https://www.maavald.ee/ /ru/h-ru/2016/v-ll-m-e-raba-timahhavvads-edim-dse-lum-ga-2859 Haanimaal um Vällämäe raba tossu perrä ilmamuutuisi ette kaet. Ligi 17 miitre paksudsõ turbalasuga raba nakkas õhurõhu muutusõga tossu üles ajama ni tuud piteh mõistõti säädäq nii haina kuq põimutüüd. Sedäkõrda sattõ maahha timahhavvanõ edimäne lumi. Edeveerehn keväjädse kaprõkõsõ jälerida; tausta pääl Vällämäe hummogupoolidsõ nõlva kuusõhiiuq ketä tormituul armuldaq hõrrõndas.

Vana- Võromaa, Haanimaa
Aare Rätsepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2859 /ru/h-ru/2016/taevaskoja-vaim-2858 Murueide tütarde tants kestis vaid mõne viivu. Kui udu liikumine lõppes, tekkis üheks hetkeks suur hele kujutis ning siis haihtus seegi. Nägin selles Taevaskoja Vaimu. Sedasama, keda olen aastaid seal otsimas käinud. Teades, et ta on igal pool kuid inimsilmale nähtamatu. Nüüd nägin ma teda. Olin tänulik selle hetke eest. Võib-olla tahtis Vaim öelda, et ka Emaläte on ju ikkagi olemas. (Emalätte koopa lagi oli sisse varisenud). Sellest hetkest saadud õnnetunne on mind kaua saatnud.

Vana Võromaa
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-2858 /ru/h-ru/2016/naiste-hiiem-tlus-1-2857 Kütioru tammetsõõril on minu isiklikus mütoloogias väga oluline koht. Salapärasel Ilmamäel on väga eriline energia. Hiievaimud on väga aktiivsed ja võtavad ka soovimist väga tõsiselt. Eelmiselgi aastal esitasin hiie kuva võistlusele pildid Tammetsõõrist ning iga kord seal austust avaldamas käies soovisime ka endale maatükikest sinna lähikanti. Kosmiliste jõudude kaasabil see soov täituski. Ning see on esimene pilt, mis on tehtud nii, et matkates kallite sõpradega hiide, alustame teekonda meie enese uuest kodust. Oli kaunis suvepäev ja tähistasin oma 25ndat sünnipäeva. Tammetsõõr on väga tugevalt toetav paik, kuhu pikali heites saad end nii vajalikult maandada kui ka oma energiavarusid laadida.

Ilmamägi, Tohkri küla, Lasva vald, Võrumaa. Ümberringi on mõned talud ja heinamaa. Pühapaik paistab kaugele silma ja on teistest kohtadest tugevalt eristunud.
Ruudu Rahumaru]]> https://www.maavald.ee/gallery-2857 /ru/h-ru/2016/muru-ide-t-tarde-tants-2856 14.04.2014 keskpäeval läks Taevaskojast üle esimene kevadvihm sel aastal. Oli soe ja õhk lõhnas tärkavast kevadest. Tulin metsateed mööda ja jõudsin Emalätte juures olevale lagendikule. Mu silmade ees avanes müstiline vaatemäng - lagendikul tantsisid Murueide tütred! Loogiliselt võttes oli see udu, mis tekkis soojast vihmast maapinnalt aurudes. Aga see liikus ülalt alla! Nähtut ei suuda ma kirjeldada, ega anna ilmselt edasi ükski pilt. Vast ehk video, kui oleks taibanud teha. Lihtsalt seisin ja imetlesin. Algusest peale teadsin, et see ongi Murueide tütarde tants, millest vanasti lauldi.

Põlvamaa (Vana Võromaa)
Mall Värva]]> https://www.maavald.ee/gallery-2856 /ru/h-ru/2016/kevad-htu-peegeldus-2854 Sepa allikas oli tuntud raviallikas, kus peamiselt raviti nahahaigusi. Kevaditi on roheka põhjaga allikas väga palju vett. Pildil vaatab allikaveest vastu kevadõhtu loojang.

Valjala vald, Jõelepa küla
Säde Au]]> https://www.maavald.ee/gallery-2854 /ru/h-ru/2016/v-kra-ohvrikivi-praguneb-2-2853 Neid pragusid Väkra ohvrikivi viie meetri kõrgusel tipul ei ole ma varem märganud. Ülemine pragu on vist päris ohtlik, sealt võib kivi murenema hakata. Kas Väkra ohvrikivi vajab abi?

Valjala vald, Väkra küla
Veroonika Kastein]]> https://www.maavald.ee/gallery-2853 /ru/h-ru/2016/v-kra-ohvrikivi-praguneb-1-2852 Viie meetri kõrguse Väkra ohvrikivi pinnal jooksevad mitmed praod. Neist pikim läheb diagonaalselt üle kivi ja on hästi näha. Ohtlik see pragu ohvrikivile vist ei ole?

Valjala vald, Väkra küla
Veroonika Kastein]]> https://www.maavald.ee/gallery-2852 /ru/h-ru/2016/lindike-ohvrikivile-2851 Unustatud ohvrikividest on kahju. Sidusime Valjala ohvrikivi lähedal kasvava sarapuu külge mõned lindid, mis näitavad, et me seda pühapaika mäletame. Lindid peaksid tegelikult olema looduslikust materjalist, aga me ei teadnud siis veel seda.

Valjala vald, Valjala alevik
Veroonika Kastein]]> https://www.maavald.ee/gallery-2851 /ru/h-ru/2016/p-nev-v-kra-ohvrikivi-2850 Väkra ohvrikivi on viis meetrit kõrge. Suure kivi pinnal on palju pragusid, jooni, kühme ja lohkusid. Erineva valgusega paistab seal erinevaid kujutisi. Sellel pildil on pool ohvrikivist, mis oleks nagu mõne hiigellooma pea. Praegu meenutab ta hiidkala või – sisalikku. Kui hoolega vaadata, on suur silm ka olemas. Põnev, eks?

Valjala vald, Väkra küla
Maris Kirsipuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-2850 /ru/h-ru/2016/kodask-ja-kaur-v-ll-m-e-l-tte-p-l-2849 Timahhavvanõ edimäne lumi tegi Vällämäe lättele valgõ raami ümbre ni läteq naas´ hinnäst ujova kaurina näütämä. Kuusõossõ var´okaehtus tege alanukka lindava kodaski.

Vana-Võromaa, Haanimaa.
Aare Rätsepp]]> https://www.maavald.ee/gallery-2849 /ru/h-ru/2016/rambam-e-ohvrikivi-2848 Kivi seisab Valjala töökoja taga metsas vana kiviaia nurgas. Kivi ümbrust oleks nagu korrastatud, sest seal ei ole nii palju risu ja mahalangenud puid kui ülejäänud metsaaluses. Ohvrikivi lohk on puhas, seal ei ole mulda, vanu lehti. Keegi oleks nagu teda puhastanud. Kuid ohvrikivil ei ole ka ande. Kas keegi käib teda vaatamas?

Valjala vald, Valjala alevik
Maris Kirsipuu]]> https://www.maavald.ee/gallery-2848 /ru/h-ru/2016/tondisaar-2847 [Tondisaar ise pole küll teadaolevalt pühapaik, kuid pärimuste põhjal on sinna pagenud Tarvastu kihelkonna hävitatud ahikotuste kaitsevaimud. Seega on Tondisaarel pühapaikadega pärimuslikult tihe side. Korraldaja]

Võrtsjärv
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2847 /ru/h-ru/2016/tondisaare-simman-2016-2846 [Tondisaar ise pole küll teadaolevalt pühapaik, kuid pärimuste põhjal on sinna pagenud Tarvastu kihelkonna hävitatud ahikotuste kaitsevaimud. Seega on Tondisaarel pühapaikadega pärimuslikult tihe side. Korraldaja]

Võrtsjärv
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2846 /ru/h-ru/2016/ohvrikivi-noarootsis-2845 <p><a href="http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10054">Ohvrikivi on muinsuskaitse all:</a></p> <p><a href="http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10054">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10054</a></p>

Noarootsi kihelkond, Aulepa küla
Eveli Jürgenson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2845 /ru/h-ru/2016/hiite-kuvav-istlus-2844 Peiupoiss on kuivanud. Temale mõjusid surmavalt 1) teeehitus, 2) liiklusvibratsioon, mis sellel teelõigul on väga tugev, 3) tee soolamine. Puul on palju nimesid sõltuvalt legandist: Peiupoiss, Paater, Kerjus, Metsavana...

Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee ääres Tallinna poolt tulles paremat kätt Peigmehe vastas
Kadri Ann Ots]]> https://www.maavald.ee/gallery-2844 /ru/h-ru/2016/maardu-hiiemetsas-enne-pimedat-2843 Hiiemetsas on kõik endine :) Mõte pilti teha tuli viimasel hetkel. Kuid fotoaparaat keeldus miskipärast edasi koostööd tegemast. Ju ei olnud tegelikult siis vaja. Jätsin annid, lahkusin.

Harjumaa, Jõelähtme, Saha
Pirjo]]> https://www.maavald.ee/gallery-2843 /ru/h-ru/2016/ilmasammas-2842 <p>Kungla Kabelimäele jõudes hakkas juba hämarduma. Tammesid oli kabelimäel palju, kuid otsisime seda ühte kindlat tamme, sest tema on seal kõige võimsam. Puu on sarapuudesse peitunud ning mõnegi oma võimsatest okstest kaotanud. Sellegipoolest nägi ta õhtuvalguses väga müstiline välja. Tõeline ilmasammas, mille juured kindlalt mullas ja harud toetamas taevast.</p> <p> </p> <p>Kungla kabelimäe kohta otsisime andmeid pikka aega. Kaks aastat tagasi rääkis Kalev Kuning Kungla külast, et see olnud vana pühapaik, ta ütles, et kui Võhksa mõis toodi Kunglasse üle, olevat härrasrahvas vana hiie juurde kastanite alleee rajanud, et preilid kaunis kohas jalutamas käia saaksid. Sellest ajast polevat lihtrahval sinna eriti asja olnud. Kohe kabelimäe kõrval on ka Kungla (Võhksa) arstikivi (Kalev Kuning 2014). Samas lähedal olevat kaitsealust Roosu tamme ta pühakohaga ei sidunud. Meelis Tamm on aga kuulnud, et kabelimäele olevat pidalitõbiseid maetud.</p>

Saare maakond, Valjala vald, Kungla küla
Eeva Helga Kupits]]> https://www.maavald.ee/gallery-2842 /ru/h-ru/2016/vaatan-alla-ajaloole-2841 Siia kukkuski päike ja tõusis järgmine päev uuesti taevasse...

Saare maakond, Pihtla vald, Kaali küla
Päär-Joonap Keedus]]> https://www.maavald.ee/gallery-2841 /ru/h-ru/2016/s-gisene-kaali-kraater-2840 Päike kukkus taevast alla ja ometigi säras järgmisel päeval taevas edasi...

Saare maakond, Pihtla vald, Kaali küla
Päär-Joonap Keedus]]> https://www.maavald.ee/gallery-2840 /ru/h-ru/2016/p-rn-riinu-2839 <p>Hiiepärn Riinu juures toimus 2016. a suvel kammerkoor Flora kontsert. Pildil sündmuse plakat.</p> <p>Sündmusest saab pikemalt lugeda Halinga Valla Teatajast:</p> <p>https://www.halingavald.ee/documents/4532833/6330770/vallateataja_217.pdf/f065a7a6-cd38-466a-b24b-c3fe7df6ef50</p>

Pärnumaa, Halinga vald, Pärnu-Jaagupi, Uduvere küla
Arvo Tomson]]> https://www.maavald.ee/gallery-2839 /ru/h-ru/2016/hiiepuu-p-rn-riinu-2838 https://www.halingavald.ee/documents/4532833/6330770/vallateataja_217.pdf/f065a7a6-cd38-466a-b24b-c3fe7df6ef50

