[text]
Täna on

Kose kihelkond

mt_ignore:

Saula kyla
“Hiiemägi”, “Hiie-heinamaa”, “Hiie-aas”, “Ohvriallikas”, “Siniallikas”, Sinialliku Tölp

 

Sinialliku Valgeallikas. 10217. a. põimukuise yleujutuse ajal.

Siniallika vesi tegevat kõik haiged terveks kui selle veega pesta. Enne kui vett võetakse, pidavat raha allikasse viskama.
E 39744< Tallinn, 1899.

 

Ohvrihallikas Uuemõisa põllu ääres olevas heinama kaldal, kus sinine vesi sees olevat. See hallikas olevat suur ja väga kuulus, nii et sealt kauge maa tagast inimesed tervisevett käia otsimas. Ohvrid olla mitmesugused, mis hallikasse visatavat. Rahaohver olevat muidugi kõige suurem ja mõjuvam, kui veel terve hõberubla visatavat. Ka viljateri, riideid

ja muid asju antavat ohvriks, sest ilma ohvriannita ei tohtivat sealt keegi vett viia. Vask- ehk hõberahaga vaotatavat kolm korda haiget kohta, siis keerutatavat kolm korda vastu päeva ümber pea ja visatavat hallikasse. Siis võetavat sealt vett ja kastetavat haigeid kohte, mis siis terveks saavat. Mõned olla õieti suures haiguses olnud, aga hallika vesi olla ikka kõik terveks teinud. Sellepärast olla see hallikas nii püha. (Et hallikate vesi sagedaste haigustele paranemist toob, on võimalik, et nende sees on sagedaste terviseandjaid mineralide ollusid. Ohvriandide abi seal juures on paljas inimeste usk. Niisugused hallikad peaksivad teadusemeeste poolt läbi katsutama, kas ja kui palju nende vee sees terviseandjaid mineralide ollusid on, et siis igaüks ilma ohvriannita ja tühja usuta seda vett pruukida võiks, kellel seda tarvis on.)

Ohvrihallikas Saula karjamõisa juures, kuhu palju ohvriandisid on viidud ja tervisevett pruugitud. 

Jung III: 77 Kos 41 < A. Suurkask Viljandist.

 

Kose Uuemõisa Siniallikast toodi vett arstimiseks. Vett tuues pidi midagi allikasse visatama. Vesi aitas maast hakanud haiguste ja sygeliste vastu. Silmahaiged käisid seal pesemas oma silmi. Allikasse visati yksikuid rahasid. Olen minagi käinud sealt vett toomas.
ERA II 18, 393 (10)< Harju-Jaani khk., R. Põldmäe 1929.

 

Kose Siniallikale (Uuemõisa maal) viidi andeid. Kui lastel olid maa-alused, siis saadeti lesk naine Siniallikast vett tooma. Ta viis ½ või 1 ½ kop. vaskraha allikasse ja tõi sealt vett, millega pesti haiget last. See tegi haige maa-alustest puhtaks.

Sinihallika lähedane heinamaa on hiie-heinamaa. Seal lähedal on ka hiiemägihiie-aas ja Hiie pere (Kuremäe külas) [Ilmselt Kurena kyla]. Hiiemäel kasvavad lepad, haavad, kased ja tomingad. Need olid väga vanad puud, kuid raiuti maha.
ERA II 19, 307/8 (3)< Kose khk., R. Põldmäe 1929.

 

Sinialliku Valgeallikas. 10217. a. põimukuise yleujutuse ajal.

Kose Uuemõisa Siniallikule viidi vanu rahasid. Talle viidi andeid, siis saadi allikast silmarohtu. Tölp pidi olema sinise kuuega, kybar peas ja kepp peos.
ERA II 20, 218/9 (1)< Hageri khk.< Kose khk. R. Põldmäe 1929.

 

Siniallikale Kose Uuemõisa maal viidi andeid. Lasti yks raha vette, siis joodi ja pesti selle allika veega. Olevat olnud heaks arstirohuks.
ERA II 20, 355 (2)< Jyri khk., Rae v., Vaidla, R. Põldmäe 1929.

 

Me läksime ükskord mustikale, ühekorraga saime sinna allika juure, see oli ilus sinine allikas, üks poiss ribus [ribu = räbal] riides tagus mööda puid kolks – kolks. Me pistsime jooksma, et see on Sinialliku Tölp. Läksime koju, rääkisime teistele, teised irmutasid takka, et muidugi Tölp. Ribus riides oli, vahtis ylespoole.

