[text]

Täna on

b_250_166_16777215_00_images_artiklid_setonaised.jpgLaupäevall, 25. urbekuud on marjapunapäev, mis tähistab rahvakalendris naiste pyha ning kevade algust. Kevad on märgatav. Päev on juba pikem kui öö. Rändlinnud saabuvad ning tärganud on esimesed kevadlilled. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taas looma. Seetõttu ongi kevade algus naiselikkuse, emaduse ja elu jätkumise pyha.

Marjapunapäeval tehtavad taiad toovad eelolevateks kuudeks edenemist ja mõnukat olemist. Tuleb tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb.

Samuti kui teised pyhad, teeb marjapunapäevgi kõik elava pyhaks ja puutumatuks. Marjapunapäeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.

Suurel maal on marjapunapäev eeskätt naiste pyha. Naised ei tee tööd vaid käivad yksteisel kylas ja lähevad hulgakesi hiide, pyhale lättele, rahvamajasse või kõrtsigi.

Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, või syyakse jõhvikaid ja pohli. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna võtmine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tydrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tydrukutele. Marjapuna võivad juua mehedki, see annab tervist.

Marjapunapäeval tehakse suuri ylepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis syyakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt kypsetada havimarjakooki.

Pange tähele, marjapunapäevast alates ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.

Uuemal ajal on rahvuslikult meelestatud naisliikumine algatanud naiste omavahelised kogunemised marjapunapäeva päikesetõusul. Nii kogunevad homme hommikul naised ja tydrukud päikest tervitama mitmel pool Maavallas.

 

Marjapunapäev teistel

Soomlased
Soomeski tähistab marjapunapäev kevade algust. Selle päeva tuul jääb pysima. Milline ilm on marjapunapäeval, selline on karjalaskepäevalgi (23.04).

Vadjalased
Joodi marjapuna, söödi sygisesi pohli, keedeti marjadega putru ja kypsetati marjakorpi. Tydrukud kandsid punaseid rõivaid. Naised ei tohtinud tööd teha.

Liivlased
Enne päevatõusu keedeti ja söödi seapead. Sead aeti metsa, seapea visati maha.
Keedeti tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või myristab, on pärast kylm.

Kristlased
Kirikukalendris nimetatakse päeva paastumaarjapäevaks. Päeva kristlik nimetus tuleneb uskumusest, et sellel päeval eostati Jeesus. Päev paigutati oma praegusele kohale 4. sajandil, kui Jeesuse sünnipäevaks määrati 25.12. Kahe tähtpäeva vahele jääb 9 raseduskuud.

Loe lisaks:
Marjapunapäeva pärimust
Algab linnupette võtmise aeg
Havi maarahva toidulaual 
Setode eidepäev oli tänavu 22.03.


Ahto Kaasik