[text]
Täna on
 

Kuva: Heiki Maiberg
Kuva: Heiki Maiberg
 Tänane pudrupäev on tähtsaim sydatalvine pyha, mis juhatab sisse suveni vältava naistepyhade sarja. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pyhaks, Setomaal aga esimeseks suvepyhaks. Rahvakalender tunneb päeva ka kyynlapäeva nime all.

Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ning jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Katuseräästasse ilmuvad kylma ilma kiuste jääpurikad. Vanarahvas ytles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad enda ymbert lume. Nii on see tavalisel talvel.

Talve syda on nyyd pooleks murtud. Karu keerab teise kylje. Inimesel on eelmisel suvel ja sygisel varutud toit poole peal.

Pudrupäevaga saavad alguse kevad-talvised naistepyhad. Naised käivad täna kylas ja kõrtsis ning nende kodused tööd teevad ära mehed. Ja kui täna juhtub paistma päike, annab see tervist just naistele.

Nagu päeva nimigi ytleb, tuleks täna pudrupada tulele panna. Lõuna pool on valmistatud ka sealiha. Juuakse naistepuna, milleks võib olla õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook, näiteks naistepuna- või vaarikavarretee. Punased marjadki kõlbavad tervisepunaks. Puna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.

Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks alles keha jõuluõlut või pruuliti koguni uus kesvamärjuke. Syyakse odratangu või -jahuputru, seapead, -jalgu või -selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.

Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata, kus tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet kyyndlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnnikyla rahvas kokku.

Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev ähvardab aga vihmase suvega. Tormas on öeldud: Kui kyindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.

Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.

Pudrupäeva pärimust