Pärnumaa, Halinga vald, Pärnu-Jaagupi, Uduvere küla
Anneli Meri]]> https://www.maavald.ee/gallery-2838 /ru/h-ru/2016/deer-shadow-play-2837 <p>A dream image from a fairytale series. The stag and the hind show themselves backlit, while the golden light is filtered by the morning mist and the trees. The animals get in the spotlight similarly to shadow puppets. Picture taken during the annual rutting season of the red deer. The Kirsten Piil source was considered a sacred site next to Copenhagen. Presently it is a deer park, UNESCO world heritage site, belonging to the royal family.</p> <p>-</p> <p><br />Kirsten Piil´s Spring is known by the water of spring. It was believed that spring water has healing powers. It was used to bath and drink by Danes in prehistoric Denmark. According to a legend, a devout woman named Kirsten Piil found a spring with particular healing powers in 1583. The deer park is an area spanning from the Kirsten Piil entrance to the Hermitage Plain and beyond. Kirsten Piil was and is part of the deer park (Jægersborg Dyrehave in Klampenborg).</p>

Denmark
George Dian Balan]]> https://www.maavald.ee/gallery-2837 /ru/h-ru/2016/once-upon-a-time-in-autumn-2836 <p>This dream shot is part of a fairytale series of pictures taken during the annual rutting season of the red deer. There was an exceptional three-mornings-in-a-row mist and one morning was cold enough so as to allow excellent visibility of the steam coming from the stags belling. The centuries old trees provide a fine natural frame for a fairytale composition; a classic.</p> <p>-</p> <p>-<br /><br />Kirsten Piil´s Spring is known by the water of spring. It was believed that spring water has healing powers. It was used to bath and drink by Danes in prehistoric Denmark. According to a legend, a devout woman named Kirsten Piil found a spring with particular healing powers in 1583. The deer park is an area spanning from the Kirsten Piil entrance to the Hermitage Plain and beyond. Kirsten Piil was and is part of the deer park (Jægersborg Dyrehave in Klampenborg).</p>

Denmark
George Dian Balan]]> https://www.maavald.ee/gallery-2836 /ru/h-ru/2016/enchanted-glade-2835 <p>One day I asked Mother Nature: “Mother Nature, I have been considerate, and faithful, and kind. But I got covered skies and tricky deer 6 times already, in different places. Would it be possible to give me LIGHT and COLD weather and DEER at the same time?” And Mother Nature answered: “I’ll give you the LIGHT of the morning sunrays, the COLD weather of an autumn day and the DEER of a royal court.” And that’s all she did. As simple as that:)</p> <p>-</p> <p>Kirsten Piil´s Spring is known by the water of spring. It was believed that spring water has healing powers. It was used to bath and drink by Danes in prehistoric Denmark. According to a legend, a devout woman named Kirsten Piil found a spring with particular healing powers in 1583. The deer park is an area spanning from the Kirsten Piil entrance to the Hermitage Plain and beyond. Kirsten Piil was and is part of the deer park (Jægersborg Dyrehave in Klampenborg).</p>

Denmark
George Dian Balan]]> https://www.maavald.ee/gallery-2835 /ru/h-ru/2016/all-living-things-2834 In Kiigeoru Sacred Grove close to Tartu, Estonia, as in all sacred natural sites in the country, all living things are to be protected, down to the smallest flower.

Tartu, Estonia
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2834 /ru/h-ru/2016/pinchaunioc-2833 <p>This massive set of terraces several hours beyond Choquequirao is still mostly overgrown by plants. There are two distinct structures. One surrounding the irrigation system that still functions today. The other is at the top center, and is built into several protruding rock formations. One of the formations resembles a puma standing on its hind legs. The puma was one of the three sacred animals of the Incas, representing the middle world of experience. Although there has been very little study about this site, its main purpose was agricultural. Why the Incas would build such a complex agricultural system on the side of a mountain with nothing else around is a mystery. It suggests that this site was part of a larger structure, most likely sacred in some way, to warrant a construction of such engineering mastery in such a special place.</p> <p> </p> <p>In the set of terraces water was sacred in Incan times, so though the terraces themselves may not have been explicitly holy, their location as part of the sacred complex of Choquequirao, in the landscape considered sacred to this day, and the presence of a structure meant to honor and venerate water all makes it a sacred spot.</p>

Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2833 /ru/h-ru/2016/hiies-brad-2831 Olen käinud kodu lähedal Mõigu Pühamäel Ülemiste järve ääres pikemat aega, kuid ei teadnud, et tegu on vana hiiekohaga. Pühamäe kalmistule maeti Tallinna Toomkiriku baltisaksa aadlikke 1770-st 1950-ni, aga mis võis olla enne seda? Pühamäe nimi on vanem - Mõigut ja Järveküla mainitakse juba 1241 - ja Ülemiste järve voolas kunagi ka Pühajõe-nimeline jõgi. Kogu Ülemiste kirdenurk on täis Pühhapäiv-nimelisi paiku, soid, põlde, kõrtse jm. Lõpuks leidus kohapärimuse uurija Mari-Ann Remmeli artikkel, kus ta otsesõnu mainib Mõigu Pühamäge kui vana hiiekohta. Pilt on tehtud ühel oktoobrilõpu videvikutunnil, kui valgust peaaegu enam ei olnud. Seisin keset hiit juba pikemat aega, kui järsku kuulsin oksapraginat ja nägin neid kahekesi hoogsal sammul tulemas. Mind nad ilmselt ei eristanud, kuigi ma ei varjunud kuhugi, muudkui nosisid rohtu ja tulid. Alles katikuklõpsatus - õnnetuseks väga vali - sundis nad paigale, seisime siis ja vaatasime tükk aega tõtt. Palusin kogu see aeg endamisi: ärge kartke, ärge palun kartke! Aga lõpuks väsis käsi kaamera hoidmisest, mille peale nemad keerasid ringi ja olidki kadunud. See on mõistagi parim elamus, mida pildistaja võib hiies olles kogeda.

Harjumaa, Rae vald, Peetriküla
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-2831 /ru/h-ru/2016/v-luv-est-t-hi-2830 Mööda Viieristi matkarada jalutades jõudsin Kõrgemäe Ohvriallikani, mis kahjuks oli allikaveest täiesti tühi. Selliseid olukordi kogedes on alati väike lein südames, on ju põlised pühapaigad just need kohad mis näitavad ja meenutavad meile meie tegelike juuri.

Saaremaa, Salme vald
Höije Nuuter]]> https://www.maavald.ee/gallery-2830 /ru/h-ru/2016/v-ike-ja-suur-mets-2829 Olen käinud kodu lähedal Mõigu Pühamäel Ülemiste järve ääres pikemat aega, kuid ei teadnud, et tegu on vana hiiekohaga. Teadsime, et seal on toomkiriku isandate matmiskoht, muinsuskaitse all, aga otsetee sinna oli tõkestatud ja liginesin ikka teiselt poolt metsa. Pühamäe kalmistule maeti Tallinna Toomkiriku baltisaksa aadlikke 1770-st 1950-ni, aga mis võis olla enne seda? Pühamäe nimi on vanem - Mõigut ja Järveküla mainitakse juba 1241 - ja Ülemiste järve voolas kunagi ka Pühajõe-nimeline jõgi. Kogu Ülemiste kirdenurk on täis ka Pühhapäiv-nimelisi paiku, soid, põlde, kõrtse jm. Kirdenurk on seega eriliselt õnnistatud püha-nimega, mis võis ka tähendada ohtlikumat paika. Lõpuks leidus kohapärimuse uurija Mari-Ann Remmeli artikkel, kus ta otsesõnu mainib Mõigu Pühamäge kui vana hiiekohta. Pilt on tehtud maikuu õhtupoolikul päikese laskumise ajal. Osjad olid hiies lopsakad ja meenutasid maast vaadates kuusikut. Sobisid heaks visuaalseks paralleeliks hiiele endale.

Harjumaa, Rae vald, Peetriküla
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-2829 /ru/h-ru/2016/choquequirao-from-above-2828 <p>The Choquequirao complex as seen from the mountain above, at over 3,000 meters above sea level. The top two levels are apparent here. The lower levels are a good walk to either side of the mountain. In the top part of the photograph, the red blur is a butterfly. Throughout the entire five days I spent in and around Choquequirao, butterflies seemed to accompany me on the trail.</p> <p> </p> <p>The Incas were very particular in where they built their sacred places, including both landscape and astrology in their choices. Choquequirao is not only a sacred Apu, or mountain light being, but it is also located in the cross-section between mountain and jungle. It is referred to as the “sacred sister” city of Machu Picchu, the famous lost city of the Incas. It was a place of political and spiritual importance, and one of the last fortresses the Incas used against the Spanish invaders.</p>

