Eesti Vabariigi Valitsusele
Haridusministrile
Siseministrile
Haridusministeeriumi usuõpetuse ainekomisjonile
Siseministeeriumi usuasjade osakonnale
Riigikogu põhiseaduskomisjonile
Riigikogu kultuurikomisjonile

Ärakirjad:
Tartu Ülikooli usuteaduskonnale
Eesti Usuõpetuse Õpetajate Liidule


Tallinnas
20. aprillil 2001. a.

Usuliste Ühenduste Ümarlaua seisukoht usuõpetuse kohta

Usuliste Ühenduste Ümarlaud arutas oma esimesel istungil Usuõpetuse Õpetajate Liidu poolt välja töötatud usuõpetuse ainekava eelnõud ja usuõpetust Eesti koolisüsteemis üldse ning jõudis järgmistele seisukohtadele:

1. Kõnealune ainekava on sobimatu, sest ei arvesta vajalikul määral õpilaste ealisi iseärasusi (nt eetika-tsükkel algastmes, mis selle asemel, et kujundada õpilastes moraalseid hoiakuid või õpetada elementaarseid eetikamõisteid, kujutab endast protestantliku eetikasüsteemi ülelihtsustatud käsitlust) ning lähtub protestantlike konfessioonide seisukohtadest ega arvesta hoopiski muid usundeid. Seetõttu ei saa nimetatud eelnõud aluseks võttes välja kujundada tasakaalustatud usundiõpetuse ainekava.

2. Kohustusliku usundiõpetuse sisseseadmine Eesti koolidesse on praegu veel võimatu, sest napib pädevaid õpetajaid ja pole õppematerjale. Eesti keeles ei ole tänapäevast õppekirjandust enamiku usundite kohta, samuti kristlike idakirikute kohta. Õppevahendite puudumisel võivad ebapädevad õpetajad õpilastele teadmiste andmise asemel neid hoopis desinformeerida. Uue kohustusliku aine rakendamine kujuneb kulukaks ning suurendab liialt õpilaste koormust või siis väheneb sellega koos paratamatult muude ainete õpetamise maht. Seejuures võivad kõik usundid ja konfessioonid pädevalt jagada hingeharidust oma pühapäeva-, piibli- jms koolides. Samuti on usulistel ühendustel võimalik asutada erakoole.

3. Tasakaalustamata ning ainult mõne usundi või konfessiooni seisukohtadest lähtuva usuõpetuse õpetamine riiklikes koolides on Eesti põhiseaduse vastane ning rikub üldtunnustatud inimõiguste ja isikuvabaduste norme. Eesti koolide ainekavades peab seetõttu olema vahekord kõigi usundite õpetamise vahel tasakaalustatud.

Usuliste Ühenduste Ümarlaud teeb järgmised ettepanekud, mis tunduvalt väiksemate kulutustega võimaldaksid anda paremat ja mitmekülgsemat usualast haridust:

1. Laiendada ühiskonnaõpetuse ainekavas juba olemasolevat usundite osa, et selle raames saaks anda õpilastele parema ülevaate erinevatest usunditest ja konfessioonidest ning nende ajaloost. Oleme nõus koostööks Haridusministeeriumiga ühiskonnaõpetuse ainekava täiendamisel ning õppevahendite koostamisel.

2. Üle vaadata juba kehtiv usuõpetuse valikaine kava, et tasakaalustada selles eri usundite omavaheline suhe. Ka siin oleme nõus koostööks nii ainekava täiustamisel kui õppevahendite loomisel.

3. Haridusministeerium peaks korraldama juba olemasolevate ainekavade paremaks täitmiseks, ent ka arvestades ühiskonnaõpetuse ja vabatahtliku usuõpetuse ainekavade laiendamist ja täiustamist, võrdleva usundiloo alast täiendkoolitust ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Ümarlauas esindatud usuühendused on nõus kaasa aitama ka õpetajate täiendkoolitamisel.

4. Et käivitada Eestis kaugemas tulevikus tänapäeva euroopalikele tavadele vastav usundiloo koolikursus, tuleks juba praegu asuda selleks vajalike eeltingimuste loomisele:

Luua toimiv erinevates usundites pädevate usundiloo õpetajate ettevalmistamise süsteem, sest praeguste usuõpetajate enamiku silmaring piirdub kristlusega, suur osa neist aga ei tunne piisavalt põhjalikult ka kõiki kristlikke konfessioone. Selleks üle vaadata asjassepuutuvad ülikoolide õppekavad, millele on riiklik tellimus, ning vajadusel koostada uusi.

Korraldada ja edendada eestikeelse kirjanduse, sh nii kesk- kui ülikoolide õppekirjanduse väljaandmist ka mittekristlike usundite kohta, pöörates erilist tähelepanu elavatele usunditele.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
Eesti Budistlik Kogudus / Drikung Kagyu RatnaShri Keskus
Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus
Eesti Islami Kogudus
Krišna Tunnetuse Tallinna Kogudus
Tallinna Baha'i Kogudus