Kymmekonna aasta pärast võib põliseid Võrumaa taluehitisi näha peaasjalikult fotodelt, sest paljud maale suvekodu rajavad inimesed loobuvad vanade hoonete taastamisest, eelistades ehitusel kasutada nyydisaegseid materjale ning tyypprojekte. Haanja looduspargi maadel hakatakse ehitajatele andma arhitektuurilisi näpunäiteid, kuidas oma maja ehitada.
„Meil on veel säilinud eelmise sajandi alguse rehielamuid, savilautu, aitu, kuid iga aastaga osa neist kaob,” ytles Rõuge vallavanem Kalvi Kõva. Hooned kas kukuvad kokku, lammutatakse või ehitatakse ymber nii, et vanast ei jää midagi järele.
Kõva ennustab, et kui kohe midagi ette ei võeta, on läinud sajandi esimestel kymnenditel rajatud taluhooned kymne aasta pärast Haanja looduspargist peaaegu kadunud.
„Kymne aastaga on näiteks meie kandis, Rõuge ääres, kaks savilauta ära lagunenud,” ytles Kõva.
Vanade taluhoonete asemele tavatsetakse ehitada hooned, mis ei erine teiste Eesti piirkondade rajatistest ning osa Haanjamaa eripärast kaob.
On ka vastupidiseid näiteid. Jaanipeebu kylas taastab yks tallinlane Kõva sõnul vanaisa talukohta, selle rehielamu on uuendatud eelmise sajandi alguse vaimus. Sealsamas kerkib palkidest elumaja.
Et selliseid n-ö uusasunikke toetada ja põliseid ehitisi säilitada, kavatsevad Rõuge ja Haanja vald, looduspark ning maavalitsus koostöös luua Haanjamaa jaoks ehituskoodeksi ning kõigil kohalikel inimestel soovitatakse seda järgida.
Enne seda tuleb Kõva sõnul välja selgitada, milline yldse on Haanjamaale iseloomulik arhitektuur.
„Milline on Haanjamaa suitsusaun, kas yhe või kahe kambriga? Milline on meie aed, kas see on lippaed või midagi muud?” kysis Kõva.
Vastuste leidmiseks vaadeldakse Haanjamaa ehitisi ning pyytakse neil leida yhiseid elemente, mida saab ehitajatele soovitada.
„Me ei hakka tyypprojekte andma, vaid soovitame, milliseid Haanjamaale omaseid elemente võiks hoonete juures kasutada,” lausus Kõva. „Laastkatus näiteks,” lisas ta.
Haanjamaa ehituskoodeksit Kõva sõnul kohustuslikuks ei tehta.