Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ootab ettepanekuid käesoleva aasta Hiie sõbra aunime andmiseks kuni kasupäevani, 29. septembrini 2026.Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu- on mõni ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud- on Maavalla rahvas saanud rohkem teada meie maa looduslikest pühapaikadest- on Maavalla looduslikud pühapaigad paremini kaitstud.Hiie sõpra valitakse tänavu üheksateistkümnendat korda. Varasemad Hiie sõbra tunnustuse saajad leiabSIIT. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib teha igaüks. Ettepanek koos põhjenduse ning kandidaadi ja esitaja isiku- ja kontaktandmetega palume saata kuni 29.09.2026 aadressil koda (att) maavald.ee või Maavalla Koda Pärnu mnt 28-9, Tallinn 10141. Käesoleva aasta Hiie sõber kuulutatakse välja 28.11.2026 Tartus Kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel. Samas toimub hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, mida korraldab Hiite Maja SA. Hiie väe sündmus on osalejatele tasuta ning selle korraldamiseks kuulutab Maavalla Koda välja kasupäeva korjanduse. Iga summa on teretulnud Maavalla Koja arvelduskontole EE847700771003227588 LHV Pangas. Selgituses näidata eesmärk (hiie väe sündmus) ja lisada oma isikukood. Annetuselt saab tulumaksutagastuse.

Maavalla Koda kuulutab välja kodulehe www.maavald.ee uuendamise korjanduse alates 15.04.2024 kuni suvistepühani 19.05.2024. Annetused palume kanda:Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla KodaLHV pank EE847700771003227588, seletuseks „kodulehe korjandus“.Kõigilt annetustelt saab tulumaksu tagasi.Maavalla Koja koduleht www.maavald.ee on tehniliselt vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri. Praegune koduleht ei ole telefonist vaadeldav ja vajab uut ülesehitust, et saaks jooksvalt lisada ajakohast sisu. Maavalla Koda on küsinud toetust riigilt ja taotlenud kodulehe uuendamiseks toetust KÜSK programmist, aga paraku meie taotlus ei mahtunud toetusesaajate hulka. Maavalla Koda ühendab maa- ja taarausulisi üle Eesti ja on katusorganisatsiooniks viiele kojale. Põhikirja järgi on koja tegutsemise eesmärgiks: 1) tema liikmeskodade põhikirjaliste eesmärkide saavutamine ühistegevuse kaudu;2) põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides. Maavalla Koda on vajalik meie rahva vaimse pärandi hoidmiseks ning esindamiseks suhetes riigivõimude ja laiemalt muu-usulise ühiskonnaga. Maausu põlised omaühendused on perekond, küla, kihelkond ja rahvas. Eestis ennast maa- või taarausulisena määratlejate arv on pidevas kasvutrendis. 2021.a rahvaloenduse andmetel määratles end maa- või taarausulisena ligi 6000 eestimaalast. 2014. a suvel korraldatud Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas maausku ja taarausku kõige südamelähedasemaks 30% eestlastest.Kui on küsimusi, siis helista või kirjuta+372 56 932 353Andres HeinapuuMaavalla Koja kirjutaja

Teisipäev, 8.03 on vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põliseid tavasid. Lisaks liulaskmisele on selle päevaga seotud veel hulk rahvatarkusi. Liugupäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmatüa magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu. Kuid kõige tähtsam on siiski korralik liulaskmine.

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis  Aleksei Nasõrovi  foto Marimaal toimunud ühispalvusest, teatas Hiite Maja sihtasutus. Lummaval  ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.

 Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.

Jõuluemaptaläev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.  Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva  öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.

Kolmapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.Jõulud (lõuna pool talisted) on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.

29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pyhapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.

Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.

Sygis edeneb. Neljapäeval 08.09. on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, kyyd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma myrgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.

15. põimukuud on suur rukkiema päev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud leiba ja esivanemaid ning peetud laatu ja kirmaskeid.

10. põimukuud on esimene rukkiema päev, mil peetakse põllupyha ja maitstakse uudseleiba. On ka lauritsa- ehk tulepäev ning seepärast lastakse tulel puhata. Tulehaldja Lauritsaga seotud tuntumad kohad on Kuusalus Lauritsakivi ning Urvastes Tamme-Lauri tamm.

25.07. on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati alanenud päevakaar ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus. Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öötaevasse on ilmunud Suur vanker. Öösel maha langend kaste võib vilus seista keskpäevani.

13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.

Täna õhtul on põhjust taas tuld teha ja pyha pidada. Homme, heinakuu 2. päeval on heinapyha, mida Virumaal on nimetatud Uku pyhaks. Sõltuvalt Maavalla kandist tähistab see pyha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepyha.

Algamas on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Teisipäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.

Pyhapeval, 28.05 on esimene suvistepyha, mis tähistab suveaja algust ning on põhja pool ka kiige- ja munapyha. Suvisted juhatab sisse pyhadelaupäev kui koristatakse kodu, käiakse saunas, tuuakse tuppa kased ja tehakse muud pyhade ettevalmistused.

Neljapäeval, 18. lehekuud on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada.

Laupäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 679 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.

Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja yle. Varasemad kysitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pyhad muna- ja kevadpyha, mil värvitakse ja koksitakse iidse  tava kohaselt mune. Munapyhaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.

Kynnipäeval, 14.04 tuleks tõusta enne päikest ja katsuda-liigutada aia- ja põllutööriistu, siis tuleb virge ja edukas kevad. Kynnipäev tähistab suvise tööpoolaasta ja kynniaja algust.

Esmaspäeval, 11.04 algab urbenädal, mis lõpeb pyhapäeval 17.04 munapyhaga. Meie ja hõimurahvaste põlises aastaringis on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpyhaks, mis on mitmel pool yhtlasi kiigepyha.

Kõik emad-isad, vanaisad-vanaemad, ärgake pyhapäeval (10.04)  enne päikesetõusu ja urbige oma lapsi ja teisi lähedasi. See toob head tervist ja virkust. Kuna urbepäeval on kõik puud-põõsad pyhad nagu hiies, tuleks urvaoksad koju tuua juba eelmisel päeval.

Laupäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

Täna kell 11.37 algab kalendrikevad. Aeg kaldub nyyd jõudsalt valguse ja soojuse poole. Vanarahvas on vaadanud selle päeva ilmamärke ja uskunud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Kas just kase otsa tuulepesasse, aga pysivasse ilmakaarde kyll.

24.02. on rahvakalendris pyhendatud ussidele ja kõikvõimalikele putukatele-mutukatele ehk matsidele-matakatele ja silakatele, aga ka kalaõnnele. Vabariigi aastapäeva tähistamise kõrval tasub meeles hoida selle päeva põlist tähendust.

2.02 on pudrupäev, mis lõpetab jõuluaja ning juhatab sisse kevad-talvise naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all.