[text]
Täna on

89b3bd024f9d4207d12675b8bb28f041_w320.jpgLaupäeval, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

Marjapunapäeval tehtavad taiad toovad eelolevateks kuudeks edenemist ja mõnukat olemist. Tuleb tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb.

Samuti kui teised suured pyhad, teeb marjapunapäev kõik elava pyhaks ja puutumatuks. Marjapunapäeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda. Rahvatarkus hoiatab, et kui sel pyhal puid raiuda, tuleb veri välja, kui oksa murda, kuivab puu ära ja kui puid koju tuua, tulevad ussid koju.

Suurel maal on marjapunapäev eeskätt naiste pyha. Naised ei tee tööd vaid käivad yksteisel kylas ja lähevad hulgakesi hiide, pyhale lättele, rahvamajasse või kõrtsigi.

Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, mahla või syyakse jõhvikaid ja pohli. Marjapuna võtmine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tydrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tydrukutele. Marjapuna võivad juua mehedki, see annab tervist.

Marjapunapäeval tehakse suuri ylepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis syyakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt kypsetada havimarjakooki.

Pange tähele, marjapunapäevast alates ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.

Kevad-talvised naistepyhad algavad pudrupäeval (2.02) ja kestavad kuni suvistepyhani (tänavu 23.05). Marjapunapäev on naistepyhade seas yks tähtsamaid. Alates marjapunapävast on naised kogunenud allikate juurde pyha pidama. Põlva khk Andre kylas koguneti Sika allikale.

Peri vallas Sika külas Sika veski juures voolab mäe seest välja allikas. Selle allika juure kogunud naised salkades Kapsmaarja päeval. Tantsitud, mängitud ja joodud viinagi ning söödud kodust kaasavõetud kesva või nisu karaskid. Igal naisel oli kaasas karask. Mida suurem karask, seda suuremaid kapsaid ja paremat kesva ja nisu saaki loodetud saada järgmisel aastal.  ERA II 245, 43/4 (18) < Põlva khk, Pera k - Regiina Plakk < Katre Torop, 84 a (1939)

 Algab ravimtaimedeks mõeldud pungade ja juurte korjamise aeg:

Kapstamaarjapäevast kuni jyripäevani korjatakse arstirohutaimede juuri ja pungasid arstirohuks, siis on nendel imetegev võim. Võnnu


Marjapunapäev teistel

Soomlased
Soomeski tähistab marjapunapäev (ka marjapäivä, punamarjanpäivä) kevade algust. Selle päeva tuul jääb pysima. Milline ilm on marjapunapäeval, selline on karjalaskepäevalgi (23.04).

Vadjalased
Joodi marjapuna, söödi sygisesi pohli, keedeti marjadega putru ja kypsetati marjakorpi. Tydrukud kandsid punaseid rõivaid. Naised ei tohtinud tööd teha.

Liivlased
Enne päevatõusu keedeti ja söödi seapead. Sead aeti metsa, seapea visati maha.
Keedeti tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või myristab, on pärast kylm.

Kristlased
Kirikukalendris nimetatakse päeva paastumaarjapäevaks. Päeva kristlik nimetus tuleneb uskumusest, et sellel päeval eostati Jeesus. Päev paigutati oma praegusele kohale 4. sajandil kui Jeesuse sünnipäevaks valiti kokkuleppeliselt 25.12, ehk päikeseaasta algus. Kahe tähtpäeva vahele jääb 9 raseduskuud.

Uued tavad

20. sajandi lõpus tekkis uus tava, et naised kogunevad juba marjapunapäeva hommikul ilma pereta päikese tõusu vaatama. Sel puhul pannakse selga seelikud ja pähe rätid, seotakse puudele anniks paelu ja lauldakse regilaule.

Kes läheb homme tõusvat päikest tervitama, peaks ärkama juba enne kella kuut. Maavald pole küll kuigi suur, kuid päikesetõus võtab siin siiski aega ligi pool tundi. 25.03 tõuseb päike: Narvas 5.54, Jõhvis ja Petseris 5.58, Võrus ja Põlvas 6.00, Tartus 6.01, Otepääl, Jõgeval ja Rakveres 6.02, Valgas 6.04, Paides ja Viljandis 6.05, Tallinnas ja Raplas 6.08, Pärnus 6.10, Haapsalus 6.13, Kärdlas 6.16, Kuressaares 6.18 ning Vilsandi saare läänenukas 6.21. Ärge unustage vaid enne välja minekut linnupetet võtta.

Loe lisaks:
Marjapunapäeva pärimust

Eesti Rahvakalender - paastumaarjapäev
Algab linnupette võtmise aeg
Päikesetõusu ajad: https://www.suncalc.org


Lugu ja kuva: Ahto Kaasik