Pööripäev - ka sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.
Öö ja päev on yhepikkused. Kuni jõuluni jäävad päevad aina lyhemaks.
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud ysna tagasihoidlikult. Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.09.).
Mets ja aas kolletavad ja punetavad juba tykk aega ja õhus on ammugi sygise hõngu. Suurem jagu laululindegi on enne pööripäeva vaikselt lahkunud.
Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.09.).
Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole tehtud mingeid taigasid ega muud olulist. Need n.ö. poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
Yldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sygise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve ja kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.
Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pygada ega villa kedrata, sest siis jäävad lambad haigeks.
Vastseliinas on arvatud, et kõik väikese eläjä – mutukad ja putukad – lähevad pööripäeval talvekorterisse.
Helmes taas on arvatud, et pööripäeval syndinud inimese elukäik saab olema heitlik.
PÄRIMUST
Pöörtyspäivä lääväd kõik väikese eläjä ärä talvõkorteri, niikui kärbläse, mudelasõ, parmu, kihulasõ, lipike, martika ja kõik.
Vastseliina
Pääväl käändäs mustõb puul pääle.
Rõuge
Pööripäeval syndinud inimese elu ei pysi rahulikult.
Helme
Kasutatud kirjandus
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.