[text]
Täna on

Jõuluemapäeva päike toob meestele tervist. Kuva: Ahto Kaasik
Jõuluemapäeva päike toob meestele tervist. Kuva: Ahto Kaasik
Jõuluemapäev ehk talihari, kesktalvepäev, tsiapäiv, sianäy pyhä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennys- ja tinnyspää.

Aeg. 17. I. Meie rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid. Jõuluemapäeva  öösel murtakse talve selgroog pooleks. Maa põhjaosas keerab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Muiste pidi poole peal olema ka loomade toit. Aeg läheb kevade poole. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk ligi tunni võrra pikemaks.

Tõnn. Jõuluemapäev on tõnni vaka pyha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse yldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse.

Märjamaal kõneldi 70 aasta eest järgmist:

Lujapedajad Põlva khk Mamastõ kylas. Kuva: Tiit Kaasik
Lujapedajad Põlva khk Mamastõ kylas. Kuva: Tiit Kaasik
Tõnisepäe oli vanal rahval suur pyha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti pyha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halva teha. Yheks paigaks, kuhu jõuluemapäeval Tennysele andi viidi, on Põlva kihelkonna Mamastõ Lujapedastik. Pyhapaik asub veidi enne Põlvat Tartu-Põlva maantee ääres.

Päike. Jõuluemapäeva kommetes ja -uskumustes tundub ebatavaliselt tähtis koht olevat päikesel. Nagu mitme teisegi maarahva pyha ajal on ka jõuluemapäeval hea enne, kui päikest paistab kas või hetke. Kui mees jõuab päikesepaistes hobuse selga hypata, tuleb päikseline ja viljakas suvi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine.

Jõuluemapäeva on nimetatud meeste pyhaks, sest päike toob siis meestele tervist ja selget meelt. Pilvisus, vastupidi, haigusi ja joomast pead.

Päikest peab täna tingimata näitama sigadelegi. Ennevanasti viidi siga selleks välja ja tõsteti mõnel pool isegi yles puuriida otsa.

Siga on ainus asi, mis seob meie jõuluemapäeva kristliku Tõnise- ehk pyha Antoniuse päevaga. Kristlased pidasid/peavad Antoniust sigade kaitsjaks ja tõid selle usu meilegi. Võõras uskumus sobis maausuga hästi. Kui põhja pool on seapea juba jõululaual tähtsal kohal, siis lõuna ja lääne pool syyakse seda jõuluemapäeval. Kuid selle päeva annina on seapea tähtsal kohal põhjaski.

Toit. Jõuluemapäeval keedeti seapeaga herne- ja oasuppi. Muist suppi ja pool seapead viidi pyha puu või kivi juurde. Paiguti veel ysna hiljuti. Maa kagunurgas on jõuluemapäeva toiduks teräruug ehk tinnysterä, uhmris valmistatud tangudest ja seapeast keedetud supp.

Kuni 10230. (2017) aastani kandis 17.01 Maavalla kalendris taliharja nime. Eelnev pyha - 14.01 - aga oli nimetatud korjusepäevaks. Siis aga nende tähtpäevade nimetusi täpsustati. Alates 10231. (2018) aastast on Maavalla kalendris 14.01 talihari ning 17.01 jõuluemapäev.

 

Pärimust

Pyha

Tõnisepäeva peetakse tõbede pärast, madisepäeva madude pärast.
Jyri

Rahvas ytles ikka, et tõnisepäev on tõbepäev. Kui siis liha ei keedeta, seapea, siis ei lähe sead korda.
Peetri

Tõnisepäeva hommikul valmistati hääd toitu, kutsuti sugulased kokku ja siis läksid kõik lauta loomi söötma. Kõige alumine leib, mis jõulu- ja vana-aasta õhtul laual oli olnud, toodi aidast sisse ja söödi. Lõuneks keedeti pool seapead ja oasuppi.
Risti

Tõnisepäeval ei ole tööd tehtud. Selleks päevaks olnud õlut tehtud ja söök olnud alati laua peal. Kui mõni kylaline tulnud, siis antud talle kohe syya. Tänada pole söögi eest tohtinud.
Vändra

Tennyspäävä tetäs tsia-praasnik ja kutsutase vapa naase kokko. Sääl keedetäs tsiapääd ja andas viina. Sis lääväh tsiah kõrda.
Seto

Sel päeval peetakse praasnikuid Kulje vallas Kamenka, Meedova, Rositsa ja Selisa kylades. Praasniku pidamine seisneb selles, et kutsutakse kõik sugulased kaugelt ja ligidalt kokku ja syyakse, juuakse ja lõbutsetakse paar-kolm päeva.
Seto

