[text]
Täna on

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_MaakariHarjumaalSimovart.jpgEsmaspäeval, 23. mahlakuud on karjalaske-, ehk jyripäev mis on Maavalla põlisrahva jaoks tähtis pyha ning ajalooline tähtpäev. Karja esmakordse väljalaskmise ning metsa, maa ja pikse austamisega seotud tavad muudavad selle päeva pyhaks. Samas möödub 675 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest.

Taarausuliste eestvedamisel tähistati Jyriöö ylestõusu aastapäeva esimest korda 1928. aastal Estonia teatris. Mõne aasta jooksul levis see tava yle Eesti ning esivanemaid hakati mälestama hiites, ohvrikivide- ja puude juures ning linnamägedel. Tähtpäeva eesmärk oli meenutada esivanemate võitlust kõigi vallutajate, eriti aga kirikuvõimude sissetungi vastu. Kahtlemata on ka praegu väga oluline meenutada seda ajaloosyndmust väärikalt. Selle kõrval aga ei tohiks ununeda, mispärast see päev on pyha.

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_KanavereLahing2004.JPG

Metsajumala ja Uku pyha

  • Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksad on seepärast pyytud punase lõngaga kokku siduda. Karja kihelkonnas on öeldud: "Jyripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli pyha metsajumalale."
  • Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja soed, kes hinnalisi kariloomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest siis ei pakuks see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.
  • Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.
  • Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.
  • Karjalaskepäeval peetakse pyha ka pikse pärast. Seal kus on kolinat ja myra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud, et "juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane" (vanamb - kõu).
  • Karjalaskepäev tähistab karjatamise algust, kuid mitte tingimata esimest karjapäeva. Loomade esimene karjamaale laskmine on sõltunud ja sõltub praegugi kevade saabumisest ja loomasööda jätkumisest. Samuti on valitud selleks paaris nädalapäev - teisipäev, neljapäev või laupäev.
  • Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves või muu raudese ja on loomi nõiarohtudega suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult lihaks teha.
  • Karjalaskepäeva lõkketuli annab tervist
  • Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri kyla või isegi mitme kyla yhiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev vägi nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid. Tule tegemiseks on õige aeg õhtul ja öösel vastu 23. kuupäeva.
  • Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.
  • Tärevere (Iisaku) ja Jõvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lypsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.

 

Pyha Jyri - röövlite pyhak

Aegade jooksul on tekkinud segadus päeva nimetusega. Eesti kalendrisepad on hakanud karjalaskepäevaks nimetama mahlakuu esimest päeva (01.04), hoolimata sellest, et ilmad ei ole siis karja väljalaskmiseks sobivad ning valdav osa karjalaskepäeva pärimust on seotud hoopis mahlakuu 23. päevaga (23.04). Eksitav nimevahetus võetigi algselt ette selleks, et 23.04 jääks käibele jyripäevana.

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_VenekotkasPyhaJyri.jpgNagu mitmed teised põlisrahvaste pyhad, nii ka meie karjalaskepäev on saanud hiljem kristliku kaaslase. Katoliiklik jyripäev seati sisse Pyha Jyri  (algselt Georgios, ka Georg, väidetavalt Kapadookiast pärit ohvitser, kes hukati 303. aastal Olympose jumalate mõnitamise eest) austuseks. Makedoonia kristlastel ongi Georg röövlite kaitsepyhak. Kummalisel kombel tuntakse Georgit kristlaste hulgas enamasti siiski mitte kurjategija vaid hoopis muinasjutulise lohetapjana. Lohe seejuures kehastab muidugi saatanlikuks tembeldatud loodususku ning laiemalt põlisrahvaid. Vene riigi kahepäise kotka rinda ehtival Georgi kujutisel võib surmatavat lohet mõista kui soome-ugri jt põlisrahvaid, kelle kristlastest venelased on oma vallutusrekedel põrmu surunud.

 

 

 

 

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_2006_0917_036vaike.jpgTänapäevases mõistes võib Pyha Jyri pidada ristiusu nimel sooritatud inimsusevastaste kuritegude kehastuseks. Miljonid mõrvatud inimesed ja kymned hävitatud või alistatud rahvad ja riigid on tallatud Pyha Jyri sõjaratsu kapjade alla. Seetõttu võib  Pyha Jyri ning ka Vene Georgi ordeni triibulist linti pidada Maavallas ristiryytlite ja järgnevate okupatsioonide märgiks.

 

 

 

Esivanemate mälestuseks

23.04 möödub 675 aastat Harju sõjast ehk Jyriöö ylestõusust. Sajandite jooksul on langenud paljud esivanemad, kaitstes meie maad vallutajate, röövlite ja hiiehävitaje eest. Syydakem karjalaskepäeva laupäeval nende mälestuseks ja auks lõkked Maavalla kylades ja linnamägedel.

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_tuli5.jpgTuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning lõkkesuits annab tervist. Meenutagu iga syttinud lõke ja tõrvik meile vallutajatega peetud sõdades syytult langenud maarahva mehi, naisi ja lapsi. Meenutagem tule ääres ka esivanemate vannet: Kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike, ei võta me vastu võõrast usku.

Esivanemate minevikus peetud võitlust ning kannatusi meeles pidades oskame paremini hoida oma maad, inimesi ja pyhapaiku. Hoides au sees eivanemate tavasid ja tarkust, hoiame oma rahva elujõudu ja väge. Hinnates ja hoides oma, oskame mõista ja hinnata ka endast erinevat.


Pärimust karjalaskepäevast


Kuvad:
Maakari Harjumaal. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Harju sõja kanavere lahingu mälestuskivi
Pyha Jyriga kilp ehib (Tsaari-)Vene kahepäise kotka rinda, Wikipedia
Raudryytlina kujutatud Pyha Jyri kuju Tori kiriku juures õilistab esivanemate suhtes sooritatud inimsusevastaseid kuritöid
Lõke, Arne Ader