Nyid on allikas ikka yhtemoodi, ei ole seal tölpi kedagi, ega viida raha enam.
ERA II 77, 70 (13)< Jyri khk.< Kose khk., Tuhala v., R. Põldmäe 1934.

 

Uudesmõisas old Siniallika tölp. Yks vaim pidi olema allika vahiks. Palju inimesi viisid vett, kui aigust oli, maa-alusi või nii. Muidu ei tohtind võtta, kui raha sisse allikasse. Kui ei visanud, siis see vaim ei lase aidata. Mehe moodi pidi olema.
?

 

Kose kihelkonnas metsas on Siniallikas mille vesi on väga sinine ja silmahaiguste puhul visatakse sinna raha ja võetakse silmade pesemiseks vett.
ERA II 223, 251/2 (3)< Jõelähtme khk. < Jyri khk., 1939.

 

Siniallikas Uuemõisa metsas, Saula sillast yle minnes vasakut kätt kuusemetsa raiesmikul. Rahvas kasutas vett haiguste vastu. Sagedasti visati allikasse raha.
ERA II, 224, 151/3 (1)< Jyri khk., Rae v., H. Roosipuu, 1939.

 

Siniallikas asunud Kiho nõos – Silmallikas. Rahvas vihastanud allikat, see asunud Saula jõe äärde.
ERA II 224, 203 (5)< Jyri khk., Rae v.< Kose khk., Triigi v., 1939.

 

Siniallikalt ei saanud abi muidu, kui pidi 5 kopikat sisse viskama.
ERA II 224, lk 630 (9)< Juuru khk., Sadala k. 1939.

 

Kose Saula Hiie, talo; Hiie aas, niity Piritan joen rannalla n. 1 km kylästä pohjoiseen. (KKI/N).
Koski 1967: 62

Sinialliku Valgeallikas. 10217. a. põimukuise yleujutuse ajal.


Saula Siniallikad (LK) asuvad Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi mööda kõrgete puude alust metsateed. Saula Siniallikad on kaunimaid siniallikaid Eestis: kristallselge allikavesi, looklev Pirita jõgi, kõrgel kaldaveerul põline kuusemets. Allikaid on kolm, nende kogupindala ulatub 700 m2-ni. Igal allikal on erinev värvitoon (sinine, valge, mustjas), mida põhjustab põhjapinnase värvivarjund ning valguse peegeldumine allika põhjas hõljuvatelt liivaosakestelt läbi täiesti selge veekihi. Maanteele kõige lähemal on Ohvriallikas (läbimõõt 12-13 m, sügavus 3-4 m). Selle allika vesi on rohekassinine. Allikast voolab välja oja. Teine allikas asub esimesest umbes 20 m eemal ja on ovaalse kujuga (läbimõõt 12-20 m, sügavus kuni 2 m). Mõlema allika põhjas esineb rohkesti vee “yleskeemise” kohti, nn. grifoone. Teise allika vesi on heledam, valkjam. Kolmas allikas kujutab endast teisest allikast väljavoolava oja laiendit, vee sygavus on umbes pool meetrit. Allika põhjas leidub yksikuid väikseid grifoone, yldiselt on aga põhi mudane, mistõttu vesi on mustja värvusega.
Saula Siniallikad on tõusuallikad. Esimest allikat on kasutatud ohvriallikana, sellest ka nimi. Rahvajutu järgi viinud allikate juurest Kose-Uuemõisa häärberini kaseallee, yle allikate aga olnud sild. Allikate ymbrus on heakorrastatud ja seetõttu meeldiv puhkepaik. Parkimisplats asub Tartu maantee ääres, Saula silla lähedal. Teisel pool jõge on Siniallika metskonna kontorihoone ja jahimaja.
Kukk, H, V 1978: 62-3.

 


Kasutatud kirjandus

Jung, Jaan 1910. Muinasaja teadus eestlaste maalt III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tallinn, 230 lk.
Koski, Mauno 1967. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semanttinen tutkimus I. Turun yliopiston julkaisuja, sarja C osa 5. Turku, 238 lk.
Kukk, Helgi; Kukk, Voldemar, 1978. Harju rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Kirjastus “Eesti Raamat”, Tallinn, 136 lk.


Käsikirjalised kogud ja lyhendid
E - M.J.Eiseni kogu (Eesti Rahvaluule Arhiivis)
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjaline rahvaluulekogu (1927-1944).
KKI – Keele ja Kirjanduse Instituut
k – kyla
khk – kihelkond
N – kohanimed
v – vald