Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni.
Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: kyyndlapäävakuu, kyynlakuu, kyyndlakuu, kyyndlekuu, kyinlakuu, kyinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Kyynlapäev ja kyynlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.
Veebruar (vadjas fevral`i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pyhendatud jumal Februale, ka Februusile. Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.
Radokuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) göjemånad – lumekuu, Poola luty – kylmakuu, Leedu vasaris – talve surmakuu, Horvaatia veljaca – tuisu- ja pikenevate päevade kuu, Ukraina ljutii – külmakuu.
Hõimurahvastel: Komi uras` öm – oravajaht, õmblustööd, Ersa davolkov – pilvekuu, Mari purgõš – hangekuu. Soome keeli on kuu nimi helmikuu, mis tähendab härmahelme kuud.
Radokuu vägi
Kanepis on kõneldud:
Kõige kuivem aeg on siis, kui kyynlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud yldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga kyynlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Radokuu pyhad
02.02. Pudrupäev poolitab inimeste toidu. Kylma syda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste pyha – naised käivad kylas, mehed teevad koduse töö. Saartel ning suurel maal lääne ja lõuna pool juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
09.02. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, ikka selleks, et tervist kosutada. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
24. Ussi äratamise päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat kylge. Kui siis paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata ehk uss yle tee roomata, tuleb päikeseline ja kuldne suvi. Ka on sel päeval suur mõju eeloleva suve putuka- ja kalarohkusele.
Ussi äratamise päevast pikemalt
28.02. - 1.03. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (28.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad nad hästi. Tuhkapäeval (1.03.) ei kammita juukseid. Sellest päevast ei võeta enam toas tuld yles.
Kihlakutest pikemalt
Kuu taevas
Nore kuu kõva aeg (esimene veerand) 1.02. - 4.02.
Kasvava kuu pehme aeg 4.02. – 9.02. (2. veerandi algus 4.02. kl 6.19)
Täiskuu kõva aeg 9.02. – 13.02. (täiskuu 11.02. kl 2.33)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 13.02. – 18.02.
Vana kuu kõva aeg 18.02. - 24.02. (4. veerandi algus 18.02. kl 21.33)
Kaduaeg 24.02. - 28.02. (kuu loomine 26.02. kl 16.58)
Kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) radokuus pole. Nõrgemapoolne kaduneljapäev (neljandi veerandi neljas päev ja neljapäev) on 4.02.
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud kahjulikud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Vaata lisaks:
Eesti Rahvaluule Arhiiv, rahvapärimust pehmest ja kõvast ajas.
Lembitu Tarang, Rahvatarkusi puiduvarumisest
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Kiur 2016. Maavalla kalender 10230 (2017).
Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.
Ahto Kaasik