Ida-Viru maakond, Illuka vald, Kuremäe küla

Kuremäe Hiiemägi

Kuremäe on koht, kuhu soovivad minna paljud inimesed, sealhulgas ka mina. Sel suvel külastasimegi Kuremäe allikat ja ohvritamme. Kurb oli vaadata, et vana puu on vaid trosside toel püsti, kuid siiski õhkus temast väärikust ja võimukust. Hea on mõelda, et see koht on aidanud paljusid inimesi, kuid samas ei ole hiiele sh puule vääriliselt vastatud, vaid neile on tehtud haiget. Tulemus ongi pildile püütud. Kuremägi olnud esmaselt ja pikemat aega maarahva pühakoht - võimalik, et seda ühtaegu nii vadjalastele kui eestlastele. Muistendite järgi kuhjas hiiemäe Kalevipoeg ise, kui olnud Venemaal käimisest ära väsinud. Mägi olnud talle magamisel peaaluseks ja selleks võetud mulla asemele tekkis lähedalolev Konsu järv. Samuti istutanud ta hiietamme, mis ühe väite kohaselt hakanud kasvama ta maasse torgatud jalutuskepist. Nõnda kirjeldab Kuremäe hiiekohta emalt ja vanaemalt kuuldud juttude järgi Iisaku kihelkonna ligi 60-aastane elanik: Kuremäe ohvritamm olevat esiemade juttude järgi olnud vanade eestlaste püha tamm. Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Å ahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu. Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber. Praegu on tamm looduskaitse all. Kuid praegugi arvavad usklikud temast abi saavat. Käed topitakse veel aialippide vahelt läbi. Ja Hiieallikas on nüüd õigeusklike püha allikas. Sealt viiakse vett küll pudelite, küll piimanõudega. Nunnad ise kannavad kaelkoogu ja ämbritega - ikka ravimiseks. Sealsamas allpool supeldakse ja otsitakse allikast tervendavat ja parandavat mõju igasuguste haiguste vastu. Ümberkaudse rahva suust on kirjutatud tammepuu pühaduse kohta üles rohkesti pärimusi. Ühe järgi olevat Kuremägi olnud kunagi nõiamägi, teise järgi elanud siin eestlaste jumalad, kolmanda järgi asunud püha hiis. Ühe muistendi kohaselt olla tamme alla maetud Kalevipoja jalad, mis vaenlased tal Kuremäel alt ära raiunudÂ… Tamme lähistel läbi viidud arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et muinasajal asus siin kalmistu. Leidude järgi otsustades pärinevad hauad 12.-13. sajandist ja kuuluvad vadjalastele. Muinasajal oli tavaline, et matusepaik tähendas ühtlasi ka hiiepaika. On üsnagi tõenäoline, et Kuremäel asus hiis ka hilisematel sajanditel. Arvatavasti on praegune tamm kunagiste hiiepuude järglane või koguni hiie viimane säilinud puu. Veel paar aastat tagasi kandis siiani säilinud muistne hiietamm veel viimaseid rohelisi lehti, 1999. a. suveks kuivas aga lõplikult.

2014-08-12

Marika Müür

COM_JOOMGALLERY_IMAGE_COPYRIGHT

692 / 1532