Marjapunapäev ehk punamaarja, maarjapäev, maarepäiv, maarepäe, muarjapäev, naistemaarjapäev, kapstamaarjapäev, kapistamaarjapäv, pastumaerebe ja paastumaarjapäev, on alati 25 urbekuud (25.03).
Marjapunapäev tähistab kevade algust. Päev on juba pikem kui öö. Ussidele ja mutukatele tuleb hing sisse, karu tuleb pesast välja, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, saabuvad rändlinnud, havid pöörduvad järvedest jõgedesse kudema jne. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taaslooma.
Siitpeale ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Nagu munapyhal, nii nyydki tehakse mitmesuguseid taigu, mis toovad eelolevateks kuudeks edenemist ja mõnukat olemist. Tuleks tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb.
Nagu pyhad ikka, teeb marjapunapäevgi kõik elava pyhaks ja puutumatuks. Täna ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.
Suurel maal on marjapunapäev eeskätt naiste pyha. Naised ei tee tööd vaid käivad yksteisel kylas ja lähevad hulgakesi kõrtsigi. Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, toorest muna või syyakse jõhvikaid. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja head jumet. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tydrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tydrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu.
Marjapunapäeval tehakse suuri ylepannikooke või laiu karaskeid. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt kypsetada havimarjakooki.
Peipsi looderannikul, aga ka Räpinas ja Piirissaarelgi on maarjapunapäev kalapyha. Kala tuleb nyyd jõkke kudema ja sel puhul syyakse suure pidulikkusega ära "perämäne vana haug". See on eelmise aasta kudemise ajal pyytud kõige suurem ja toredam havi, mis on soolatud ja kuivatatud. iisakus on sel päeval söödud ka haugimarjast keedetud suppi.
Soome
Soomeski tähistab marjapunapäev kevade algust. Selle päeva tuul jääb pysima, milline ilm on marjapunapäeval, sellie on karjalaskepäevalgi (23.04.).
Vadja
Joodi marjapuna, söödi sygisesi pohli, keedeti marjaputru ja kypsetati marjakorpi. Tydrukud kandsid punaseid rõivaid. Naised ei tohtinud tööd teha.
Liivi
Enne päevatõusu keedeti ja söödi seapead. Sead aeti metsa, seapea visati maha.
Keedeti tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või myristab, on pärast kylm.
Kristlased
Päeva kristlik nimetus tuleneb uskumusest, et sellel päeval sigitati Jeesus. Päev paigutati oma praegusele kohale 4. sajandil, kui Jeesuse sünnipäevaks määrati 25.12. Kahe tähtpäeva vahele jääb 9 raseduskuud.
Pärimust marjapunapäevast
Ärkamine
Maarjapäeväl pidi karu edimäst kõrda pesäst vällä tulema. Päevatõsemise aal. Aeti latsi ka yles, et: “Tule yles, muidu makad karuune sälgä!” Peräst võisid jälle magama minna, aga päevatõsemise ajal pidid kõik yleväl olema.
Rannu
Linnupete
Maarjapäevast alates võeti igal hommikul linnupetet. Kui näed kevadel rändlinde, konna ja hobusevarsa, siis pidavat ka inimese ära petma (muidugi ikka, kui näed esimest korda). Hyydlause oli: “Kuri kukulind, paha pahalind, aga veel hullem hobusevars!” Kui juhtub mõni lind või loom ära petma, siis olevat sel aastal igasuguseid halbu juhtumeid. Linnupette võtmine “see oli, et võeti mingit toitu kolm suutäit. Muidugi, kui olid juba söönud, siis polnud enam petet vaja võtta.
Martna
Laastud
Enne päevatõusu tuuakse õuest haopinu juurest laaste või puuvirnast puid. Siis tuleb õnnelik kevad.
Paastumaarjapää hommiku toodi sylega pinu eest laastusi tuppa, siis leida linnu- ja kanapesasi.
Kaarma
Kes maarjapäeva hommikul enne päikesetõusu syletäie laastusi tuppa toob, sel saada õnnelik kevade olema.
Risti
Naiste pyha
Maarjapäeval läinud kõik kyla naised kõrtsi, seal olevat alganud siis tanude vahetamine. Tanud pidanud hästi valged olema. Kes valgema tanu sai, sel pidid sui suuremad kapsad olema. Siis joodud ka veel maarjapuna, mis pidi koosnema õllest ja viinast. Helme
Paastumaarjapäev ema ytel, et nyyd on suur pyha. Pand valge räti pähe ja pidas pyha, uue riide sellän.
