[text]
Täna on

b_208_297_16777215_00_images_artiklid_JumioisLipp.jpgMaavalla koda ja selle kohalikud kojad on loodud selleks, et anda maausulistele võimalus yheskoos hoida ja kanda oma esivanemate vaimset pärandit. Kunagi oli terve maarahvas maausuline. Esivanemate austamine, nende pärandi ja pyhade paikade hoidmine oli iseenesestmõistetav. Tänapäeval see enam nii ei ole. Põlise maarahva maile loodud Eesti Vabariik rahastab kristlikku misjonit ning pahatihti hiite hävitamist. Paljud eestlased ei tunne enam oma esivanemate häid tavasid. Et hoida põlisrahva pyhapaiku, et kaitsta põlise usu kandjaid riikliku usuvaenamise eest ja luua tingimused maausu elamiseks ja arenemiseks, on loodudki kojad.

Kes on maaususline?

Maausuliseks ei saa mingi kindla taia läbi või kellegi otsuse alusel. Maausuliseks synnitakse ja kasvatakse. Suur osa meie põlisest usust peitub maakeeles ja selle maailmapildis. Maakeel on ju läbi aastatuhandeid arenenud maausulise maailmanägemise ja elutunde kirjeldamiseks. Koos maakeelega saame maausu kaasa kodust ja laiemalt yhiskonnast. Igivanad hoiakud, uskumused ja tavad elavad märkamatult edasi meie igapäevastes toimetustes. Õigupoolest ei peakski maausku usuks nimetama,  ta on palju enam, kui ykski võõrsilt tulnud usk.

Maausuliseks võib saada iga mees või naine, kelle on yles kasvatand maarahvast pärit vanem(ad) maa- või eesti keeles.

Mis iseloomustab maausulist ja eristab teda keskmisest eestlasest või muust maarahvast?

Kõigepealt tingimusteta lugupidamine ja austus maarahvast esivanemate sadade põlvkondade, nende keele, maailmanägemise ja elma suhtes. Soov kuuluda nendega yhte ja kanda oma rahva põlist järjepidevust.

Soov märgata ja mõista meie keeles, suulises ja kirjalikus pärandis olevat põlist ja oma ning tahe sellest lugu pidada.

Tahe võimaluse korral järgida esivanemate argiseid ja pyhasid tavasid.

Meelekindlus oma esivanemate pyhade paikade hoidmisel.

Lugupidamine hõimu- ja teiste põlisrahvaste ja nende pärandi suhtes, olenemata nende rassist.

Hinge vabadus. Maausulise inimese hing ei kuulu yhelegi jumalale ega muule olendile, on yksi tema enda oma.

Selliste omadustega inimesi on meie rahva hulgas palju. Kaugeltki mitte kõik neist ei teadvusta, et on maausulised ega nimeta end selleks. Kaugeltki mitte kõik maausulised ei pruugi ka kotta astuda. Samas on kotta oodatud kõik inimesed, kes tahavad osaleda meie ettevõtmistes ja soovivad anda oma panuse pärandi hoidmisse.

Kuidas kojaga liituda?

Alustuseks piisab sellest, kui liituda soovija kirjutab või helistab Maavalla kotta ja annab oma soovist teada. Kuna liituda saab vaid yhega viiest kojast (Emajõe, Emujärve, Härjapea, Saarepealse ja Viru), võib ta ka otse sinna pöörduda.

Tavaliselt soovitame inimesel poole aasta või aasta jooksul kylastada kodade syndmusi. Nõnda saab inimene täpsemalt aimu, mis on koda ja kas ta ylepea tahabki sinna. Kylastada võib kõikide kodade syndmusi olenemata sellest, millise kojaga ollakse liitumas. Samuti soovitame liituda koja avaliku teabelistiga.

