin juba, et liiga pime pildistamiseks ja imetlesin niisama, kui tekkis huvitav aja ajatust voolamisest osasaamise pyhalik tunne. See tahtis kindlasti jäädvustamist.

Valga maakond, Otepää vald, Pyhajärve kyla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2908 /ru/h-ru/2016/oi-tere-2907 As I walked the outer circle around Tammetsõõr, I found this guy walking upwards.

Võru maakond, Vastseliina vald, Tohkri küla
Hannah Harkes]]> https://www.maavald.ee/gallery-2907 /ru/h-ru/2016/pyhaj-rv-kolga-poolsaare-tipp-2906 Maailmas on väheseid rahvaid, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi neist järvedest on pyha. Eestis on teada kymmekond Pyhajärve. Lendavatest Pyhajärvedest kauneim asub muistse Oandi maakonna keskse maalinna Otepää lähedal. Vanarahvas kõneleb, et Pyhajärv lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve-pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie pyha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Pyha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared. Järvel teati olevat tervendav võim, talle olevat toodud rohkesti ande ja kyllap toimusid seal pyhade ajal ka rahvarohked palvused. Pyhajärv on pyha. Isegi selle lõunaosast välja voolava Väikese Emajõe nimi (kuni Sangasteni) oli varem Pyhajõgi.

Valga maakond, Otepää vald, Pühajärve küla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2906 /ru/h-ru/2016/kabelim-e-kuldamine-2905 Makita Kabelimägi, vanasti kutsutud ka pyhaks mäeks, päikese kuldse sära taga, mäe jalam paistab pildi allservast. Kabelimäe kivikalmed on pärit nii muistsetest põletusmatustest kui ka keskaegsetest laibamatustest. Vaatamata suhtelisele lähedusele Tartu-Otepää teele, maeti Kabelimäele omatahtsi maausuliselt ka veel siis, kui oli kehtestatud nõue matta kristlikult vaid surnuaedadesse, lähim siis Otepääl. Kabelimäge peetakse kohaliku rahva hulgas praeguseni pyhaks mäeks, mille eest ka lubatu piires hoolitsetakse.

Valga maakond Palupera vald Makita kyla.
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2905 /ru/h-ru/2016/ikka-sinna-2904

Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla
Hannah Harkes]]> https://www.maavald.ee/gallery-2904 /ru/h-ru/2016/angerja-kyla-ohvriallikatest-siniallikas-2903 Angerja ehk Yyru jõe ääres Hiieotsa talu juures asub ridamisi paarikümne meetriste vahedega 3 pyha ohvriallikat yhendatuna omavahel ojaga, mis saab alguse neist suurimast, mida mõnedel andmetel on nimetatud ka Siniallikaks. Kõrvaltalu elanike sõnul puhastavad nad allikaid mahalangenud puulehtedest ning niidavad allikate ja oja ymbert rohtu, allikate ala on kyllaltki võssa kasvanud.

Rapla maakond Kohila vald Angerja kyla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2903 /ru/h-ru/2016/udu-2902 The fog spilled thick over the water at the bottom of Paluküla hiiemägi, as the last of the sunlight fell away.

Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla
Hannah Harkes]]> https://www.maavald.ee/gallery-2902 /ru/h-ru/2016/angerja-kyla-ohvriallikatest-silmaallikas-2901 Angerja ehk Yyru jõe ääres Hiieotsa talu juures asub ridamisi paarikümne meetriste vahedega 3 pyha ohvriallikat yhendatuna omavahel ojaga. Keskmine, Silmaallikas, on praeguseks kinni kasvanud, selle kohta aga tähistavad paar suuremat kivi ja arheoloogiamälestise tahvel. Kõrvaltalu peremehe, kes ise väga lahkesti tuli mulle allikaid näitama-tutvustama, sõnul olevat see kinnikasvanud allikas olnud vanasti neist kolmest kõige ilusam, mis sai hukatuslikult kahjustatud suure puu mahalangemisest. Kallakul asunud allika ääres oli paeplaat ja raudkivid. Veel 1950ndatel aastatel kasutasid inimesed selle allika vett. Taamal asub neist kolmest ohvriallikaist suurim.

Rapla maakond Kohila vald Angerja kyla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2901 /ru/h-ru/2016/angerja-kyla-ohvriallikatest-kurrika-allikas-2-2900 Angerja ehk Yyru jõe ääres Hiieotsa talu juures asub ridamisi paarikümne meetriste vahedega 3 pyha ohvriallikat yhendatuna omavahel ojaga, yhe allika asemel praegu kyll vaid kinnikasvanud ja märgistatud allikakoht. Esiplaanil on terviseveega Kurrika-allikas, “mille veega pesemine aitavat paisete ja vistrikkude vastu“ (Ilme Pariku veebimaterjalidest, kus viidatud TA Ajaloo Instituut, A. Vassara käsikirjale). Kõrvaltalu elanike sõnul puhastavad nad allikaid mahalangenud puulehtedest ning niidavad allikate ja oja ymbert rohtu. Selle allika kaldaid on pyytud korrastada ka kivide sättimisega – varasematel aegadel olla korralik kividest kallas. Samas kasutavad nad allika vett nii joogiks kui ka parimate kurkide sissetegemiseks. Eelmise sajandi keskpaigas asus allika peal algeline puitehitis, kuna allikat kasutati piima jahutamiseks, ehitise jäänused veel natuke nähtavad. Selles vaates paistavad eemalt nii kinnikasvanud Silmaallikas kui kaugemal ka Siniallikas.

Rapla maakond Kohila vald Angerja kyla
Pille Porila]]> https://www.maavald.ee/gallery-2900