Kambja
Kõrtsi võtsid kaasa mehelesoovijad peidetud tanu. Kui tanu õnnestus kellegile meesolendile päha pista, siis seda peeti mehelesaamise eelduseks. Mees aga pidi välja ostma kaks pudelit õlut. See protseduur tegi omajagu lõbu. See aga tõmbas kõrtsi palju rahvast.
Sangaste
Maarjapäiv ol`l, sis juudi puna. Kõrdsin jõiva. Kõik naise ja mehe, kõik jõiva. Karaskid tetti ja vahetadi. Kel iks paremb, suure laja olliva, sel sis kapsta kasvava suure laja lehega - kasvava paremba.
Otepää
Kapsta-maarjapäev on talviste tööde lõpetuse tähistamise pyha.
Võnnu
Meeste asjad
Karjas kogunesid marjapunapäeva õhtul kalamehed kõrtsi. “Sääl arutati paaditegemise plaane ja sääti paadimeeskonnad kokku, mille juures maarjapää puna joodi”.
Pöides jälle pandi siis kyla “lambrised ja karjased paika, kylaasjad seäti korda.”
Hommiku löövad kalamehed västraga heinakuhja sisse ehk mõne muu suurema asja sisse, siis saavat suuri kalu lyya. Kolga-Jaani
Kiikumine
Kesk-Eestis läksid perenaised hommikul rehe alla, “panid köied penni kylge, kiikusid ja laulsid: “Tööle jõudu ja leivale jätku ja orjad paigale. Ette, ette mu hobune, taha, teise saani täkku.”” Selline kiikumine pidi andma viljakasvule jõudu ja pererahvale tervist.
Kalapyha
Igal kylal siin oma pyha. Lemmaku kyla pyha on maarjapäev, siis kogu kyla söö kuiva augi. Aug kuivatatakse nii ära, et ta on nagu puu. Soomust ei ole tal ka ära võetud, ainult sisikond välja võetud. Maarjapäeval syyakse augi, siis kala keerab nina jõkke, on loota uut kala. Kui kevadel kalapyyk akkab, mis kõige suurem kala on esimeses pyygis, see kuivatatakse ära, siis maarjapäeval syyakse.
Iisaku
Toit
Kypsetatakse “lako vatsko”, tähende, et suvel laiad kapstalehed saaks. Naesed, kes neid kypsetanud, pannud ise valged tanud päha ja laulnud: “Suuri päid ja lako lehti”, et suured ja valged kapstapead saaks. Keritud ka lõnga, et kapstapead kõvad saaks kui lõngakerad. Juuakse ka tublisti punna. Räpina.
Kapstamaarjapäeva võetas egast seemneviljast, mis peremehel on ja jahvatati käsikivi all purus ja kytseti yts vatsk, kellest kõik majarahvas pidiva saama, et siis kõik nee vilja, kellest vatsk oli kytsetu, hää kasvasiva.
Räpina
Aia kaitsmine
Kes soovib, et ta õunapuud hästi õunu kannavad, see mingu paastmaarja homiku enne pävatõusu metsa ja võtku 9 viljakandja puu kyljest, igast puust 9 oksakest, põletagu need oma õunapuude vahel tuhaks, lasku seda suitsu läbi õunapuude okste ja need ylejäänud sööd ja tuhk segagu oma kapstaseemnetega, siis ei tee ussid ehk mardikad õunapuudele ega kapstataimedele kahju.
Kaarma
Katuse kaitsmine varaste eest
Paastumaarjapäeva homikul panna vares pesa alumised maha, sellepärast tuuakse homiku enne päevatõusu hännaga oksapuru tuppa, põletatakse see kolme raudkivi peal ära ja seda tuhka visetakse iga katusenurga peale ning lausutakse sellejuures: “Vaibu vaseks, kasva kaseks, varja katust varese eest!” siis ei tehja varesed ilmaski katusele paha.
Jämaja
Ravimtaimed
Kapstamaarjapäevast kuni jyripäevani korjatakse arstirohutaimede juuri ja pungasid arstirohuks, siis on nendel imetegev võim. Võnnu
Kasutatud kirjandus
Hiiemäe, Mall 1981. Eesti rahvakalender II.
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus.
Kama, Kaido 1988. Vikerkaar nr 1. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.
Moora, A 1991. Eesti talurahva vanem toit II.
Vilkuna, Kustaa 1950. Wuotuinen ajantieto
Vaata lisaks:http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kuunlapaev.php, Linnuiva annab hingepidet
