Ülo Mattheus

Sundlikvideerimise ootuses Maavalla Koda pidi ootama terve pika aasta, enne kui õiguskantsler nende avaldusele vastas. Maausulised väitsid oma pöördumises, et eelmise Riigikogu vastu võetud “Kirikute ja koguduste seadus” on diskrimineeriv ja sunnib neid oma nimes kasutama kristlikku terminoloogiat. Seaduse kohaselt saavad Eestis tegutseda vaid kirikud ja kogudused.

- - - - -

Eesti õigekeelsuse sõnaraamatule tuginedes on kogudus kõige väiksem kiriklik haldusüksus või ka jumalateenistusele kogunenud rahvas. Sellisest definitsioonist lähtudes saaksid Eestis seaduslikult tegutseda vaid kristlikud organisatsioonid. Kõik usuühendused, mis ei ole nõus end koguduseks registreerima, ootab sama seaduse alusel sundlikvideerimine.

Eesti taara- ja maausuliste ühendus kannab nime Maavalla Koda ja soovib seda nime ka sälitada. Maavalla Koja arvates on Riigikogu poolt vastu võetud seadus diskrimineeriv ja rikub nende põhiseadulikku õigust võrdsele kohtlemisele. Antud juhul võrdsele kohtlemisele kirikuga.

Maavalla Koja kirjutaja Ahto Kaasiku sõnul tekkis vääriti mõistmine Riigikogu õiguskomisjonis: “Kirikute ja koguduste seaduse esimestes redaktsioonides arvestati ka meie etteapnekuid. Seal oli kirjas võimalus, et usuühendus võib oma ametlikus nimes kasutada oma termineid, kuid seaduse menetlemise käigus hääletas Riigikogu õiguskomisjon vastavd sätted seadusest välja, hoolimata meie avaldustest,” ütles Ahto Kaasik Raadio Vaba Euroopale.

Eelmise Riigikogu õiguskomisjoni liikme Jüri Aadamsi sõnul käis sel teemal tuline vaidlus ja usuühenduste oma nime kasutamise õigus hääletati eelnõusse kord sisse ja siis jälle välja. “See oli sisulises mõttes mitte väga oluline, aga kuum vaidlusteema läbi kogu seaduse menetluse. Kolm või neli suhteliselt väikesearvulist, kuid sõjakat mittekristlikku usutunnistusega organistasiooni tahtsid, et seadus aktsepteeriks nende oma nimetusi võrdväärselt mõistega “kogudus””.

Õiguskomisjoni toonase esimehe Väino Linde kinnitusel tuli “koguduse” kasutamise ettepanek temalt, ja nii see ka seadusesse sisse hääletati. Linde arvates on “kogudus” üldmõiste ega diskrimineeri kellegi õigusi.

Usuühenduste oma nime kasutamise võimalus oli algselt siseministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõusse sisse kirjutatud ja ministeerium on ka nüüd valmis vastava sätte uuesti seadusesse viima. Küll on aga ka siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au seisukohal, et kogudus on kõiki usuühedusi haarav üldmõiste. Selles küsimuses ei tunnista Ilmo Au ka õigekeelsusõnaraamatu autoriteeti.

“Paraku on lugu nii, et õigekeelsussõnaraamat on tavakeelekasutusest pisut maha jäänud. Kui näiteks täna mõistega “kogudus” ei ole probleeme bahai usulistel, budistidel, krišnaiitidel, islamiusulistel, juutidel, siis ma ei arva, et see on ainult kristlik mõiste. Ja kui sõnaraamatus fikseeritud sõna oma tähendustega väljendab üht ja tegelik elu pisut teist, siis on sõnaraamat jäänud ajale jalgu,” ütles Ilmo Au Raadio Vaba Euroopale.

Teisalt ei välista “koguduse” üldmõisteks tunnistamine, et Maavalla Kojal on õigus registreerida end just nimelt koja nime all. Seda õigust tunnistas ka õiguskantsler ja seda õigust aktsepteerib ka siseministeerium, mis Ilmo Au kinnitusel töötab välja ka vastavad seaduseparandused.