Kui pärast tutvumisaega on inimene kindel, et soovib kotta astuda, kuulutab koja juhatus välja ärakuulamise. See on vestlus, kus liitudasoovija ja kodalased saavad yksteist kysitleda. Koda sarnaneb põlisele kylale – elanikel on õigus teada, kes soovib tulla nende hulka ja igal neist on õigus ka oma arvamust avaldada. Ärakuulamise järel vormistab juhatus vastuvõtmise otsuse.

Millise kojaga liituda?

Kojad sarnanevad teiseski mõttes kyla või kogukonnaga. Yhte kotta kuuluvad yhest kandist pärit inimesed. Pole ju olemas yldist eesti maausku. Kihelkondade ja maakondade hoiakud, keeled, tavad ja isegi rahvakalendrid on erinevad. Kui maausuline tahab hoida oma pärandit koos teistega, siis peaks ta valima koja, kus on sarnase pärandiga rahvas. See tagab parema teineteisemõistmise, millest omakoda kasvab suurem vaimujõud.

Liitudasoovija peaks siis selgusele jõudma, kus asuvad tema juured.

Mõistagi ei pruugi oma juurte mõistmine olla lihtne. Sageli on vanemad pärit eri maakonnist ja kyllalt leidub neidki, kelle kõik neli vanavanemat on pärit ise kandist. Selliselgi juhul peaks inimene jõudma selgusele, millise esivanema ja millise kandiga on tema side kõige tugevam. Meie juured pole kunagi õhus. Nad on kusagil siin Maavallas ja nende juurde juhatavad meid esivanemad. Juurte tundmine ja hoidmine on hästi oluline, sest nende kaudu ammutame oma põlise elujõu.

Kojad hõlmavad praegusi maakondi ligikaudu nõnda:
Emajõe koda: Tartu linn ja selle ymbrus;
Emujärve koda: Põlvamaa, Võromaa, Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa;
Härjapea koda: Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Pärnumaa;
Saarepealse koda: Saare maakond;

Viru koda: Ida- ja Lääne-Virumaa ning lisaks Vadjamaa.

Korduma kippuvad kysimused

Olen pärit Setomaalt, kuid elan Tallinnas. Kas ma võin astuda Härjapea kotta?
Päritolu järgi kotta kuulumine on soovitav, kuid koja valiku otsustab siiski inimene ise. Võite kyll liituda Härjapea kojaga ja osaleda yhtlasi Emujärve koja tegemistes.

Kas ristitud inimene saab kotta astuda?

Ristimine on vaid kristlik nõidus, mis ei tee kedagi kristlaseks. Igal inimesel on õigus oma eluteel areneda ja pyyelda selle poole, mis kõlab kokku tema hingega. Nõnda siis võite ka hoolimata ristimisest tulla kotta.

Vaid juhul, kui ristimine on toimunud hiljuti – vast mõne aasta eest – oleme liikmeks võtmisel ettevaatlikud.

Kui suur on kodalase liikmemaks?
Vastavalt põhikirjale pole yhelgi kojal liikmemaksu. Maavalla koda korraldab kaks korda aastas korjandusi ja annetamine on vabatahtlik. Annetused, seisnegu need siis rahas, asjades või vabatahtlikus töös, on aga vägagi teretulnud. Kojad tegutsevadki eeskätt annetuste ja tasuta töö varal. Palka ei saa meil keegi.

Kas ma pean astuma kotta selleks, et saada maausulist laulatust või matust?
Lapsele nime panekul, pulmadel ja matustel on meie põlises elmas oluline koht ja nendega on seotud väga palju uskumusi ja tavasid. Ometigi pole yhelegi neist vaja toimetama vaimulikku. Oma pere, suguvõsa või kogukonna kohased ja väärikad inimesed toimetavad seal kõik vajalikud talitused. Mõistagi on kodalastel selliste syndmuste puhul olemas koja tugi nii nõu kui jõuga. Jaksumööda oleme andnud tavandi alast nõu neilegi maausulistele, kes kotta ei kuulu.

Kuidas yhendust võtta?

Maavalla koja kontaktid

Kohalike kodade kontaktid