Sygisene pööripäev (22.-23.09)

Pööripäev - ka sygyse päevakäänd, päevakäänak, sygysine pööripääv, sygisa pööriba, pöörtuspäiv.

Öö ja päev on yhepikkused. Kuni jõuluni jäävad päevad aina lyhemaks.

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud ysna tagasihoidlikult. Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.09.).

Mets ja aas kolletavad ja punetavad juba tykk aega ja õhus on ammugi sygise hõngu. Suurem jagu laululindegi on enne pööripäeva vaikselt lahkunud.
Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.09.).

Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole tehtud mingeid taigasid ega muud olulist. Need n.ö. poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.

Yldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sygise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve ja kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.

Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pygada ega villa kedrata, sest siis jäävad lambad haigeks.

Vastseliinas on arvatud, et kõik väikese eläjä – mutukad ja putukad – lähevad pööripäeval talvekorterisse.

Helmes taas on arvatud, et pööripäeval syndinud inimese elukäik saab olema heitlik.

PÄRIMUST

Pöörtyspäivä lääväd kõik väikese eläjä ärä talvõkorteri, niikui kärbläse, mudelasõ, parmu, kihulasõ, lipike, martika ja kõik.
Vastseliina

Pääväl käändäs mustõb puul pääle.
Rõuge

Pööripäeval syndinud inimese elu ei pysi rahulikult.
Helme

Ilm

Kust kyllest pööripäeval tuul on, säält on ta terve sygise.
Viljandi

Pööripäeva tuuled on jällegi haruldased asjad ja järelevaatamist väärt. Kust sygisel pööripäeval tuul on, säält on enamiste kõik talv.
Karula

Kui sygisesel pööripäeval on lõunatuul ja tuul pöörab päripäeva ringi, siis on loota pikka sygist.
Pärnu

Kui sygisesel pööripäeval tuul läänest on, siis on sel sygisel pikalt soe.
Suure-Jaani

Pööripäeva tuul kestab mihklipäevani. Kus ta siis on, sinna ta jääbki kogu sygiseks, kui ta vahel ka keerab ära, siis ikka ainult väheseks ajaks. Varsti keerab ta jälle sinna tagasi, kus pööripäeval pesa tegi.
Haljala

Kui pööripäeval tuul yhelt poolt, siis pole järgneval veerandaastal laevameestel head teenistust.
Kihnu

Meremehed ytlevad: kui pööripäeval tuul selle koha peal puhub, mis neile kala annab, siis on pyyu ajal kalasaaki loota.
Saaremaa

Pööripäeval vaadete, kust tuul puhub. Kui maa poolt, siis ei ole sel kevadel kalu saada, kui mere poolt, siis oli head kalasaaki loota. Kust tuul pööripäeval puhub, säält ta puhub teise pööripäevani.
Karja

Kui sygisesel pööripäeval idatuul on, peab palju räimi saama.
Saarde

Kari

Enne sygysist pööripäävä söövet eläjä rohkemp ku pääle pööripäävä.
Viljandi

Sygyse päeväkäänden piat karjale hästi syvva andma, mudu jääva kõhnas.
Põlva

Pööripäeval niidetud lammas hakkab ennast ymber pöörama.
Emmaste

Lambaniitmine oli keelatud ja kedramine ka, siis lambad jäävad kiduraks, surevad ää.
Karja

Kasutatud kirjandus
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.