Karjalaskepäev ehk jüripäev, yripäev, jyripäe, juripäe, jyrg jms on alati mahlakuu 23. päeval. Rahvakalendris nimetatakse karjalaskepäevaks mahlakuu esimest päeva. Kuna aga kogu maal on karja esimese väljalaskmisega ja yldse karjandusega seostatud peamiselt 23. mahlakuud, siis nimetame seda kenas maakeeles karjalaskepäevaks.
Karjalaskepäev on pyha, mis seostub lisaks karjale otseselt metsa, maa ja piksega.
METS Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksa on seepärast pyytud punase lõngaga kokku siduda. Karjas on öeldud: Jyripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli pyha metsajumalale.
Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja hundid, kes hinnalisi loomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest hiljem ei paku see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.
MAA Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, myrk, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.
Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.
PIKNE Karjalaskepäeval peetakse pyha ka pikse pärast. Seal kus on kolinat ja myra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud isegi, et juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane.
KARI Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu nõidust ja taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves vm raudese ja on loomi suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult ära hukata.
TULI Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri kyla või isegi mitme kyla yhiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev võim nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid.
Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.
NAISTE PYHA Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lypsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.
Karjalaskepäeva saab pidada tänapäevalgi. Igayks võib jälgida, et ei tee sel päeval puule liiga. Oleks kena kui yleyldine raierahugi algaks hiljemalt karjalaskepäevast. Samuti võime hoiduda töödest-tegemistest, mis põhjustavad kolinat või myrinat. Kui võtame kätte ja vähemalt yhel päeval aastas arvestame pikse, uku ehk vanembaga, teeb see meid hingelt vaid rikkamaks. Ja karjalaskepäeva tuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning selle suits annab tervist.
On hulk muudki pärimust, mida saame oma igapäevaellu tagasi tuua. Põliste tavade järgimisest syndiv kokkukuuluvustunne esivanemate ja loonaga annab meile hingejõudu. Nõnda muutume tervikliklikemaks ja tasakaalukamateks inimesteks.
Jyripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli pyha metsajumalale.
Karja
Ligi majan ytte veiko metsasaarekesen eige vana puud [e) alan, kost ei keaki raoma tohtsi ja kik vana erakuionu puuossa, mis maa pääle olliva sadono, oma paiga pääle liikmata pidasi seisma jääda, sai egaytel jyripäival overdut. Kotus oll joba eranimitedu, kolm kivi saisasi tolle paiga pääle. Yts muna, yts rahatykk ja veel yts kimp hobesekarva mativa sis rahvas tolle kottale era, hobesekarva olliva yte vereva langaga kokko köydeto. Sellelebi ussose vanarahvas hobeset soe eest hoita ja [et] hobesteõnn parembast edesi lätt. Wiedemann
Vanast teti jyripäävä mäe otsa Jyrile suur tuli yles, sinnä lätsi mitmõ lähematse kylä rahvas kokko jyripäivä pidämä, sääl syydi ja juudi, peeti suurt pyhhä ja pallõldi, et Jyri suvvõ õnnistasi ja lasõsi kõrda minnä.
Vastseliina
Ma olen kuulnud kyll, et jyrituld tehti. Pöldudel ja mere ääres tehti; minu noores eas oli jyrituli. Pole suuremat tuld olnd. Karja
Jyripäeval ei raiuta yhtegi puud maha; kui adraväet ehk äkkevöö katki läheb, siis pannasse mõni nööritykk asemele ehk minnasse parem kodu.
Äksi
Ära raiu ega vihu jyripääval võsu, siis mets akkab vihkama. Laiuse
Jyripäeval ei tohtind noori puid raiuda, siis hundid tegid paha selles talus, murdsid loomi maha.
Valjala
Kui jyripääval toorest puud jala pealt raiud ehk vähematki oksa leikad, siis see mets jäeb eluksajaks kiduma.
