Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, sydakuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu, talvestekuu, näärikuu, nääripäevakuu.

Jaanuari nimi pärineb vana rooma kalendrist, kus aasta esimene kuu oli pyhendatud jumal Janusele. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pyhade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

Sydakuu pyhad

14.01. Korjusepäeval pöörab karu teise kylje ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võisid muiste lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta.
Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk.
Korjusepäevast pikemalt

17.01. Taliharjapäev on tõnni vaka pyha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika.
Taliharjapäeval on poole peal loomade toit.
Kui sel päeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.
Sel päeval synnib esimene hylgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.
Taliharjapäevast pikemalt

Kuu

Noore kuu kõva aeg 01.01. – 04.01.
Noore kuu pehme aeg 04.01. – 09.01. (esimene veerand - 04.01 kl 13.56)
Täiskuu kõva aeg  09.01. – 13.01. (täiskuu - 11.01. kl 05.27)
Kahaneva kuu pehme aeg 13.01. – 18.01. (viimane veerand – 18.01. kl 04.46)
Kahaneva kuu kõva aeg 18.01. – 24.01.
Kadukuu pehme aeg 24.01. – 28.01 (kuu loomine 26.01. kl 09.55)
Noore kuu kõva aeg 28.01. – 03.02.

Kaduneljapäeva sellel kuul ei ole.

Sydakuud loetakse aasta yheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad pysima, ei rikne ega lagune kergesti.

Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Sirvikalendrist ja kuu mõjudest pikemalt

Pilt: Tammealuse hiis Mahu kihelkonnas. Vanal lokulaual oleva nõiamärgi yks tähendusi on päripäeva kulgev ja edendav päike.

Maavalla koda