Aastaringi yheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimi: sygiskuu (Maavallas yldiselt), sygisekuu, kanarbikukuu, jahikuu, pohlakuu ning leheminegikuu.
Nimed tähistavad loonas toimuvat: sygiskuul algab sygis, kanarbikukuul õitseb kanarbik, leheminegikuul algab leheminek, jahikuul on aeg jahile minna ning pohlakuul saavad pohlad kypseks.
Septembri kõrval käib laenatud nimedest sygiskuu kohta sent'äbri, mihklikuu ja miklikuu. Kirikukalendris nimetatakse kasupäeva (29.09.) mihklipäevaks, mis on pyhendatud juudi usundis peaingel Miikaelile.
Septembri nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. September on vanarooma aasta 7. kuu (ld k. septem – seitse).
Sygiskuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) höstmånad - sygiskuu, Poola wrzesieñ – kanarbik, Leedu rugsëjis – rukkikylvikuu, Horvaatia kolovoz – vankrisõit, lõikuskuu, Ukraina serpen – sirbikuu.
Hõimurahvastel: Komi kötð – jänes, Ersa tashtamkov – varumisekuu, Mari idõm – rehealune, Soome syyskuu – sygiskuu.
Ilmamärkide järgi pole enam mingit kahtlust - sygis on ulatanud suvele käe. Lyhemad ja jahedamad päevad, kollakaks kiskuvad metsad, kirgaste tähtedega kaetud öötaevas, kypsed viljad ja kõikjale ulatuv nukravõitu sygishõng kõnelevad enda eest.
Sygiskuu ilmade järgi on arvatud eelolevat talve. Äike lubab sooja sygist. Kui linnud pole kuu lõpuks ära lennanud, kestavad pehmed ilmad jõuludeni. Soe sygiskuu ennustab pikka talve, jahe kuu aga lyhikest talve. Sygiskuu paguvesi (mõõn) tõotab randlastele aga hästi kylma talve.
Sygiskuu pyhad
Ussi urguminemise päev, 08.09. (kristlikus rahvakalendris ussimaarjapäev) tähistab aega, mil ussid kaotavad myrgi ja hakkavad uimaselt talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Pekopäev, 15.09. Sygiskylvi ja viljalõikuse lõppedes tähistatakse Setomaal peko pyha. Õigemini, tähistati varem ja võibolla kusagil tähistatakse praegugi. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pyhadel või kylvamise ajaks tuuakse kuju välja.
Pööripäev, 22.09. Siit peale jääb valget aega pimedast vähem. Pööripäeva tuul jääb pysima ja ennustab ette sygise ja talve ilmasid. Karulas on öeldud: Pööripäeva tuuled on haruldased asjad ja järelevaatamise väärt. Kust sygisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv.
Kasupäev, 29.09. (kristlikus rahvakalendris mihklipäev) on sygisene pööripyha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sygisandidega rikkalikult kaetud ja seal peavad tingimata olema värskest lihast valmistatud road.
Sygiskuu algusest peale on liikvel esivanemate hinged.
Rahvatarkust
Sygisel peab loomad nooreskuus ja meretuulega lauta jätma. Iseäranis peab see sygiskuul syndima. Siis peavad loomad paremine põhku sööma. Hanila
Põimukuu lõpul ja sygiskuu algul on veikseid, aga õige rasvaseid räimi saada ja neid kutsutakse rukkikyli räimedeks. Häädemeeste
Sygiskuu sees antakse huntidele talvemoon kätte – ikka loomadest, inimestest ei ole antud. Ebavere
Kui tsirgu põimukuu viil olõ õi ar länny lämmäle maalõ, sis saava talsipyhini pehme ilma. Seto
Kui peale mihklepäeva myristes, tuleb lämmi porikuu. Karksi
Kui sygiskuus on pagud veed, siis tuleb hästi kylm talv. Kuusalu
Vanarahvas ytlevad: jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele – kust ta siis on, sealt saab ta enamiste kõik talv olema. Tartu
Kuu taevas
Vana kuu kõva aeg 1.09. - 3.09.
Kadukuu pehme aeg 3.09. - 7.09. (kuu loomine 5.09. kl 14.36).
Noore kuu kõva aeg 7.09. – 12.09.
Kasvava kuu pehme aeg 12.09 - 17.09 (teise veerandi algus 12.09 kl 20.08).
Täiskuu kõva aeg 17.09. - 21.09. (astronoomiline täiskuu 19.09. kl 14.13).
Vana kuu pehme aeg 21.09. - 27.09. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 27.09. - 3.10. (neljanda veerandi algus 27.09. kl 6.55).
Kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 5.09. kuni kell 14.36. Nõrgem kaduneljapäev on 30.09. (neljanda veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2012. Maavalla kalender 10226 (2013).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.
Pyhadest Maavalla koja võrgulehel
Kuva: Kissu kivi Kambja kihelkonna Kullaga kylas, Maavalla koda