Kärla
Tõmbab keegi vallatu poiss või mees juripäeval noore puu ladva katki, nõnda et puu ära kuivab, siis hakkab see paha inimene sest ajast põdema ja kiduma kunni lõpeb. Kärla
Jyripääval ei tohi karjalaps toorest oksa leigata, siis loomad õnduvad. Reigi
Jyripääval keelati lapsi kõvasti, et nad ei pidanud metsas puid murdma, sest siis pidivad lambad ja veised sui jalad ära murdma. Noarootsi
Jyripäeval ei tohi puid murda, siis hunt murrab loomi. Kui puu juhuslikult murdus, siis karjased sidusid selle punase lõngaga kinni.
Juripääval ei kynta, sest vili põllu peal peab ära ikaldama. Häädemeeste
Ära tee jyripäeval põllutööd, räyss (rahe) lööb põllu ära. Karula
Jyripäeval ei kynta tyhja kesapõldu, et metsloomad sui paha ei teeks. Ansekyla
Ja tuu ka om õige, et jyripääväl kyndä ei tohe, sõs tulõ õks hobõsõlõ medägi õnnõtust. Mul kaonul imäl veli vanast kyndse yte hengyse, kuu tullõn oll hoppõn yte väiky truupakõsõ pääl kumastunu, nii oll sennasamma paika vällä lõppunu. Hargla
Jyripääva hommikul läks peremees lauta, võttis “jõuluorika” – nõnda nimetati yhte veikest leiba, mis jõulusepikutega yhes tehti ja kõige pyhade aeg söömalaua peal seisis, mis sennini alles hoiti – jägas sest leivast iga loomale tõbe vastu ohuks ette tulevaks aastaks. Kose< Ambla
Jyripäiv. Sel päiväl peäp kari välja aetama, olgu ilm määrane taht, vihmane vai kylm! Hommongu vara kui päiv yles tulep. J. Hurt
Karjus kaubeldi maarjapäev ja kari saadeti välja jyripäev. Minu ema rääkis: kui lumeangedki olid maas, karjane läks ikka välja. Minu ema upitas ise lambatallesid yle lumeange. Laiuse
Mõnes talus põletati õuest kokkuriisutud talvist prahti, mis põllu ääre kokku kanti ja selle prahi suitsust aeti lehmad läbi, et siis ei pidanud suvel sääsed ja parmud loomadele kallale tulema. Mihkli
Jyripäeval saavad loomad välja lastud, enne kõiksugu rohtudega suitsetud ja tõrva nina peale tõmatud. Hanila
Jyrisuits pidi suur tervisesuits olema. Kuskil karjamaal kadakatest tehti. Lapsed ja loomad aeti suitsust läbi, siis pidid suvel terved olema. Kes köige enne sai suitsust läbi ajada, selle loom pidi kõige tervem olema. Temp oli ikka kyll. Nyyd kolhoosi ajal pöle olnd. Karja
Jyripäeval, kui kari esimest korda metsa aetakse, pannakse laudaukse alla maha mõni raudasi. Siis olevat kari suvel tugev kui raud. Saarde
Jyripäeval saadeti kari esimest päeva karja ja pandi laudauksele sõnniku alla kirves, et see pidi karja kurja eest hoidma. Häädemeeste
Jyripäev oli karja metsalaskmise päev. Perenaesed ajasivad ise karja välja; kingad ja sukad pidivad neil jalas olema. Õueväravasse pandi yks kanamuna maha, millest kari yle aeti. Kui muna terveks jäi, siis ei olnud karjas kahju karta; missugune loom aga muna puruks astus, see pidi suvel otsa saama. Enamaste tapeti see loom juba aegsaste ära, et kahju eest hoida. Laiuse
Jyripäival lasti karja lahti; vana karjus tegi noaga yheksa risti kylä verävä pääle; siis kui karja sai juba metsä ligidäle, nii et enam inimesed ei nähänd, siis jättas karjus luomad paigale, ise läks ette ja tegi 3x9 risti teineteise korva. Siis pani tämä yhte otsa nua pysti, ise seisas toises otsas ja lasi säält vahelt karja läbi minnä. (Rääkis vana pime karjane Puhkuvas) Vaivara
Ennem jyripäeva ei tohi maa peale maha istuda, maa on siis alles hingamata ja võib haigusi tuua. Häädemeeste
Istumine murule on keelatud peale lume minemist kuni jyripäevani. Kes keelatud ajal istub, selle ihule tulevad “maalised” (punased, õhetavad laigud). Helme
Enne jyripäeva ei tohi mitte palja jalaga vällan kõndi, sis nakkavat nõiakunstit manu, kui nõid midagi tahab tetta. Sangaste
Kes enne jyripäeva paljajalu kylasse läks, sellel lõigati kolmenurka tykk seelikust välja ja jäljed visatud tuhka täis. Öeldud: “Või tuled nõiduma!”. i
Kui ennem jyripäeva võeras inimene paljajalu teise taluse lähab, siis peab sooja tuhka jalgu viskama – kui ei viska, siis lambaõnn kaob ära.
