[text]
Täna on

Jõulude ajal peavad leib, liha ja õlu hingede jaoks alati laual olema.
Jõulude ajal peavad leib, liha ja õlu hingede jaoks alati laual olema.
Neljapäeval, 21.12. on toomapäev - jõulueelse suurpuhastuse ja muude asjakohaste ettevalmistuste päev. Toomapäeva õhtul algavad jõulud ehk talistepyhad. Pyha aeg vajab puhtust nii majas kui meeles. Sestap tuleb hoolega koristada ning panna yles jõulukroonid, -krässid, -tähed ja muud ohutised, mis muudavad olemise rõõmsaks, helgeks ja pidulikuks. Põliseid pyhi ei saa tarbida. Nee tuleb igas kodus ise luua.

         Jõulud on aastavahetuspyha, mil lõpeb vana ja algab uus päikese aasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, kyllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Jõuludel järgitavad põlised tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.

Alates suvisest pööriajast on päevad aina lyhenenud ning loodus vaibunud talveunne. Toomapäevaks on päevade lyhenemine lõppenud. Päikese talvises pesas 21. – 24.12. on päevad yhepikkused. Sellel pimedal, salapärasel ja pyhal ajal valmistume koos kõige elavaga suureks muutuseks. Jõululaupäev ehk vana aasta viimane päev pyhitseb päikese yhe aastaringi lõppu ja teise algust. Esimesel jõulupyhal 25. jõulukuud toimub kogu loodust ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring.

Et jõulud mööduksid mõnusalt ja uus aasta tuleks hää, tasub meeles pidada esivanemate tarkusi.

Jõulumeelespea

Pühade aegu tehakse ustele-akendele mitmesugusied õnnemärke.
Pühade aegu tehakse ustele-akendele mitmesugusied õnnemärke.
21.12. - tooma-, tuha- ehk nõgikikka päev. Pühade ettevalmistuste, hingede saabumise ja jõulude alguse päev.

Tõustake võimalikult varakult.

Kodus tehakse suurpuhastus. Parim päev aastas ahjulõõride ja korstnate puhastamiseks.

Tehakse või varutakse jõuluks söögid-joogid jm vajalik.

Tuuakse tagasi aasta jooksul välja laenatud asjad.

Valmistatakse ja pannakse yles jõuluohutised: kroonid, krässid, tähed jms, mis loob pyhademeeleolu.

Ustele, akendele, arvutikuvaritele ja telekatele tehakse jõuluristid, et hoida kodus head vaimu. Jõulurist ehk kaitserist on söe, pliiatsi, kriidi või muu obiva vahendiga tehtud rist: x või + või yhe joonega tehtud viisnurk.

Õhtul tehakse tuhapoiss ehk -tydruk ja viiakse naabrite ukse ehk värava taha.

Tuppa tuuakse jõuluõled ja/või -kuusk. Hea lõhna ja meeleolu saamiseks piisab ka metsakuuse okstest.

Siit peale kuni jõulude lõpuni ei või pudelt murda õhtegi oksa, ei või metsast puid koju vedada ning ei või ka metsloomadele liiga teha.

 

Jõuludest hakkavad päevad taas pikemaks minema.
Jõuludest hakkavad päevad taas pikemaks minema.
   

22. - 24.12. talvine päevapesa ehk jõulud. Päevad on yhepikkused, päike puhkab, aeg on pyha.


Ollakse perega kodus, puhatakse, syyakse-juuakse, mängitakse, mõistatatakse, jutustatakse ning lauldakse. Kellel on igapäevaselt tubane töö, võiks pyhade ajal aga pigem rohkem õues liikuda.

Laual on kogu aeg leib, liha ja õlu. Nõud on avatud, et hinged saaksid toidule-joogile ligi. Pühadetoitu jm ande viiakse ka pühapaika.

Päevapesa ajal külas ei käida, kuid võib käia jõuluhane, -kurge, -hunti, -karu ja -hobust tegemas.

Pimedal ajal põleb toas kogu aeg tuli. Lääne pool on tavaks aknad kinni katta, et valgus välja ei paistaks.

Magatakse põrandal ning voodid jäetakse hingedele.


24.12. - jõululaupäev ehk vana-aasta õhtu.
Hommikul, hiljemalt enne keskpäeva käiakse saunas.

Õhtul tehakse ustele, akendele, arvutikuvaritele ja telekatele taas õnnetoovaid märke.

Õhtusel pidulaual on parimad road, mille hulgas tingimata sealiha, leib, õlu ja pähklid. Toit on laual hommikuni.

Syyakse 7, 9 või 12 korda, et koguda uueks aastaks jõudu. Yheks söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Söögikordade ylesmärkimiseks võib teha tabeli.

Jõuluööl pakutakse koduloomadele leiba ja soovitaks eneile häid jõule / head uut aastat.

Pyytakse öö läbi yleval olla, et olla ka uuel aastal virk ja tubli.

Liikuma hakkavad jõulusokud.

Kiigeplats Uigumäel. Otepää kõrgustik. Autor: Arne Ader
Kiigeplats Uigumäel. Otepää kõrgustik. Autor: Arne Ader

25.12.- uusaasta ehk vastse ajastaja päev, päikeseaasta algus, maarahva 10231. aasta algus.

Uue aasta hakul peseb kogu pere vanimast noorimani ühes nõus värske veega nägu. Vees on hõbe(sõlg) jm. Taig annab hea jume ja silmanägemise ning muudab pere üksmeelseks.

Mehed ja poisid käivad head uut aastat soovimas. Naised pysivad kodus.

Põrandaid ei pyhita, et mitte uue aasta õnne välja pyhkida.

Hea päev uue aasta õnne valamiseks.

 31.12.-1.01 on uusjõul, teine jõul ehk uus uus-aasta. Tavad on üldiselt samad kui esimesel jõulul.

6.01. jõuluema päev ehk kolmekuningapäev. Jõulude peamine lõpupäev. Viimane päev uue-aasta soovideks. Peale seda viiakse õled ja kuusk välja. Lääne-Eestis aga tuuakse tuppa veel ühed õled ehk heinad.

17.01. jõuluema päev (veel üks) ehk tõnisepäev.

2.02. pudrupäev e küünlapäev - Saaremaa viimane jõulupäev.


Jõulutavadest pikemalt

Maakodu. Aeg on jõuludele mõelda

Eesti rahvakalender. Detsember


Ahto Kaasik