[text]
Täna on

Sydakuu

mt_ignore:

Kõrgenev päevakaar murrab talve selgroo. Autor: Remo SavisaarTalihari (14.01) murrab talve selgroo pooleks ja aeg hakkab kevade poole kalduma. Taliharjaks on nimetatud muidki talviseid tähtpäevi nagu 17.01 (Põhja-Eestis), 25.01 (Lääne-Eestis) ja 2.02 (Lõuna-Eestis).

Talihari on yks neljast muistsest tähtpäevast, mis jagavad aasta neljandikeks ning mis on jäänud pysima kirikukalendrist sõltumatult. Teised sellised päevad on kynnipäev (14.04), karusepäev (13.07) ja kolletamispäev (14.10).

Sarnaselt kolme teise aastaveerandi tähtpäevaga (14.04, 13.07 ja 14.10) pole ka taliharjapäeva kohta kuigi palju pärimusi. Tähtpäev on jäänud pysima, kuid enamik sellega seotud teadmisi, uskumusi ja endeid on kandunud ilmselt jõuluemapäevale (17.01), mida tuntakse laiemalt tõnisepäevana.

Tähtpäeva nimetusega on olnud omajagu segadust. 1970. a ilmunud Eesti rahvakalendri antoloogia I köites ja mitmetes muudes varasemates trükistes nimetatakse 14.01 korjusepäevaks. Eesti vanavarauurija Gustav Ränk pakkus 1975. a välja, et korjusepäev peaks olema tegelikult 12.03. Viga olevat tekkinud A.W. Hupeli koostatud 1782. aasta Saaremaa talupojakalendris, kus taliharja ja korjusepäeva kuupäevad vahetusse läinud. 12.03 olevat paavst Gregoriuse surmapäev ning rahvakalendri korjusepäeva nimi tulenevat Gregoriusest. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna aga leiab, et korjusepäeva nimi tuleneb korjama-tyvest ning seostab seda soome keräjäte ehk muistse rahvakogunemisega.

1988. a ajakirjas Vikerkaar nr 1 ilmunud artiklis Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu kirjutab Kaido Kama:

"Ajal, mil koostasime esimesi sirvilaudu, polnud Ränga hypotees tuntud. Kuigi tema väide tundub usutav, oleme seni jäänd ootama täiendavat tõendmaterjali ega ole päeva kalendris ära muutnud. Ei lykka ju Ränga hypotees Vilkuna oma ymber. Ja lõpuks tuleb arvestada ka ligi saja-aastase korjusepäeva traditsiooniga eestikeelseis trykikalendreis. Pika jutu lõpetuseks: korjusepäeva äramuutmine pole välistet, kuid seda teeme alles pärast piisavat tõestust, et mitte paari aasta pärast hakata sirvilaudu järgmise hypoteesi kohaselt uuesti muutma."

Kuni 10230. (2017) aastani kandis 14.01 korjusepäeva nime ka Maavalla kalendris. Järgnev pyha - 17.01 - aga oli nimetatud taliharjaks. Alates 10231. (2018) aastast on Maavalla kalendris 14.01 talihari ning 17.01 jõuluemapäev.

 


Kirjandus

Hiiemäe, Mall (2010). Tähtpäevade aastaring. - Pühad ja argised ajad aastaringis. Tallinn, Varrak.

Kama, Kaido (1988). Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1.

Lätt, Selma (1970). "Eesti rahvakalender I". Tallinn, Eesti Raamat.

Ränk, Gustav (1975). Ein rätselhafter Gedenktag im estnischen Volkskalender. Der Korjus-Tag: 14. Januar. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat 6.1970-1973. Stockholm.

Ränk, Gustav (1975). Korjusepäev ja Talihari eesti rahvakalendris. Tulimuld 26.1975:3.

Vilkunaa, Kustaa (1960). Vuoden neljännekset ja viikkolasku. Kalevalaseuran Vuosikirja 40. Porvoo-Helsinki.

 

Ahto Kaasik