[text]
Täna on

 86b62d892acea0d646ad2a5bbfed56ef_w320.jpgLaupäeval, 13. heinakuud on karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev. Karusepäev on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust saati kukesammu võrra lyhemaks ja käes peaks nagu olema aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks. Iga suvi on kyll oma nägu, kuid kyllap see tarkus keskeltläbi paika peab. Pärimus toetub ju lugematute ajastaegade jooksul kogunenud teadmistele.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heinaleedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets ja heinamaa tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on karusepäeval soovitav. Muhus on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Panga pank Mustjala kihelkonnas
Panga pank Mustjala kihelkonnas
Varem on karusepäeval mitmel pool yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid peetud. Saaremaal Panga pangal suurejooneliselt tähistatud karusepäeva on kutsutud isegi Panga pyhaks. Varem toodud pangal ja merel sel puhul andi ja palvetatud. Hiljem aga säilis vaid kooskäimise tava ja pidustused.  "Maretapää, 50-60 a. eest võhmlased ja panklased käisid maretapää Panga müüril (merekaldal) pidu pidamas. Noored käisid ja vanad ka, kes tahtsid, nagu laat oli. Inimesed tantsisid, laulsid ja “rallisid”. ERA II 201, 374 (33) < Karja khk. - K. Lepp (1938).    Lääne-Nigula Paliveres Karusemäe kohta aga on kõneldud järgmist: "Seal peetud mareta- ehk karusepäeva nimetatud mäel. Kadakaoksi kantud kokku suure ridva ümber ja süüdatud põlema, siis lauldud, tantsitud ja lõbutsetud ümber tule." Postimees 15.07.1942

 

Kose khk Vilama Karusemägi. Esiplaanil kaitsealune lohukivi
Kose khk Vilama Karusemägi. Esiplaanil kaitsealune lohukivi
Harjumaa Kose kihelkonna Vilamaa kyla Karusepäevast on aga kõneldud nõnda:

"Karuse mägi. Tallinnamaal, Palvere vallas Vilama küla juures on üks suur kõrge mägi, mida "Karuse mäeks" saab kutsutud; mõned kutsuvad seda mäge ka veel nõnda: "Karuse tuule risti Jüri". Keset seda Karuse mäge kasvab suur igavene vana männa puu jurakas, mis kõik suguseid raud naelu, haagasid, konksa jne, täis on taotud. See on muidugi kunsti pärast sündinud. See mägi on ümber kaudsele rahvale väga tähtjas, sest siia tulevad õige kaugelt küladest talurahvas kokku, karusepäeva pidama. (Karuse päeva pidamine on Tallinnamaal mõnes kohas veel üsna moodis.) Sel päeval on siis see mägi mitme küla rahvaga täidetud, kes endid ümber männa koguvad ja selle sisse esiteks mitmesuguseid raud asju taovad. Siis tehakse mää pääle nii suur tuli maha, kui vähegi veel saab. Tule ümber tantsivad nooremad, vanad inimesed huikavad ja laulavad, põmmutakse püssi, aetakse sarve, ehk puust tehtud pasunat ja tehakse veel mitmed hullud ja nalja tükid ära. See karuse päeva pidamine toovat sellel aastal siis kari loomade õnne ja ei tegevat pikkne karjale kahju. Usutakse, et mida suuremat tuld, mida kaugemine ja rohkemine püssi lastakse, mida kõvemine pasunt ja sarve puhutakse ja kõiki naljasid tehakse, seda parem olevat see karjale ja toovat kõiki pidi loomade õnne.  H I 9, 244/5 (115) < Viljandi, A. Suurkask < Kose khk (1897)

 

Palvevanemad Udmurdimaal Kuzjebajevo kylas suure palvekoja ees 12.07 palvuse algust. Kuva: ERM, P. Härmas 1980
Palvevanemad Udmurdimaal Kuzjebajevo kylas suure palvekoja ees 12.07 palvuse algust. Kuva: ERM, P. Härmas 1980
Väärib tähelepanu, et karusepäev kuulub kokku aastat neljaks jagavate muistsete pyhadega, milleks on talihari (14.01), kynnipäev (14.04), karusepäev (13.07) ja kolletamispäev (14.10). Uurijad on enam-vähem yhte meelt, et need pyhad on põlised ja jäänud yldiselt kirikukalendrist mõjutamata. Seda huvitavam on, et karusepäeva paiku on oluline suvepyha ka mitmel hõimurahval. Näiteks peetakse või on peetud sel ajal hiiepyhasid Udmurdimaal ja samuti Baškiiria maride juures. Palvusele ja yhisele söömaajale järgnevad seal pidustused nagu ka eesti pärimused kirjeldavad.

Karusepäeva pärimust


Lugu ja kuvad: Ahto Kaasik, MTÜ Põline Pere