Choquequirao, Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2828 /ru/h-ru/2016/p-ham-e-kased-2827 Olen käinud kodu lähedal Mõigu Pühamäel Ülemiste järve ääres pikemat aega, kuid ei teadnud kindlalt, et tegu on vana hiiekohaga. Maanteelt vaadates tundub paik oma hiigelpärnadega kõrgem küll, kuid pärnad võiksid pärineda nii Tallinna Toomkiriku baltisaksa aadlike matmispaiga ajast, võiksid aga meenutada ka varasemat võimalikku hiiekohta. Viimase kasuks räägib, et ümbrus on olnud varakult asustatud, on sama vanu külasid kui Tallinna linn, esmamainimisega 1241 - Mõigu, Järveküla - ja Ülemistesse on voolanud ka Pühajõe-nimeline jõgi, umbes praeguse kanali kohal. Leidsin lõpuks ka kohapärimuse uurija Mari-Ann Remmeli artikli, kus ta mainib Mõigu Pühamäge kui vana hiiekohta. Paigal on haruldane mõju, kõrged puud tekitavad võlvid ja katuse ning vaikus ja linnud muusika, oleksid nagu rohelises pühakojas. Pilt on tehtud kirsside õitsemise ajal - kaskede kõrval on mahajäetud talu kirsipuudega, ühele ja samale kaadrile on säritatud kaski ja kirsipuid.

Hajumaa, Rae vald, Peetriküla
Urve Hermann]]> https://www.maavald.ee/gallery-2827 /ru/h-ru/2016/lower-world-of-choquequirao-2825 <p>The lower levels of Choquequirao were mostly massive terraces used for agriculture. This level of reality was representative of the source of 'heavy energies' such as fear and shame, and also the places where these energies could be transmuted and recycled by the Pachamama, or mother Earth. In this particular set of terraces there is also a complex, multi-level building known as the House of the Falling Water, where legend says that the priestesses were bathed.</p> <p> </p> <p>Located farther down the same sacred mountain, Apu Choquequirao, this lower world corresponded to the underworld of the Incas. Later corrupted to include demons and evil spirits, this level of reality was considered the source of ‘heavy’ energies such as fear and shame. It is also where such energies were purified, given back to the Earth to transmute.</p>

Choquequirao, Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2825 /ru/h-ru/2016/odal-tsi-allikas-2824 Lapseootel olles tunned hästi igat maitset ja ükshetk enam iga vesi ei kõlvanud juua. Saaremaal suvekodus olles, võtsin suunad Odalätsi allikale ja sealt leidsin endale õige ja päris joogivee. Korduvalt olen seal joogivett nüüd hankimas käinud. Sel päeval kui pildistasin, sattus sinna ka noorpere kahe väikese lapsega, kes siis kõik kohe euromündid kätte haarasid, et seda allikasse visata. Tundsin, et peaksin natuke sekkuma, mitte sellepärast, et inimesed mündid pihus kuidagi halba oleksid tahtnud teha. Ütlesin vaid, et allikasse võib vaid hõbemünte visata, sest see on joogivesi ja et purskkaevu komme on visata meie tänapäeva münte. Noorpere vist natuke ehamatas ära selle peale, sest hiljem kui nende vestlust kuuldes oli jutt et lähme toome autost pudelid ja võtame siit vett kaasa, siis tegelikult nad enam tagasi ei tulnud. Sismas jäi siiski väike lootuskiir, et ma ei jätnud endast ninatarka muljet või hoopis siiski. Igaljuhul ei tahtnud ma jätta neis tunnet et nad kuidagi rumalad on, sest teadmatus ei tee meist rumalaid inimesi, vaid tahtsin lihtsalt olla sõbralik ja juhtida tähelepanu, kuid alati ei kuku kõik nii välja nagu loodad ja mõtled.

