Hõimurahvaste yhispalvus Siniallikul

Pyhapäeval, 15. põimukuud (15.08) päikesetõusul algusega kell 05.40 toimub Kose kihelkonnas Saula Siniallikul hõimurahvaste loodususuline yhispalvus. Palvus on pyhendatud algavale Soome-Ugri Rahvaste IV Maailmakongressile ja rahvakalendri suurele rukkiemapäevale.

Palvuse korraldab Eesti omausulisi yhendav Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda. Koos pöörduvad oma rahvaste jumalate poole maarahva, mari, soome ja udmurdi omausulised.

Orienteeruvalt kell 09.00 sõidetakse Siniallikult mõne kilomeetri kaugusel asuva Jyriöö ylestõusu Kanavere lahingu mälestuskivi juurde, kus meenutatakse maarahva sajanditepikkust vabadusvõitlust ja avaldatakse austust langenutele.

Soome-ugri rahvaste oma loodususud, mille hulka kuulub ka maausk, on maailmavaatelt sarnased. Neid iseloomustab looduse hingestatuks pidamine, vahetu suhtlemine loodusvägede ja esivanematega ning looduslike pyhapaikade – puutumatute salude, kivide, allikate jms austamine.

SINIALLIKU

Pirita jõe vasakkaldal asuv Saula Siniallikas on ajalooline pyhakoht, mille raviväega vesi oli varem laialt tuntud. Siniallikaga seotud rahvapärimuse ja teadetega saab tutvuda aadressil: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=52&id=317&op=lugu

PALVUSELE TULIJA MEELESPEA

Palvuseks oleks hea valmistuda järgnevalt:

käia eelmisel õhtul saunas;
hoiduda eelmisel päeval ja palvuse ajal vägijooke kasutamast;
panna selga puhtad heledad riided.

Allikad ja nende ymbrus moodustavad pyhapaiga, kus hoitakse rahu ja puhtust.
Ymbritsevast metsast ei murta oksi, ei korjata taimi ega metsaande.
Hoidutakse kurjadest mõtetest, sõnadest ja tegudest.

BUSS SINIALLIKULE

väljub kell 04.30 Viru hotelli eest (Postimaja poolt), bussil on Maailmakongressi märk. Kell 11.30 väljub buss Kanaverest Tallinnasse. Sõit on tasuta.

Lähem teave : tel. 56 686 892, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

SUUR RUKKIEMAPÄEV

15. põimukuud (15.08) on suur rukkiemapäev, rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev.

Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid kylvama.
Nõo

Nagu nimigi ytleb, on päeva pidamine seotud rukkiga. Eeskätt lääne- ja lõunapool ning Peipsi ääres kylvatud kolm päeva enne ja kolm pärast rukkeid. Rukis peaks selleks ajaks lõigatud olema isegi põhjapool. Piduliku moega päev, mil on peetud laatu ja kirmaskeid.

Vadja maarahva aladelt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele hiiepyha pidama.

“Jõhvi kiriku visitatsioonil 1699 märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.”
(Ants Viires, Puud ja inimesed.1975, lk 48).

Kohalik elanik on samast asjast rääkinud mõnevõrra teise nurga alt:

Kuremäe ohvritamm olevat esiemade juttude järgi olnud vanade eestlaste pyha tamm. Kuremäel olevat olnud pyha hiis ja hiieallikas kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Yks suuremaid pyhi olnud rukkimaarjapäev. Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega.
Iisaku

Ahto Kaasik