[text]
Täna on

t_Maesuitsu.gifAasta kaheteistkymnendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu,  talvistepyhakuu, talviste pyha kuu, talsipyhakuu, talsipyhikuu, talissepyhakuu, talssepyhakuu, talsipyhiq, talvistepyhiq, talvistekuu, talvsipyhakuu, talipyhakuu, talvekuu, mängukuu.

Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kymmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kymnes kuu.

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspyhaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepyhadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pyhad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.

Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) julmånad - jõulukuu, Poola grudzieñ – kylmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa kylmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень –  kylmunud muda kuu.

Hõimurahvastel: Komi öðõm – pakane, kylm, Ersa atsamkov – lumesajukuu, Mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.


Jõulukuu pyhad

Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama - valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pyhale ning võtta enesele aega.


Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka pyha peetud taliharjal, 17 sydakuud.

Jõulud 21.-25.12. Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile täiesti võõras samuti kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspyhad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).

Jõulude hakul - 21.12. - saabub aasta lyhim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt yhepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme. Jõulupyhi peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pyhade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.

Jõuludel pyytakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pyhade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid:  kaldrist, yhe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse yles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.

Uue aasta öösel syyakse seitse või yheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid kylas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nyyd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane kylas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).
Jõuldest pikemalt


Kuu taevas

Vana kuu kõva aeg 01.12. - 03.12. (neljas veerand).

Kadukuu pehme aeg 03.12. - 07.12. (kuu loomine 05.12. kl 15.59).

Noore kuu kõva aeg 07.12. – 13.12. (esimene veerand).

Kasvava kuu pehme aeg 13.12 - 19.12. (teine veerand algab 13.12. kl 10.13).

Täiskuu kõva aeg 19.12 - 23.12. (täiskuu hetk 21.12. kl 06.18).

Kahaneva kuu pehme aeg 23.12. - 28.12 (kolmas veerand).

Vana kuu kõva aeg 28.12. - 02.01. (neljas veerand algab 28.12. kl 19.36).

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev) jõulukuus pole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 01.12. (neljanda veerandi neljas päev) ning 02.12. (neljanda veerandi neljapäev).

Edendavateks ettevõtmisteks sobib kõva aeg ja toetavalt mõjuvad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.


Rahvatarkust jõulukuust

On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn

Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere

Pyhis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle yldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb.
Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema.
Tarvastu

Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb kylmä, enne pyeripäivä tähendab sooja. Lyganuse

Vanad inimesed ytlesid: "Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks." Nyyd on see kolmas päev jõulu esimesel pyhal, millal nyydki tuule suuna märgitakse. Karja.


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 1994, 1995. Eesti rahvakalender VI.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.

Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.

Kaasik, Mana; Zadin, Kristiina; Kaasik, Ahto 2009. Maavalla kalender 10223 (2010).

Kaasik, Mana; Zadin, Kristiina; Kaasik, Ahto 2010. Maavalla kalender 10224 (2011).

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Maarahva kuudest kirjutab ka ajakiri Loodusesõber

Kuva: Mäesuitsu hiis Võnnu kihelkonnas


Maavalla koda