Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sydakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta yheteistkymnes kuu oli seal pyhendatud jumal Janusele - väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Sydakuu tähendab talve sydant ehk kesktalve.

Sydakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj– raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень –  puude langetamise, metsateo kuu.

Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, kylm, Ersa jakshamkov – jahe-/kylmakuu, Mari ðorõkjol  – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk sydant.

Sydakuu pyhad

Sydakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhyydeid. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pyhade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

14.01. Korjusepäeval pöörab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk.

17.01. Taliharjapäeval syndivat esimene hylgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja pyha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.

Rahvatarkust

Sydakuud loetakse aasta yheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad pysima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Sydakuu noorekuu kuivaga - yits nätäl peräst loomist - raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui sydakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui sydakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis kylmem sydakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On sydakuus sygav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis sydakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui sydakuu soe on, siis on radokuu kylm. Laiuse

Kuu taevas

Kasvava kuu pehme aeg 1.01. - 7.01. (teine veerand algab 1.01. kl 8.15).

Täiskuu kõva aeg 7.01. – 11.01. (astronoomiline täiskuu 9.01. kl 9.30)

Kahaneva kuu pehme aeg 11.01. – 16.01. (kolmas veerand).

Vana kuu kõva aeg 16.01. - 21.01. (neljas veerand algab 16.01. kl 11.08).

Kadukuu pehme aeg 21.01. – 25.01. (kuu loomine 23.01. kl 09.39).

Noore kuu kõva aeg 25.01. – 31.01. (esimene veerand, teise veerandi algus 31.01. kl 6.10).

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev) sydakuus pole. Nõrgem kaduneljapäev on 19.01. (neljandi veerandi neljas päev ja neljapäev).

Edendavateks ettevõtmisteks sobib kõva aeg ja toetavalt mõjuvad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.

Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.

Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.

Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.

Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.

Kaasik, Mana; Zadin, Kristiina; Kaasik, Ahto 2010. Maavalla kalender 10225 (2012).

Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.

Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.

Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel

Kuva: Taliharjapäev 17.01. poolitab talve. Remo Savisaar