[text]
Täna on


Päikesetõus Endla rabas. Remo Savisaar
Päikesetõus Endla rabas. Remo Savisaar
29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.

 

 

 

Kasupäev on esimene talvepäevakene

Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. Vanasõnagi ytleb, et karjalaskepäeval algab suvi ja kasupäeval tali. Kasupäeva on nimetatud esimeseks talvepäevakeseks ja isegi esimeseks jõulupyhaks. Tartu kihelkonnas on kõneldud:
Jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele - kust ta siis on, säält saab ta enamiste kõik talv olema.

Õhtud jõuavad nyyd varakult kätte ja paljastavad kirka tähetolmuga kaetud taevalaotuse. Öösel langenud kaste näeb sageli veel järgmist õhtut. Iga päevaga karvavõrra värvilisemaks muutuv mets ning maa seavad end puhkama.

Kasupäeva tuul, päike, sadu, puud, kylm, linnud ja kuuseis ennustavad eeloleva sygise, talve ning isegi kevade ilmasid ja saaki. Näiteks ennustab soe ja kuiv ilm sooja ja kuiva sygist. Kui kasupäev on täiskuu ajal, jätkub talvel loomadele kylallt syya, on öeldud Vastseliinas. Kasupäevane noorkuu lubab pikka talve. Kasupäevane päikesepaiste lubavat pikka sygist ja kylma talve ning talvel ei tulevat loomatoidust puudust ning järgmisel aastal kasvavat selged rukkid.


Kasupäev on jõulude ja suurte päevade kõrval yks tähtsamaid põlispyhi

Nagu suurteks pyhadeks ikka, nii ka kasupäevaks tuleb korralikut valmistuda ja seda korralikult pyhitseda. Hallistes öeldi: Koristati ning pyhiti hoolega, ikka mihklepäeva vastu. Õhtul pidutseti, mängiti pilli, tantsiti ja lauleti. Kadrinas on kõneldud: Mihklipäeva pyhitseti kui esimest jõulu. Siis tehti sepikut ja õlut ja tapeti oinas.  Ja Iisakus: Oli suur pyha taluinimestele, tööd ei tehtud. Käidi yksteisel võersil, yksteise õlle maitsmas. Iisaku.

Ettevalmistused kasupäevaks algavad tegelikult juba kevadel, kui valitakse välja must oinastall ja tõotatakse sygisel anniks tuua. Kui sellist võtta pole, kõlbab mõni teinegi loom. Näiteks lammas, põrsas või kana. Kasulaupäeval või kasupäeva hommikul saab see tapetud, keedetud või kypsetatud.

 

Pidulaud rõõmustab nii lihasõpru kui ka taimetoidulisi

Vanasõna ytleb, et igal oinal on oma mihklipäev. Kasupäeva toidulaual on kindel koht värskest lihast ja eriti lambalihast valmistatud roogadel. Lihast tehakse sylti, suppi, verikäkke jm. Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sygisandidest. Valmistatakse ka taimset toitu. Virumaal on  põnev tava kypsetada sel puhul nn maa- ehk tuhkhauas juurvilju. Näiteks Haljala kandis on kaevatud maasse auk, vooderdatud see paekiviga, köetud see kuumaks nig seejärel pandud tuha sisse kypsema juurviljad. Kuid maa-ahju kivid võib ka enne auku panemist kuumaks ajada:

 

Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalikahauda. Tehti maa sisse auk ja vooderadati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja peale. Ja siis pandi kaalikaid ja kartuleid auk täis, kaeti pealt mullaga. Sääl nad haudusid pehmeks. Õhtul pandi ja hommikuks olid väga head pehmed. (Haljala)

 

Kasupäeva jook on õlu, kali ja taar

Varem valmistati seda ise, kuid asja ajab ära ka poest ostetud jook. Igatahes peab kesvamärg  pyhadelaual kindlasti olema ja seda tuleb jagada ka naabrite ja sõpradega, kinnitavad rohked pärimused.

Mihklipäeväst tappeti päss. Tehti ka õlut. Joodi ja õldi rõõmsad suvevaiva mälestuseks, öeldi Jõhvi kandis.

Peeti igas perekonnas. Tehti õlut ja lõbutseti ja … Mihklipäävas tapeti yks loom. See olli nisuke mood. Käidi yhest kohast teise, mängiti pilli. See yks päe, see kulus õllejoomisega ära. Tohtisid naised ka, kõigil olli yhesugune õigus, kõneldi Kolga-Jaanis.

Mihklipäeval sai ja saab praegugi õlut tehtud ja naabrite vahel sõbrus sobitatud sellega, et nad yksteise juures võeraks käivad.
(Lääne-Nigula või Mihkli)

Kadrina kandis samuti: Selle pääva tarvis tehakse ka värsket kailla ehk taari, kuda mõnes kohas hyytakse, ja õlut.

 

Taiad

Kes tahab, et talvel maja ymber lumehangi poleks ja soed (hundid) eemale hoiaksid, käib kasupäeva öösel kolm korda päripäeva ymber maja ning veab enese järel ahjuroopi (Haljala). Kui aga kasupäeva hommikul kolm korda ymber maja joosta, seisab see talvel hästi soe (Pärnu). Kasupäeva õhtul vaatasid tydrukud, kas saavad järgmisel aastal mehele. Sokipaar või king visati ukse poole. Jäi tald ukse poole, sai mehele, oli säär ukse poole, siis pidi veel ootama (Võnnu). Kes aga tahab unes oma tulevast näha, peab voodisse kaeru puistama ja neile alasti magama heitma. Siis tuleb tulevane, esialgu ikka unes, ja paneb su riidesse (Kanepi).

Udus liiguvad hinged

Sygiskuu alguses alanud hingedeaeg kestab jõuludeni. Tarvastu kihelkonnas on hingedepäevi peetud neli nädalat enne kasupäeva, teisal jälle hiljem. Yle metsade ja väljade laotunud udus liiguvad meie lahkunud omaksed. Hinged ilmuvad yha sagedamini ka meie mõtetesse ja unedesse. Kasupäeval on viidud sageli hinedele sööki-jooki ka kalmetele ja pyhapaikadesse. Tarvastus kõneldi: Mihklipäeval keedeti õhtu leha ja käkke ning viidi ka vaimudele tare otsa peale, kivikalmudele ja –varedele.

 

Suur pyha

Elad sa kylas või linnas, su toidu annab maa ja vesi. Kui pisut pyyda, on võimalik aduda koos vanarahvaga, et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja kalavetel. Sõnaga, elusas ja hingestatud loonas, mis on täidetud erinevate vägede, hingede, haldjate ja jumalatega.

Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks kylviks. Seega on aeg tänada maaema, taevasia, veeema, põldu, nurme, metsa, tuult, vihma, päikest ning Setomaal ka kasvujõudu andvat Pekot.

Kasupäev on suur pyha, on maarahvas mitut puhku rõhutanud. See on pere- ja kylapidude päev, mille juurde varem kuulus andide viimine ja palved. Nagu teistelgi pyhadel on nyyd aeg maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Kasupäeva laupäeval on saunas haritud nii hinge kui keha. Nyyd võib pyha tulla inimese ja ta koja peale.


Kasupäeva pärimust

Perenaistele kasupäevast


Kuva: Päikesetõus Endla rabas. Remo Savisaar

Ahto Kaasik