Kadrilaupäeva õhtul kogunes Hellamaa kylakeskusesse nii palju rahvast, et saal sai täis ja pystijalu vaatajaid jätkus uksest väljagi. Siin-seal oli näha valgetes kostyymides kohalikke kadritajaid, kes otse santimast pidusse tulnud. Kõige noorem piduline oli 5,5-aastane Andre, kirjutas Oma Saares Liis Pallas.
Saalinurgas oli kaetud pulmalaud. Tartu ylikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala II kursuse yliõpilased olid tulnud muhulastega kadripulma läbi mängima. Selline kava tuli neil ette valmistada pärimuskombestiku õppimise raames ja läbiviimise kohaks valiti Muhu. Põhjuseks – tagantjärele noorte endi poolt vaadates õigustatult –, et muhulased on tore rahvas.
Pruut Kadri oli kylalistega kaasa tulnud, aga tema peig oli kadunud. Vaatajate seast leiti peig kiiresti yles ja viidi Kadri manu. Publiku hulgast said leitud ka peiu äi, pruuttydrukud, pruudivalvurid ja peiu vanemad.
Mängulaulatuse järel katsuti läbi noorpaari oskused, ikka nagu päris pulmas. Pruut pidi mähkima beebinukku ja peig lõhkuma puuhalu. Loomulikult proovisid kylapoisid pruuti ka röövida, kuid valvurid olid usinad tõrjuma ning kylapoisid pidid pika ninaga lahkuma. Edasi võeti pruudilt loor ja prooviti ta tanu alla panna.
Kui tanutajad hakkasid noorikule Muhu kõrget pruuditanu pähe sokutama, kostis vaatajate seast kohe nurinat – et tegemist vale tanuga, pangu kylalised noorikule ikka naisetanu pähe. Muhulane on loomult täpne ja väga kriitilise meelega. Rahvariiete õige kasutamine on topeltluubi all.
Enne kui pingid tantsuks kokku lykati, õpetasid yliõpilased veel selgeks “Oige ja vasemba” ringmängu keerulisema variandi, mida mäletamist mööda kunagi tantsupeol tantsitud sai. Muhulase Meelis Mereääre pilli järele sai iga soovija naha märjaks tantsida, simman kestis vaheldumisi ringmängudega poole ööni.