Pudrupäeva tuntakse rahvakalendris ka viimse jõulupyha või kyynlapäeva nime all. Pudrupäev on tähtsamaid sydatalviseid pyhi. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõuluaja viimaseks pyhaks, Setos aga esimeseks suvepyhaks.
Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Vanarahvas ytles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad lume enda ymbert.
Talve syda on nyyd pooleks murtud. Karu keerab teise kylje. Inimesel on eelmisel suvel ja sygisel varutud toit poole peal.
Pudrupäev on kevadtalvise aja esimene naistepyha. Naised käivad kylas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub päike paistma, annab see tervist just naistele.
Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Naistepuna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.
Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks keha jõuluõlut alles või pruuliti koguni uus õlu. Syyakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.
Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata. Seal tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet kyyndlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnnikyla rahvas kokku. Lõunapool on veebruarit kutsutud ka mokalaada kuuks.
Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev jälle ennustab vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui kyindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.
Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
Kyynlapäeva nimetus tuleb tõenäolisest katolikuaegsest kirikukalendrist, mille tavades oli kyynaldega seotud hulk uskumusi ja nõidust. Rahvakalendri hea tundja Mall Hiiemäe osundab aga, et päeva kommetel pole tollega maarahva juures midagi yhist.
Paul Ariste arvab, et vadjalaste juures polnud pudrupäev kuigi tuntud. Õlut pruuliti ja pyha peeti peamiselt soomlastega asustatud kylis.
Soome pärimuseuurija Kustaa Vilkuna vahendab, et kirikukalendrisse võttis kyynlapäeva Paavst Gelasius (492-496), kes soovis seega rikkuda omausuliste roomlaste samal ajal kestvat sarnast pyha.
Soomeski on arvatud pudrupäeva yheks talve kevadesse kaldumise tähiseks ja on söödud odraputru.
Ka kyndlepäävä om praasnik kas Molosah vai sääl kavvõh kylih om. Tyyd õi tetä määnestke. Kyndlepäiv, yldas, om edimäne suvõpraasnik. Seto
Kyynlapäe lauba tehti õlut ja saia, peeti viimaseks jõulupyhaks. alati peeti teda kyll. Kaarma
Kyynlapäev. See on õieti viimane jõulupyha. Saaremaal tuuakse selle päeva puhul praegu veel väga laialdaselt põhud maha (yldisemalt tuntud nn. jõuluheinte nime all). Muhu
Kyinlapääva peeti suureks pyhaks. Seneks päävaks hoiti ikka riist jõuluõlut, siis tulid võõrad ja jõid "kyindlaba puna". Mõni tõi viina ka. Toidud tehti ka nagu muude pyhade ajal. Pyhalepa
Kyynlapäävaks pannakse öllekiha paigale, niisama toidud ka ja pöhk toas ja tulluk pöleb, see saab siis tublist veel peetud. Seda pääva nimetavad saarlased ise viimne jõulupyha. Saaremaa
Kyynlapäe oli pyha. Selleks oiti yks vints õlut jõulust, kui just nyynlabäst ei tehtud. Kyynlabä oli ikka pyha. siis tuli naabrimees teisele talule ja ytles: "Ma tuli su kyynlabä öllekeha yles vöttama!" Kärla
Seda päeva pyhitsesid need, kellel oli kyynlavakk. Pärnu-Jaagupi
Kyynlapäeva peeti varem naiste pyhaks, sel puhul mehed pyydsid sel päeval kõiki naeste töid teha. Kose
Kyynlapäev Lihulas naiste pyha, naiste mokalaat. Naised käind kõrtsus tantsimas, kaelarahad kaelas. Olnud pyha, tööd pole teind. Kui kõrtsu mindi, olnd mehi kaasas ka, aga enamasti ikka yksi mindi. Kirbla
Minu ema ytles, kyinlapäe oleva pudrupäe, siis keedeti putru, see olli kyinlapäeva toit, päris arilik tangupudru. Häädemeeste
Kyynlapäe keedeti paksu putru, panti võid või rasva silma ja öeldi, et kyynalt kasta. Halliste
Kyynlapää keedeti tanguputru, siis kasunu iad odrad. Põltsamaa
Kyynlapäeval pidi keedetama seakülge ja murdma kylleluud katki, et siis murrab (talve-) kylmasyda lõhki. Kambja
Kyyndlepäevaks survetud jälle suhteri ja keedetud sea kylellihaga, meeletuletuseks, et siga pääle kyyndlepäeva vastu päeva kylge paistvad. Ja yteltud: täämbätsest päevast leivakikk pooleks. Et jääs veel kymme nädalid kyndi ning katesa karjalaskmisele. Karula
Kyynlapäeval ei tohi pesu peseda ega kangast kududa. Keegi oll kyynlapäival pesu pesnu. Teine naine kysinud: miks? Pesija vastanud: “Ma ta´a kyynelda.” Vaadanud tagasi – tuba põles. Rõuge
Kyynlapäeval ummeldas, sis susitas soe silmi. Puhja
Kyyndlepäivä es tohi vokki kedrada, et sis ajave tsia pää ymbre käima. Tsiga kyyndlepäivä paist kõrva päivä käes. Karula
Kyynlapäiv on niimoodi vanarahva perrä: inne kyynlapäivä kaet, kas tule noorõ või vana kuuga. Kui trehvas noorõ kuuga, siis lueti, et tule märg aig. Rõuge
Kui kyinlapäev on selge, siis on ia suvi, kui kyinlapäev sadab, siis sadab suvel pal`lu. Kursi
Kui kyyndlapää selge ilm on, siis tuleb ea vilja-aasta. Käina
Ku kyyndlepäeväl päevä paistab, sõss saave tõine aasta terätse ryä, ku ummen, sõss kehvä. Tarvastu
Kui kyynlapääval pää paistab, siis saab sui haljast heina.
Paide
Kui kyyndlepäe sadas, siis es saa einu tetä suvel. Kui nõnda pailu olli ilus ilm, et ryytel sai obese selga karade, siis sai iki eina tetä. Halliste
Ja kui kyyndlapäeval selge ilm, siis sadab kevade veel rohkem lund, kui enne seda olnud. Vaivara
Kui kyynlapäeval sajab, saab rohkesti kala. Mustjala
Kui kyynlapääva öösel kõvasti tuiskas, siis oli loota ead pähkeaastad. Kyynlapää ööse tuisuga pähkletäkk kargas. Karja
Kyynlepäiva ymbre tuisud ja suured lumehanged tähendavad hääd viljaõnnistust. Karula
Kui kyynlapäeval natuke lund sajab, tuleb hea marja-aasta. Hargla
Kui kyynlapäeval sulatab, tuleb halb odra-aasta. Puhja
Kui kyinlapäeva aeg ärjal juua, siis maarjapäeva aeg mitte kanalgi. Häädemeeste
Tennyspäiv om talve harja otsan, kyyndlapäev om jo kyle pääl. Põlva
Kyynlapäiväl läyy kylma selg katkski. Mul olli uno, vana mees, ytel: “Latse, kullege, ku lätt”: Esi lätt värava taade ja põrot nuiaga. Rõuge
Nudsivat käppä [karu] ja vanarahvas räägiva, kyynlapäeval käänavat tõise kylje, muidu magab yhe kylje pääl. Võnnu
Kui valgõ jänes kyyndlepäävä jo karva alostas ajama naada, sis alostas jo jyripäävä tõugu tettä. Vastseliina
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender. Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I. Vilkuna, Kustaa 1950. Wuotuinen ajantieto