[text]
Täna on


Kuva: Sygise nägu, Remo Savisaar
Kuva: Sygise nägu, Remo Savisaar
Teisipäeval, 22.09. kell 16.30 algab kalendrisygis. On sygisene pööripäev, ehk sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.

Lahkuv suvi tuli veel nii mõnelgi päeval tagasi, et soojalt hyvasti jätta. Nyyd aga saavad öö ja päev korraks yhepikkuseks ja läinud ta ongi. Madalduvate päevade soojakas kumas on rohelisele maastikule ilmunud kollakaid, punakaid ja ruskedki toone. Enamus laululinde on lahkunud ja jätnud meid ootama. Ootama järgmist kevadet.

Rahvapärimus ei kõnele sygisesest ega ka kevadisest astronoomilisest pööripäevast kuigi palju. Need nö poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aastaveerandi ilmasid, kuid sedagi ysna vähesel määral.

Yldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sygise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve, kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.

Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pygada ega villa kedrata, sest siis jäävad lambad haigeks.

Vastseliinas on arvatud, et kõik väikese eläjä – mutukad ja putukad – lähevad pööripäeval oma talvitumispaika. Helmes taas on arvatud, et pööripäeval syndinud inimese elukäik saab olema heitlik.

Tähelepanuväärne on, et pööripäevi teadsid esivanemad kyll väga hästi, kuid pyhitsesid hoopis neile järgnevaid päevi. Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud ysna tagasihoidlikult. Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.10.). Nende päevade uskumused, tavad ja ended kõnelevad uue aja algamisest.

 

Leidub siiski ka erandeid. Nii kirjutab Johan Abreldal 1895. a, et Kuusalu kihelkonna hiites on tähistatud sygisest pööripäeva:

 

Siin Kahala järve kaldal on veike kuusik, mida Iie kuusikuks hüitakse, kuusiku sees on veel kivivaremed näha, kus ene vanast altarid on olnud. Siis on Koitjerv. Koitjärve järve kaldal iie mets ja altari aseme jäteisi näha. Sigula külas kanab üks veike koht iie nime.

Rahva jutude järel on neis kohtades ene vanast pööri päävadel ja öösetel suured ohverdamised olnud. Kõige suuremad ohverdamised olnud sügise pööripääva ajal, siis on toodud kõigist uutse viljadest, mis sel aastal oli kasvanud ja ohverdatud Taaral kui kõige asja sigitajale tänuks.
E 16570 < Kuusalu khk.– Johan Abreldal (1895)


Pärimust

Kuva: Sygise nägu, Remo Savisaar

Lugu: Ahto Kaasik, MTÜ Põline Pere