Helme
Enne jyripäeva ei tohi mitte tõiste tallu pal´laste jalguga minda, muidu kaop sääl mehilaste õnn ära. Paljaste jalgu asema pidiva õlgiga ära kõrvetedus saam. Urvaste
Keegi ei tohtinud sel päeval minna paljajalu teise tallu, siis visati kohe tulist tuhka jalgadele, muidu oleks põldudele syndinud kahju. Pärnu-Jaagupi
Kui enne jyripäeva kellegi palja jala jälje sisse kirveteraga lyya, siis hakata selle inimese jalad suvel pakatama. Jämaja
Naised kogunesid [karjalaskepäeval] kõik Raudi mäe otsa, kus oli kõrts ja pood ligidal. Osteti viina, läksid yles mäe otsa, öeldi, et see on “lypsiku turputamine”. Sinna käisid kokku ainult eestlased: Illukalt, Ohakverest, Lähtepält, Kurtnalt, Tarakusest jne. Mäele toodi tyhi tynn, siis võeti mõni naine kinni, eriti noored, sel talvel mehele saanud ja esimest korda mäele tulnud noorikud ning pandi tynni. See pidi viina tooma. Naistel olid kepid käes, sorkasid tynni, käisid ymber tynni. Mehi sääl palju ei olnud, mõni yksik käis, see oli vanade naiste asi. See kestis, kuni Eesti valitsus tuli, siis jäi ära, vanad kangemad naised surid ära ja see asi jäi soiku. Kui nad ymber tynni käisid, siis ytlesid: “Kokku, kokku, koorekene!” Hommikul läksid sinna ning pidu kestis õhtuni.
[Karjalaskepäeval] ei tohi peremees kellegile majast midagi anda – siis annab ta sellega keik oma maja õnned ära. Tarvastu
Jyripääval ei anta mitte miski majast välja, kui kua võeras piaks piibu piale tuld ehk puutikku ammast kaevata ehk nartsuräbalat ja lõngaõtsa sõrme kinni siduda ehk nõnna-yelda sõrmenartsu tahtma, sedagi ei anta, aga kõhutäit syya ehk miski suuremat asja ei antagi. Kui miski välja saab, siis piab kõik aasta välja antud ja majakahju saama. Iisaku
Jyripäival es viia usseaiast midagi söögikraami vällä. Kui teolisele olli leivakott panna, siis viidi too juba päiv enne usseaiast vällä mõne puu pääle. Otepää
Kes enne jyripäiva raudasja lövväb, tol olna õnne. Rannu
Kes enne jyripäeva rauda maast levab, on selle aasta sihes terve nagu raud. Karja
Jyripäeval leitud asja tarvitati nahahaiguste arstimiseks. Muhu
Kasutatud kirjandus Eisen, Mathias Johann 1932. Kevadised pühad. Hiiemäe, Mall 1984. Eesti rahvakalender III. Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar nr 1. Loorits, Oskar 2001. Endis-Eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 18.