Odalätsi küla, Kihelkonna vald, Saare maakond
Höije Nuuter]]> https://www.maavald.ee/gallery-2824 /ru/h-ru/2016/hanan-pacha-iii-2823 <p>All throughout the Hanan, the upper level of Choquequirao, are scattered huge chunks of rock. There are no records of what they might have been, although it is said that their origin could have been pre-Inca. This stone and the tree that stands next to it had a sense of still sacredness to them, overlooking the rest of the complex. In the background is a flattened mountaintop that could have been used for ceremonies.</p> <p> </p> <p>The Hanan Pacha, or upper part of Choquequirao corresponded to the sacred world of the Spirits in Incan mythology. Only priests and shamans were allowed up to this area. Here was the start of the waterway used to feed the rest of the complex, itself considered sacred. This area was used for funerary rites (Hanan Pacha I) and to worship the elements, the sun, moon, stars, and the Earth (Hanan Pacha II and III).</p> <p><br />In the background of Hanan Pacha III, the truncated mountain was used for ceremonial purposes as well.</p>

Choquequirao, Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2823 /ru/h-ru/2016/hanan-pacha-ii-2822 <p>There are many mysterious remains of buildings in the Hanan. Not all of their uses are known, but they all had ceremonial or sacred uses. And the misty afternoon light that fills the valley below is certainly magical.</p> <p> </p> <p>The Hanan Pacha, or upper part of Choquequirao corresponded to the sacred world of the Spirits in Incan mythology. Only priests and shamans were allowed up to this area. Here was the start of the waterway used to feed the rest of the complex, itself considered sacred. This area was used for funerary rites (Hanan Pacha I) and to worship the elements, the sun, moon, stars, and the Earth (Hanan Pacha II and III).</p>

Choquequirao, Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2822 /ru/h-ru/2016/ceremonial-houses-2821 On the main level of Choquequirao, these houses were presumed to be used for ceremonies, such as offerings to the elements, the sun, moon, and stars, and to the Earth, all of which were sacred in the Incan worldview. In the background, a majestic sacred mountain, or Apu stands guard.

Choquequirao, Sierra de Vilcabamba, Abancay, Peru
Kaatje Jones]]> https://www.maavald.ee/gallery-2821 /ru/h-ru/2016/s-nn-2820 Lapsepõlvest mäletan, et isa viis ootamatult meid perega selle puu juurde, pistis kõigile pihku punased riideribad ning rääkis, et see puu on pühapuu juba aastasadu. Isa aitas siduda oksakeste külge oma sooviga riideriba, vaikisime puu juures ning isa luges mõned palveread. See oli minu esimene mälestus Palivere Künnapuust. Praeguseks on Künnapuu puu mis jääb mulle koduteele ja paik kus aeg-ajalt peatun ning kui mitte, siis alati tervitan teda läbi auto aknaklaasi. Ta on aukartust tekitav ja vapper puu, mis vaatamata oma maantee äärsest asukohast seisab väärikalt ja kindlalt, meenuatades kui pisikesed me oleme ning kui palju tähtsat on märgata ja väärtustada selles kiires elutempos, kus jutkui millekski enam aega ei jätku.

Palivere, Taebla Vald, Läänemaakond. Tallinn-Haapsalu maanteel.
Höije Nuuter]]> https://www.maavald.ee/gallery-2820 /ru/h-ru/2016/kirp-ja-tamm-2819

Kuusalu vald, Kuusalu küla
Mari Prekup]]> https://www.maavald.ee/gallery-2819 /ru/h-ru/2016/puuk-igud-kuhugi-minevad-2818 Tülivere tamme õõnsuse sees on oma maailm. Väikesed käigud lähevad kuhugi, kus paistab valgus...

Kuusalu vald, Kuusalu küla
Mari Prekup]]> https://www.maavald.ee/gallery-2818 /ru/h-ru/2016/akusid-laadimas-2817 Metsanurme küla Aasamäel kasvav Hiie mänd ja Hiie kuusk on tähistatud RMK matkaraja (Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada) teabetahvlil ja matkarada tutvustavas trükises. Hiiepuudena on need märgitud ka RMK pärandkultuuri andmebaasis.<br /><br /><br /><a href="http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1353" class="moz-txt-link-freetext">http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1353</a> <br /><a href="http://files.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20Metsanurme-Yksnurme%20rada.pdf" class="moz-txt-link-freetext">http://files.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20Metsanurme-Yksnurme%20rada.pdf</a>

Metsanurme, Saku vald
Mari Prekup]]> https://www.maavald.ee/gallery-2817