[text]

Täna on

Põhimõtted 

Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ylesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.

Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid.  

Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Sellest veendumusest lähtub ka kinnitus: 

Mina usun homsesse päeva.

Mina usun, et homne päev on parem tänasest.

Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! 

Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid yhte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: 

Taara ei ole määratav ega kujutatav.

Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav.

Taara on elusaladuse sygavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 

Taarausuliste pyha ripats Tõlet
Taarausuliste pyha ripats Tõlet

1. esikylg, 2. tagakylg, 3. plekist kaas.
Esikyljel asub kullast leegi kujutis, kinnitatud kahe neediga. Tõleti tagakyljel olevasse tyhimikku pandi pyha muld, mille peale pressiti spetsiaalsete tangidega plekist kaas. Kaanel on ripatsi number.
Tagakaane läbimõõt on 18,5 mm, kõrgus 3 mm. Tõleti paksus on ca 6 mm.


Rituaalid

Taarausulised rituaalid kujundati teadmises, et need peavad olema kooskõlas moodsa kultuuriga. Rituaalidele kirjutati stsenaariumid. Deklameeriti kindlaid tekste, mis vaheldusid kandlemängu või koorilauluga. Peamisteks rituaalideks on taarausus abiellumise-, uue liikme pyhitsemise ning matuserituaal. 

Hiie liige kandis hõbedast medaljoni – tõletit. Sellel on kujutatud kuldne leek, mida läbib hõbedane tee. Tõletis on raasuke pyha mulda.

 

Kalender

Taarausulised võtsid kasutusele oma ajaarvamise, mille alguspunktiks on Eesti Vabariigi asutamine 1918. aastal. Seega, aasta 2003 p. Kr.  on aasta 85.

Vahetamaks välja kirikukalenderi tähtpäevi, hakati tähistama uusi. Toona algatatust on tänapäeva jõudnud jyriöö tähistamine.

  
Ajaloost

Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks. Viis aastat hiljem, 1930, asutati juba esimene taarausuline yhendus „Tallinna Hiis“. Ametlikult registreeriti see 26. VII 1931. a. 1936. a. asutati Võrumaal Pyhajõe Hiis ja varsti Kose Hiis. 1940. aastaks oli hiites umbes 700 liiget.

1940. a. keelustasid Nõukogude okupatsioonivõimud taarausuliste organisatsioonide tegevuse. Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.

1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada.