[text]
Täna on

t_talihari.gifTaliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Taliharjapäev on tõnni vaka pyha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse yldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse.

Märjamaal kõneldi 70 aasta eest järgmist:
Tõnisepäe oli vanal rahval suur pyha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti pyha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halva teha.

Taliharjakommetes ja -uskumustes tundub ebatavaliselt tähtis koht olevat päikesel. Nagu mitme teisegi maarahva pyha ajal on taliharjalgi heaks endeks, kui päikest paistab kas või hetke. Kui mees jõuab päikesepaistes hobuse selga hypata, tuleb päikseline ja viljakas suvi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine. Tänane sombune ilm ennustab seega vihmast suve.

Taliharja on nimetatud meeste pyhaks, sest päike toob siis meestele tervist ja selget meelt. Pilvisus, vastupidi, haigusi ja joomast pead.

Päikest peab täna tingimata näitama sigadelegi. Ennevanasti viidi siga selleks välja ja tõsteti mõnel pool isegi yles puuriida otsa.

Maavalla eri paigus on taliharja nimeks olnud ka: kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.

Siga on ainus asi, mis seob meie taliharjapäeva kristliku Tõnise- ehk pyha Antoniuse päevaga. Kristlased pidasid/peavad Antoniust sigade kaitsjaks ja tõid selle usu meilegi. Võõras uskumus sobis maausuga hästi. Kui põhja pool on seapea juba jõululaual tähtsal kohal, siis lõuna ja lääne pool syyakse seda taliharjal. Kuid taliharjapäeva annina on seapea tähtsal kohal põhjaski.

Taliharjal keedeti seapeaga herne- ja oasuppi. Muist suppi ja pool seapead viidi pyha puu või kivi juurde. Paiguti veel ysna hiljuti. Maa kagunurgas on taliharja toiduks teräruug ehk tinnysterä, uhmris valmistatud tangudest ja seapeast keedetud supp.

Täna on viimane aeg jõuluehete ärakorjamiseks ja jõuluks tehtud ohutiste (jõulutähtede, -krässide ja -kroonide) põletamiseks.

Pärimust


Maavalla Koda