And

Tinnyspääväl keedetäs tsiapää survutuste terriga. Puul syydi är, tõnõ puul viidi ohvrikotussele ja yllti: “Pyhä Tinnys, hoia, varja tsigo!”
Põlva

Tennyspäävä keedetäs tsiapää, tennys om tsiapäiv. Mõnikõrd eiske pallõldas, õt pyhä Tennys hoias tsiko, et lasõs näid kardokehe õga kapstehe.
Seto

Himmasteh ol`l, mul vanaesä kõnõl, ohverdamah käydy tennyspäävä aigu. Tsia puul pääd viidu. Os`po talu om sääl kottal. Ku sinna är panti kraam, sis es tohe`taade kaia`. Viidi anumatäys uasupp – terä`ja tsia puulpääd. Mättä pääle viidy`. Peräst tulliva`otsiva`- tyhä`nõu`. Mi esä ol`l nänny`ohvriasend, mätäst.
Põlva

Tennyspäiväl viidi tennyssele tsiapää. Supi sisse panti terä` ja viidi pedäja ala. Yts ol`l vahtnu, et suur must pini ol`l ära sööny`. Partsih ol`l koskil yts suur pettai ja sinna viinyva.
Põlva

Luja pedastik (Mammaste kylas tee ääres, endise kyla karjavainu ääres), noid ei tohi är lõigada yts kah. Na ommava niipallo vana ja ommava midägi nännyva. Inne ol`l tinnysterä sinna viit.
Põlva

Tõnn

Tõnisepäe oli vanal rahval suur pyha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti pyha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halva teha.
Märjamaa

Tõnisepäeval viidi alati Tõnnile moona. Kui sel päeval tõnnivaka unustasid, juhtus lähemal ajal midagi õnnetust.
Vändra

Tõnisepäev. Tõnnivakk peetud aidas, kuhu kogutud kyynlajuppe jm., Tõnni jaoks ka riidehilpe. Tõnn vilja ja karja õnnistaja jumal, teda austatud. See päev – talveharjapäev – keedeti ja söödi seapää poolt.
Rannu

Kari

Tõnisepääval on talv pooleks, siis piab ka põhk pooleks olema.
Rakvere

Tõnisepäeväl pidävet puul tõpre põhku alle oleme, sis saavat põhuge iluste läbi.
Karksi

Tõnisepää on pool talvet möödas, siis peab pool inimeste ja pool loomade toitu järel olema.
Tyri

Tõnisepäeväst om vanainimese arvanu puul tõprasyyki ja kyyndlepäeväst puul inimesesyyki peab alal oleme.
Karksi

Tõnisepäev mindud lauta, lastud loom pange (puukett) otsast lahti, pandud pang oma kaela, hypatud ylespidi ja hyytud: “Tere, tõnisepäev!” Nii tehtud iga loomaga järgemööda. Arvatud, et Tõnn siis karja õnnistab, vastasel korral aga õnnetusi saadab.
Rapla

Tõnisepääval võtnud (Taevere v. Tammel) vanaste perenaene lypsiku ja läinud lauta, pere järel ja söönud lypsiku päält.
Suure-Jaani


Sead

Tsiga pidavet ka edimäst kõrd päiva nägema, sis võetu tsiga kinni, tõstetu yles molli otsa, et tsiga tõeste pidinu päiva näkema.
Otepää

Tennyspäiv immistsiga viidy riida pääle päävä paistõlõ, et järgmisel aastal põrssa häste õnnistusõ.
Kanepi

Tennyspääval keedetäs tsiapää puul ja nõstetas eloh tsiga puuriida otsa. Tähendab hääd vilärikast aastat.
Põlva

Seapea

Tõnisepäevas keedeti pool seapead. Tõnisepäev loeti kesktalve ajaks.
Karuse

Tõnisepääval kiedetakse pool siapiad ära, siis kasuvad suured siad
Suure-Jaani

Tõnisepääval piab siapää poolt sööma ja luu sialauda pääle viskama, sõs om sigade õnn ää.
Tarvastu

Tennispäival keedeti tsiapää ja terri surbyti, et sõss kasusõ`hyä vil`lä. Olt ka tetti. Minti tõõsõ talo poolõ. Anti syvvä lihha ja terri ja olt. Kutsuti, et tul me poolõ, maidsa me olt ka`.
Seto

Tõnissepääva õhtas keedetasse siapea pool paksu kapsastega, sellepärast yteldasse teda sianäy pyhaks.
Kursi 


Kasutatud kirjandus

Hiiemäe, Mall 2010. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr. 1. "Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu"
Lätt, Selma 1970. "Eesti rahvakalender I" Veebis (pärimusteated paremas veerus): http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/tonisepaev

 

Ahto Kaasik