[text]
Täna on

Koumardi iis
Koumardi iis
Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sydakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Sydakuu tähendab talve sydant ehk kesktalve.

Sydakuu nimetusi teistel rahvastel

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta yheteistkymnes kuu oli seal pyhendatud jumal Janusele - väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) - on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj – raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень –  puude langetamise, metsateo kuu.

Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, kylm, Ersa jakshamkov – jahe-/kylmakuu, Mari šorõkjol  – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk sydant.


Sydakuu pyhad

b_360_73_16777215_00_images_sydakuu30.jpg

Sydakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhyydeid.  Päike veeres talvisest pesast välja 25.12. ning tegi taevalael minuti võrra pikema kaare. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole. Sydakuu lõpuks pikeneb päev tervelt 51 minutit.

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on nimetatud ka pyhade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

14.01. Korjusepäeval pöörab karu kylge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on yks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku kynipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).
Korjusepäevast pikemalt

17.01. Taliharjapäeval syndivat esimene hylgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja pyha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed eeoleval aastal terved ja selge peaga.
Taliharjapäevast pikemalt


Kuu taevas

Noore kuu kõva aeg 1.01. - 5.01. (esimene veerand)

Kasvava kuu pehme aeg 5.01. - 10.02. (teise veerandi algus 5.01. kl 21.47)

Täie kuu kõva aeg 10.01. – 14.01. (täiskuu hetk 12.01. kl 13.34)

Kahaneva kuu pehme aeg ehk kolmas veerand 14.01. - 20.01.

Vana kuu kõva aeg 20.01. – 26.01. (4. veerandi algus 20.01. kl 00.13)

Kadukuu pehme aeg 26.01. – 30.01. (kuu loomise hetk 28.01. kl 02.07)

Noore kuu kõva aeg 30.01. - 4.02. (esimene veerand)

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 26.01. alates kl 2.07. Nõrgem kaduneljapäev on 23.01. (neljanda veerandi neljas päev ning 2601. (neljanda veerandi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud kahjulikud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.


Rahvatarkust

Sydakuud loetakse aasta yheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad pysima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Sydakuu noorekuu kuivaga - yits nätäl peräst loomist - raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui sydakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui sydakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis kylmem sydakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On sydakuus sygav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis sydakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui sydakuu soe on, siis on radokuu kylm. Laiuse


Kasutatud kirjandus


Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J. 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Ahto, Kaasik, Kiur 2016. Maavalla kalender 10230 (2017).
Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kuva:

Koumardi hiis Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnas