Täna on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud lausa Uku pyhaks. Pyha tähistab heinatöö algust või selle vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab ukut. Samuti on see oluline merepyha.
Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pyhal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see on samuti randlaste kalapyha.
Täna varahommikul lõi pikne Virumaal kahes kohas hooned põlema. Piksevarda panemine ei välista Uku ja esivanemate tavade austamist.
Ukut on austatud pea kogu Maavallas. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äiuke, Äike. Soomlased kutsuvad Ukkot koguni ylijumalaks.
Rahvakalendris kannab uku pyha ka laenunimesid nagu heinamaarjapäeva, heinämaeräpää või maarpäe.
Saartel, rannikul ja kohati sisemaalgi on tehtud leedu- või maarikutuld, et saada paremat vilja- ja kalasaaki. Seejuures on hea kalasaagi nimel viidud andi. Tuld tehakse heinaleedo laupäeva õhtul. Enne tulele minekut on käidud vihusaunas nagu pyhade puhul ikka.
Heinaleedol juuakse puna – punast viina, mahla või lihtsalt õlut. See toob joojale tervise ja hea jume, annab jõudu ning hoiab eemal tyytud putukad.
Naised korjavad sel päeval rohu- ja värvitaimi nagu näiteks naistepuna, maranaid ja muud. Heinaleedol korjatud taimedega värvides tulla kõige punasem lõng. Ka saunavihtade tegemiseks on see päev hea aeg. Pyhalepas on aga heinaleedol kõik naiste tööd keelatud.
Mustjalas jutustati järgmist:
Mustjala pangal on olnud vanasti jumalakuju, kuhu andi viidud, et kalasaak hea oleks. Ebausu ajast peetakse ka maarjapäeva kalapyhaks. Maarjalaupäeva õhtu tehakse samuti kui jaanilaupäeva õhtul tuld. Vanad inimesed nurisevad selle kohta, et noored seal tantsimas käivad ja seega pyha kohta ryvetavad, seepärast olla ka kalasaak hoopis vähemaks jäänud, kui see vanasti on olnud.
Rannakaluritel on merele yha vähem asja. Ja ka kuhjategemine on muutunud meie maal tasapisi haruldaseks oskuseks. Hein on asendunud maaõlijõul töötavate masinate tehtud rullidega. Aga kuniks seda?
Sarnaselt haabjalaotamistaidega on heinatöös kuhjategemises settinud tuhandete aastate ja paljude heinaliste kogemused. Nii kuhja kui haabja ilusa välise kuju taga peitub parim otstarbekas vorm. Kaine mõistus ytleb, et kyllap yhel heal päeval läheb neid kogemusi meil või meie lastel-lastelastel jälle vaja. Seepärast tasub hoida oskusi, kuidas ja millal kuhja teha ja millal pidada pyha.
Pilt: Purtse Hiiemägi Virumaal
Maavalla koda